www.militaar.net

Milline peaks olema meie SA struktuuri suuruse saab väga lihtsa valemi abil: Kõik mehed peavad käima ajateenistuses (miinus vigased, pluss vabatahtlikud naised) + elukutseline komponent + KL. Ja riik peab tõstma kaitsekulusid. Jube mõnus oleks lasta 0,5-1% peal ja ülejäänu kõik pööblile toetustena laiali jagada - valimistel hääled tuleks. Aga meie geograafiline asend sunnib meid valima - kasv vabadus või orjus.

Jättes hetkeks kõrvale, kui palju üksuseid varustada suudetakse, on ülekatet ikka vaja.

Kapten Trumm kirjutas:Räägiks väljaõppest, mitte varustusest.

Nõus. Kindlasti on ka väljaõppele ja RÕKidele ning LÕKidele suurem panustamine üks alternatiividest, mida ma kõiki ka üles ei lugenud. Eeldusel, et tendikatel jalaväepataljoni varustust saab osta/rekvireerida ka siis, kui ohuhinnang kehvemaks muutub. Ma eeldan riigi praeguse kaitsepoliitika tõttu, et pikem ohuhinnang siiski sõjaohtu kuigi suureks ei pea. Samas varustamine (ja eriti raskemate relvadega) on sama vajalik ning seda ikka väga kiiresti ei tee. Ma sellesse Cajanderi-vormis armeesse ei usu ja Eesti pole ka nii vaene, et midagi sellist peaks tegema. Samas ma arvan, et murelikuks teeb rohkem meie praegusegi reservi kiire kokkusaamine ootamatu/väga lühikese ettehoiatusega rünnaku puhul ning laovarude säästmine sel puhul, mis taas seda LÕKide teemat toetab. Aga mina ei loe ohuhinnanguid.

Ma lisaksin ühe olulise aspekti hr Terrase aktivatesse juurde - hüpe meie õhukaitse võimekuses. Lati võib julgelt ülespoole tõsta. Jah, see puudutab peaasjalikult Ämari lennubaasi tegevust. "Tühi" lennuväli on täitunud lennukitega, toimub aktiivne roteerumine. Tegutsev ja aktiivne lennubaas laseb seada uusi eesmärke (nii kitsamalt kui ka laiemalt teiste võimekuste tugevdamiseks). Siin on kindlasti ka hr Tarien õige mees õigel kohal olnud. Kas kaadriga pole mitte asjad ka üldisemalt võrdlemisi hästi. Keda selle eest tänada? Lihtne on hästi toimivatest asjadest mööda vaadata. Nii et teeme ühe "konksu" selle teema taha, kas ja kui kiiresti on võimalik liitlasi siia vajadusel toeks saada. Kindlasti tähendab see üliolulisi n-ö parketil kõnelusi, oleme ka ka seal väga hästi hakkama saanud - liitlasi on rohkem erinevate üksustega kohal. Kõrvalnüansina mainiksin siin Terrase väga häid kõnesid ja kõnepidamiseoskust. Vajalik oskus seegi. Hr Kunnase tõstatatud küsimused on väga vajalikud, kriitika on omal kohal. Aga ärgem unustagem siin tänamast tehtud töö eest ja KV-d arendamast ning uuele KVJ-ile jõudu soovimast. Soome on meile mitmes osas eeskujuks, võtkem siis eeskuju ka nende organisatsioonikultuurist.

Inimeste mälul on kummaline komme ajas muutuda. Kirjapandud ja veel senini avalikult kättesaadaval jutul paraku seda võimalust pole.

Ebakorrektsus nr.1
Kunnas väidab läbi Laaneotsa järgmist: "Kindral Laaneots teadis väga hästi, kui suur on meie kriitiliselt minimaalne operatiivvajadus. Tema töö ja pärand nägi ette luua 42 000 inimesest koosnev sõjaaja kaitsevägi, millesse kuulub viis väekoondist: neli kaitseringkonda ja üks brigaad."
Erinevalt tagantjärgi tekkinud soovmõtlemisest näeb kirjapandust seda, mida tegelikult kavas teha oli. Laaneotsa poolt juhitud ja valminud arengukava 2008-2019 seadis paraku hoopis muud eesmärgid. Tsiteerin: "Kaitseväe sõjaaja koosseis suureneb planeerimisperioodi lõpuks kuni 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused". Ka praeguses arengukavas on sees 25 000. Lisaks veel ka Kaitseliitu. Ma ei näe siin mingit vahet. Kui kritiseerida praegust tuleks samas lasuses kritiseerida ka Laaneotsa.

Ebakorrektsus nr.2
Kunnas väidab läbi ühe lõkkeääres istunud kaitseliitlase, et Scoutspataljoni taktikalise grupi arendamine neelab lõviosa ressurssidest. Väide on puhas lõkkeõhtu demagoogia, mida ei kinnita ükski number. Hetkel kehtivast RKAK 2026 arengukavast ei kulu lõviosa Scoutspataljonile. Korrektne väide on, et Scoutspataljon on võrreldes tavaliste jalaväepataljonidega märgatavalt kallim ja suuresti tuleneb see ka Scoutsi mehitatusest tegevväelastega. Varustus on ka muidugi kallim, kuid seal ei ole vahe enam mitmetes kordades. Ääremärkusena mainin, et ka Laaneotsal oli ju mehhaniseerimine samuti plaanis. Tsiteerin Laaneotsa plaani "Arengukava kohaselt toimub mehhaniseeritud üksuste väljaarendamine brigaadi koosseisus järgmise aastakümne jooksul. Selleks hangitakse kas tankid või jalaväe lahingumasinad ning õpetatakse välja vastav üksus". Jällegi kui kritiseerida praegust tuleks samas lasuses kritiseerida ka Laaneotsa.

Tõdemus nr. 1
"Kuigi kindral Laaneots ei suutnud enda seatud latti ületada, on ta ära teeninud austuse. Latt oli õigel kõrgusel." - väidab Kunnas. Alustuseks vaadakem uuesti ülalolevat.
Minu hinnangul kulutati mitmeid aastaid aega ja raha eesmärgi peale mis polnudki etteantud tingimustes saavutatav. Eesmärgid peavad olema saavutatavad. Kui tahad siiski eesmärke täita on vaja etteantud tingimusi muuta. Etteantud tingimuste muutmisega on Laaneotsal suurepärane võimalus praegu tegeleda. Selle eest võiks teda kiita, kui oleks põhjust kiita.

Olen viimastel aegadel rääkinud nii Kunnase kui Laaneotsaga ja minu hinnangul tuleb vahe sisse ühes põhimõttelises kohas. Tsiteerin Kunnast: "Põhikriteeriume, millele Eesti sõjaline riigikaitse peab vastama, on tegelikult kõigest kaks: operatiivvajadus ja sõjakogemused". Põhimõtteliselt olen ma nendega nõus, kuni selle hetkeni kuni mängu tulevad saadaolevad ressursid. Ning need mõlemad mehed oli ka enesega nõus kuni selle hetkeni kuni jutt läks ressurssidele. Siis läksid kõrvad lukku ja huvi kadus, et kuidas siis ikkagi ilmselgelt vajaliku, kuid raskesti saavutatava eesmärgi suunas liikuda. Laaneots on muuseas hetkel ka Riigikogu liige. Andku siis eelnõu sisse, et riigikaitsele eraldatakse edaspidi nt 4,54% SKPst. Kui keeruline see ikka olla saab? Ah jaa, teist eelnõud on ikka ka vaja - see tuleks teha sündimuse ja kodanikkonna suurendamise kohta.

Vaatasin mida Laaneots Riigikogus siis teinud on: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... s-Laaneots
Eks hinnangu võib selle põhjal igaüks ise kujundada, et kas ja kui palju riigikaitse teema hoogu tema poolt juurde on saanud. Infoks, et viiest algatatud eelnõust mitte ükski ei puuduta riigikaitset. Teised, riigikogu tööd iseloomustavad kategooriad on tal samuti selgelt alla keskmise. Nii et parafraseerides Kunnast, siis kindral Laaneots ei ole suutnud latti ületada ja seetõttu Riigikogu liikmena ta minu silmis mingit austust ära teeninud pole.

Jättes kõrvale emotsioonid ja vaadates tuimi numbreid ning fakte ilmeb sageli hoopis teistsugune pilt kui kellegi peas võib tunduda. Mälu kipub petma ja mida vanemaks, seda rohkem.

Olen siin varem tähele pannud teatud modus operandit - teema peab juba kriitiline olema, kui mängu tuuakse kasutaja strateegiline sõdur. Ei midagi isiklikku.

Aga nüüd keskenduks sellele, mida kirjutati:

Erinevalt tagantjärgi tekkinud soovmõtlemisest näeb kirjapandust seda, mida tegelikult kavas teha oli. Laaneotsa poolt juhitud ja valminud arengukava 2008-2019 seadis paraku hoopis muud eesmärgid

Väide iseenesest jama. Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke. Miks sellist kakskeelsusele viitavat jama kirjutada? Küsimus saab olla ainult selles, kas ja kuipalju Laaneots tõstatas protsessi käigus seda "46 tuhande küsimust".

Korrektne väide on, et Scoutspataljon on võrreldes tavaliste jalaväepataljonidega märgatavalt kallim ja suuresti tuleneb see ka Scoutsi mehitatusest tegevväelastega

Kuigi Scoutspataljoni suhteline kallidus võrreldes reservpataljoni või ajateenijate pataljoniga on õige, on antud väide siiski pooltõde.
Vaadake (ja võrrelge) Scoutspataljoni tehnika ja varustuse investeeringuid võrreldes suvalise ajateenijate pataljoni või reservpataljoniga.
Põhimõtteliselt tänase seisuga ongi kogu "soomusmanöövervõime" raha ju läinud tegelikult Scoutspataljonile edevama lahingutehnika ostmiseks.
Võrdluseks: ühe C90 soomuki eest (2,5 miljonit eurot) on võimalik reservpataljonile osaks saavat tehnikat (maksimaalselt Saksamaal ülesputitatud 70ndate lõpu veokid) osta üle 100 masina.
Üks jaosoomuk versus pea kahe pataljoni veokid. NB! Antud vastandus on näitlik ega tähenda ideed osta soomukite asemele veoautosid.

Andku siis eelnõu sisse, et riigikaitsele eraldatakse edaspidi nt 4,54% SKPst. Kui keeruline see ikka olla saab? Ah jaa, teist eelnõud on ikka ka vaja - see tuleks teha sündimuse ja kodanikkonna suurendamise kohta.

See on suht triviaalne lihtsustus - nii protseduuriliselt kui rahaliselt. Esiteks puuduvad RK liikmel siiski praktilised võimalused anda sisss eelnõud, mis ka kuskile jõuaks. Eriti kui seda RE fraktsioon ise ei toeta. Teiseks suurendamine on realistlikum läbi viia ikkagi kümnendikprotsentide kaupa. Kui viitad enda strateegiatajule, siis ära selliseid lihtsustusi siin tee. Siin ei istu just sõnnikust kokku riisutud oponendid.

Mis puudutab Laaneotsa ja Kunnase nõrka taipamist raha-asjadest, siis siin pean kahjuks kasutajaga nõustuma. Deklaratsioonid ja probleemidele viitamised oleksid tõsisemad, kui räägitaks raha keeles. Kui aga vastab tõele, et Laaneots Riigikogus ei tegele riigikaitse küsimustega, siis ka siin pean kasutajaga ka nõustuma.

Strateegilise sõduriga nõus selles osas, et Laaneots poliitikuna oleks võinud tõesti kaitse-eelarve tõusu tõhusamalt toetada, kui ta 46 000 SAK näha tahab, esialgu sellekski, et opereerimisvõimeline SAK ca 30 000ni tõsta. Reformierakond oli valitsuse juhterakond (koos temaga) piisavalt pikalt, aga iseseisvasse kaitsevõimesse panustamine säilis 2%SKT-st tasemel hoolimata sellest, et ohuhinnangud pidid seoses Ukraina sündmustega ikkagi oluliselt kehvemaks muutuma.

Kapten Trumm kirjutas:

Erinevalt tagantjärgi tekkinud soovmõtlemisest näeb kirjapandust seda, mida tegelikult kavas teha oli. Laaneotsa poolt juhitud ja valminud arengukava 2008-2019 seadis paraku hoopis muud eesmärgid

Väide iseenesest jama. Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke.

Täpselt samamoodi puudus see Terrasel, keda Kunnas kritiseeris.

Võtaks Kunnase plaanist esialgu ühe osa ja vaataks seda - täpseid numbreid ei ole, kuid teeme hüpoteetilise hinnangu.

Suurendame SAK-i 25 000 42 00-ni.
Kui palju suureneks ohvitseride ja allohvitseride vajadus? Ligikaudu samapalju olemasolevatele, sest rohkem staape (KRK-d ja nende pataljonid) nõuavad ohvitsere rohkem kui lihtsalt proportsionaalne arvutus.
Kust kohast me need võtame? Rühmaülemad ehk läbi reservohvitseride koolituse aga edasi? Põhikursusele oleks vaja ~120 õppurit ja keskastmele min. 30-40. Praegune täituvus?
Millise eluala arvelt nad tulevad ja mis on see präänik, millega meelitada? Palk? Muid soodustusi ju enam ei ole.
Milline on KVÜÕA võimalus suurendada väljalaset 2X, nii põhikursusel kui ka keskastmekursusel? Selleks on vaja täiesti uut õppehoonet koos majutuse ja suurema õpetava personaliga ning väljaõppealasid.
Tapale viimine ei saa toimuda rahaliselt lähiajal. Kui rahvaarv ei suurene, kas siis on investeering pooltühja õppeasutusse õigustatud?
KRK-de struktuuride väljaehitamisega ei saanud, hoolimata kõlavatest plaanidest, ei Leo ega Ants kumbki hakkama, sest polnud piisavalt inimressurssi - alati oli dilemma, kas olemasolev pataljon või ringkonna staap? Tegelikult olid need kõik alamehitatud.
Isegi kui oleks praegu kõigile anda esmatasandi relvastus - püssid 1DOS-ga, mütsimärk ja katelok - ei oleks jätkusuutlikuse tagamiseks piisavalt juhte.

Veel kord - milline oleks tegelik SAK-i suurendamisega seotud rahaline kulu - ohvitseride ja allohvitseride arvu suurenemine, nende palgafondi suurenemine, koolituskeskuse ja tulevaste füüsiliste töökohtade rajamine?
IMHO

Palju sellest 42 000 korraga rindel oleks? 1/3 kindlasti toetus ?
Tänapäeval iga NAK läbinud võitleja peaks ja võiks olla võimeline ka rühma juhtima mingi teatud tasemeni.
Ehk mõttekoht on siinkohal väljaõpe. Ajat. ongi liiga palju vaba aega.

Mis siin ikka. Alustame kasvõi kõnekäänuga, et parem varblane peos kui tuvi katusel ehk kas meile on oluline 42000 või mis iganes kõlav number paberil, millel pole reaalset (ja kokkuharjutatud, korratud ja veelkord korratud) väljaõpet või meil on 21000 (peagi 25000) hästi varustet ja väljaõpetatud sõdurit? Ma arvan, et pugem vähem ja paremini. Ja hästi. Praegune struktuur vastab reaalsetele võimalustele. Kaitseväele võib anda kogu maailma raha, aga rahaga üksi ei tee midagi, sest inimressurss on Eestis täpselt selline nagu on. Kaitsevägi on küll eriline ja õilsa eesmärgiga aga lõppeks konkureerib tööturul samadel tingimustel nagu Eesti Energia (ainuke KV suurusega võrreldav palgamaksja Eestis).

Ehk siis, kes ei tahaks suuremat sturkuuri? Kõik tahaks, mina tahan, sina tahad ja tema tahab, aga reaalsus on teine ning pabertiigritega sõda ei võideta. Tänane KV SA koosseis on reaalsusele vastav ning ärgem unustagem, et lisaks op struktuurile on veel suurem number väljaõpetatud reservi.

Ma tõesti ei saa aru, mida Kunnas tahab saavutada, aga kohati tundub lihtsalt lahmimisena. Näiteks RKIK'i nimetamine düsfunktsionaalseks asutuseks. Võid ju nii arvata, aga too näiteid ka. Ühes teises teemas tundub ju ilusti uute relvade hange jooksvat, lisaks muud, mitte nii "seksikad" hanked.

Kordan end, aga samas ei saa ümber ja vabandan ette argumentum ad hominem eest: Kunnase on kümme aastat reservis olnud ja ei ole mitte ühtegi võimalust, et ta oleks kursis sellega kuidas KV viimasel ajal arenenud on või mis võimekusi omatakse ja kuidas näeb välja plaan Eesti kaitsmiseks.

Mazz kirjutas:Palju sellest 42 000 korraga rindel oleks? 1/3 kindlasti toetus ?
Tänapäeval iga NAK läbinud võitleja peaks ja võiks olla võimeline ka rühma juhtima mingi teatud tasemeni.
Ehk mõttekoht on siinkohal väljaõpe. Ajat. ongi liiga palju vaba aega.

No reservohvitseridest ma rääkisin, kuid nemad on siiski algtasemel.
1/3 toetus - pole vahet, kas rindel või tagalas, keegi peab nende tööd planeerima ja juhtima.
Isegi valmis üksustel on vaja lisaks reakoosseisule ohvitseride ja allohvitseride varu kaotuste korvamiseks.

Ega see SAK suurendamine ju väga vale teema pole, kui sellega süstemaatiliselt tegeleda, koos juhtivkoosseisu, varustuse täiendamisega ja aja-ning rahakuluga. EV on ju olnud juba 25 aastat vaba. Kaitseväeteenistuse on läbinud igal aastal ligi 3000 meest, kokku ca 75 000. 35-ste meeste 15 a taguse ajateenistuse rooste ja raisku laskmine ei ole väikerahva jaoks säästlik inimeste kasutamine. Muidugi tähendaks reservis olek RÕKis käimist. Suur osa langeb aja jooksul tervisega välja, kuid inimeste tervis aja jooksul ikkagi paraneb, suureneb seetõttu ju ka eluiga. 40 000 aga tundub ikka ebarealistlik isegi, kui selle nimel mõistlikult pingutada.

Viiluta saia kuidas tahad, ikka on kokkuvõttes sama päts.
Ainuke nö lahendus meie kvantiteedi probleemile on rohkem inimesi ja rohkem raha. On kellelgi pakkuda variante nende suurendamiseks? Ei?

Martin Peeter kirjutas:Ega see SAK suurendamine ju väga vale teema pole, kui sellega süstemaatiliselt tegeleda, koos juhtivkoosseisu, varustuse täiendamisega ja aja-ning rahakuluga. EV on ju olnud juba 25 aastat vaba. Kaitseväeteenistuse on läbinud igal aastal ligi 3000 meest, kokku ca 75 000. 35-ste meeste 15 a taguse ajateenistuse rooste ja raisku laskmine ei ole väikerahva jaoks säästlik inimeste kasutamine.

Ukrainlased juba tsiteerivad Heremit, 2026 aastaks on 10% kaadrikaitseväelasi vaja suurendada, et saaks tankid, õhutõrje ja merel vajaminevad võimekused täita.
http://mil.in.ua/2026-roku-estoniya-zbi ... vyh-na-10/