www.militaar.net

Aga äkki saaks juba praegu?

Mõtlen, et miks ma end provotseerida lasen, aga hunt sellega.
Ma ei tea, mis normid on selle kohta Läänes, aga NSVL aegsed normid on täiesti avalikult kättesaadavad, motolaskurdiviisi kaitsekoridori laius on sõltuvalt maastikust 20-30 km ja sellest polgu/brigaadi koridor on 10-15 km lai. Idaviru maakitsus on ca 60 km laiune, Emajõe Suursoo-Pedja sooala vaheline Suur-Emajõe lõik ca 30 km ja Väike-Emajõe lõik Pikasillast Valgani ca 30 km. Nüüd võib igaüks ise arvutada, kas piisab või mitte. See on siis eeldusel, et läbi Läti vastane ei tule ja mingeid suuremaid mere/õhudessante ei korralda. Mina saan kokku 6-7 brigaadi.

Koridoride laiust saab joonlauaga maha panna stepis ja kõrbes …
Üldiselt oleme paar kuud (?) tagasi neid koridore juba lahanud, kas on vaja jälle sama saag käima tõmmata?

Oleme küll, aga siis oli Trumm teistsugusel positsioonil, argumenteerides selle poolt, et üle kahe diviisi vms. Eestit ründama ei mahtuvat. Tema praegune seisukoht on minu arust tegelikkusele oluliselt lähemal.

Küsimus on IMHO selles, et mida ülekaal õhus siinkohal tähendab.

Väga huvitav jutt oli. Kas Eesti väepealikud ei ole mitte öelnud, et EKJ eesmärk kallaletungi korral on nii kaua vastu pidada, et liitlased kohale jõuaks ning et selleks hetkeks oleks niipalju maad järgi, et oleks kuhugi tulla? Elik suuremad sadamad tuleb Eesti käes hoida maksku mis maksab? Kui mina oleksin vene kindralstaap plaanidega Eesti vallutada, siis ma paneksin põhipanuse hoopis Tallinna äravõtmisele, lisaks Saaremaa ja ehk ka kusagilt läbi Lõuna-Eesti, maismaaühenduse katkestamiseks. Peamiselt sellepärast, et pealinnal on suur retooriline ja majanduslik väärtus, ning kui Tallinna ja Muuga sadamad on käes, siis on raske vasturünnakuks üksuseid koguda. Lisaks tundub Narvast või Võru pealt Tallinna imbumine liiga pikaldane, igasugu vastikuid viivituslahinguid ja vasturünnakuid täis, pigem kohe pealinna kalalle, kus eestlastel ei ole eriti võimalik taganeda. Soome kaotas Talvesõjas Viiburi, mis oli suuruselt teine linn, nagu Eestis Tartu, nii et kaotus oli valus.

Kapten Trumm kirjutas:

A4 kirjutas sellest, et me kaotame üksi jäädes, sina aga kirjutad erinevatest stsenaariumitest, kui liitlaste abi ikkagi tuleb.

A4 paneb siin ühte patta operatiivse ja strateegilise kaotuse.

Kui nüüd meelde tuletada 2. ms ajal toimunut, siis suur osa Lääne-Euroopa riikidest läbis selle "operatiivse kaotuse" perioodi. Kaotati kogu territoorium ja tihti veelgi enam.

Strateegiline võit lõppkokkuvõttes tuli ainult tänu strateegiliste liitlaste olemasolule.

Mitte et ma Eesti enda pingutusi enda kaitsmiseks kuidagi alahindaks või alaväärtustaks...

II ilmasõda on hea meenutada, aga tulevikku vaatavalt võiks ikka eesmärgiks võtta selle, et me kirjeldatud "palvetamise faasi" ei jõuakski. Või kui ikka II ilmasõda aluseks võtta, siis meil ei olnud sellest "palvetamise faasist" mingit abi.

Talvesõja kohta armastatakse väga palju rääkida taplustest Mannerheimi liinil. Vähem teatakse ja räägitakse sellest, kuidas soomlased (kusjuures edukalt) tõkestasid venelaste "operatiivseid võite" põhja pool Laadogat, kus oli tegelikult hõivatud pool Punaaarmee jõududest selles sõjas (ja kus kanti ka koledaid kaotusi) ja kus polnud mingeid püsikindlustusi. Ja kus Punaarmee kõigi manööversõja reeglite järgi üritas minna sellest kaitseliinist kõrvalt mööda ja lõigata riigi lõunaosa ära. Ja selles sõjas oli liitlastega veits raskusi Soomel.

II ilmasõda on hea meenutada, aga tulevikku vaatavalt võiks ikka eesmärgiks võtta selle, et me kirjeldatud "palvetamise faasi" ei jõuakski. Või kui ikka II ilmasõda aluseks võtta, siis meil ei olnud sellest "palvetamise faasist" mingit abi.

Sellest poliitilisest faasist on vähevõitu abi, kui selle jõustamiseks puuduvad asjakohased sõjajõud. Need kaks asja töötavad koos ikka. See on Eesti poliitikute hulgas kahjuks tihtiesinev arusaam, et kui meil on liitlased ja head liitlassuhted, siis on oma kaitsevõime midagi vähetähtsat (ja kui saaks veel selle all olevat raha valimiste eel külvata...). Ksf Mikk Salu kirjutas mõni aeg EE-s tabava artikli selle kohta.

toomas tyrk kirjutas: Strateegiline võit lõppkokkuvõttes tuli ainult tänu strateegiliste liitlaste olemasolule. Mitte et ma Eesti enda pingutusi enda kaitsmiseks kuidagi alahindaks või alaväärtustaks...

WWII alguperioodil polnud ka armeesid, kes oleks saanud Wehrmachti vastu. Seepärast Wehrmachti rünnak tähendas enamasti ka rünnaku alla jäänud riigi kiiret langemist. Teiseks polnud tollal taolisi liitlas- ja abimehhanisme nagu täna on, mida oleks muutnud, kui Prantsusmaa oleks kaks nädalat kauem vastu pidanud?

Soome puhul oli mõlemal puhul omajagu ka (sõja)õnne ja justnimelt see piisavalt kaua kestnud vastupanu muutus lõpuks kriitiliseks. Kui 9. juunil alanud suurpealetungil Kannasel oleks lõpp kahe nädala pärast Helsinkis olnud, siis tõenäoliselt räägiks ma ka siis Soome NSV-st, sest tol hetkel oli vähetõenäoline, et lääneliitlased oleks midagi reaalse teha suutnud (sellest ka venelaste ajaline valik, et lääs oleks hõivatud Normandias).

Vahet pole, Kriku - 2 x brigaadi (väikse plussiga) on igal juhul liiga vähe - sest need suudavad vaid "tähistada" (mitte kontrollida) kahte traditsioonilist sissetungisuunda..

Ma arvan, et selle vastu ei vaidle keegi, et võiks olla rohkem kui 2 brigaadi (kui KL juurde arvestada, siis tehniliselt võttes isegi on), kuid küsimus on selles, et kas 6 sitasti varustatud brigaadi on mõistlikum kui 2 normaalselt varustatud brigaadi (+KL)...
Pidagem meeles, et ei maksa ainult relvad, vaid ka moon, mida sõja korral kulutatakse suure tuhinaga.

nimetu kirjutas:kuid küsimus on selles, et kas 6 sitasti varustatud brigaadi on mõistlikum kui 2 normaalselt varustatud brigaadi (+KL)...

Õigesti peaks see lause kõlama järgmiselt - kas 6 varustamata ja paberil brigaadi on mõistlikum, kui 2 varustatud brigaadi

Potentsiaalselt huvitava alamteema NATO ülekaalust õhus liigutasin liitlaste alamfoorumisse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41#p601541

Talvesõjas oli soomlastele venelaste tiibamiste tõrjumiseks palju abi geograafiast ja ilmast, lihtsamalt öeldes, Põhja-Soomes on teedevõrk hõre ja kui punaarmee suure mühinaga peale tuli, siis muutus see varsti pikaks veninud kolonnide kulgemiseks läbi lumme tuisanud teede, kus teelt kõrvale põikamine oleks tähendanud veel paksemat lund. Soomlased siis teatavasti kottisid kütuse- ja moonavoore ning kui tankid ja veoautod kütuse puudusel lumme seisma jäid, lihtsalt ootasid, kui võitlejad nälja ja külma kätte surema hakkasid. Ega see soomlastele ka kerge polnud, kuid neil oli suuskadel liikudes alati võimalus eemalduda ja laager püsti panna ning sooja toitu teha ning varustust kuivatada. Seda võitlust on muidugi püütud mingil määral müstifitseerida, kuid tegelikult oleks pidanud kõik puna-armee kindralid, kes oma üksused külma ilmaga metsa surema saatsid, maha laskma, sest nemad olid selle põhjustanud. Eestis ja üldiselt Euroopas selline trikk ei töötaks, sest teedevõrk on liiga hea ja tihe ning nii hullu külma ka eriti ei ole, kus tehnika ja inimesed lõhki külmuvad.

Kui üksustest rääkida, siis on Eesti kaitsel kindlasti rohkem kasu varustatud ja väljaõpetatud üksustest kui Cajanderi-tüüpi võitlejatest.

On valminud uus kaitseväe arengukava aastateks 2021-2024;
https://www.postimees.ee/6902497/kaitse ... rendamisse
Mingeid uusi asju lähiaastateks ei planeerita. Jääb siis tulemata keskmaa õhutõrje ja midagi suuremat pole plaanis ka merejõududega. Merejõudude olukord ei üllata arvestades Mereväe ja Rannakaitse teemas kirjutavate mereväelaste meie vajadustele ning võimalustele absoluutselt mittevastavaid fantaasiaid.

Kaitseministeeriumi arengukava panustab üksuste arendamisse
Kaitseminister Jüri Luik kinnitas kaitseministeeriumi uue arengukava aastateks 2021–2024, millega suurendatakse oluliselt investeeringuid olukorrateadlikkuse, sidevõimete ja üksuste arendamiseks.

Olukorrateteadlikus ja sidevõimed omavad meie jaoks väga suurt tähtsust arvestades venemaa suurt võimekust kiirelt vägesi ümber paigutada ja vastase side maha suruda.(Siin oleks oma nish ka mereväel raha juurde kauplemisel, aga...)
Igaljuhul järgmiseks kolmeks aastaks on planeeritud peenhäälestus meie kaitsevõimes.

Eks see vahepealne keskmaa haip oli siis mingi süsteemi müüja spinn. Arvestades, et Eestis on täiesti arvestatav laevaehituse tööstussektor siis on avaliku raha mereväest ja laevadest möödajuhtimine saavutus omaette