www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Apr, 2020 8:54

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1365 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ... 91  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 9:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1598
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Hea küll, raha leiame, reservväelased on ... aga kust tulevad tegevväelased? Kedagi on nende tuhandete juhtimiseks ju vaja. Erinevatesse üksustesse erineva suhtarvuga aga siiski.
Kui tegevväelasi on vähem, siis peavad reservväelased rohkem RÕKil käima. Kuid juba RÕK ise nõuab tegevväelasi.
Ma pakun, et ühe JP jaoks on vaja minimaalselt 20 tegevväelast. Ütleme, et see on 1000 inimest.
Suurendades reservväelastest komplekteeritavate üksuste arvu 10 000 reservväelase võrra, oleks vaja vähemalt 200 ohvitseri ja allohvitseri. Kui arv läheb pooleks, siis 100 ohvitseri on umbes KVÜÕA kolme aasta lõpetajate arv. Täpsemalt 2,5 aasta. Ja seda oleks vaja lisaks tänastele numbritele. Tegelikult tuleb kasvatada pikema aja jooksul. Näiteks 5-e aasta jooksul ehk siis +20 igal aastal. Minu ei usu, et me saame sellega hakkama. Esiteks on värbamine väljakutse. Teiseks on teatud piirid KVÜÕA läbilaskevõimel. Mõlemaid saab parandada, kuid sellekski on vaja ressursse ...
Alternatiiv - reservohvitserid. Puusalt pakun, et reservohvitserid peaksid tegevväelastega samal tasemel hakkama saamiseks, käime vähemalt 25 päeva aastas RÕKidel. Ja nii igal aastal. Siis oleksid nad Laaneotsa mõistes ka piisavalt kiiresti formeeritavad ja kasutatavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 10:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 702
Ja natuke "filosoofilisemat" laadi märkus - paljude kaasfoorumlaste seisukohtasid lugedes jääb mulle mulje, et sõjaväe ehitamist nähakse sellise konkreetse lõpuga protsessina. Võib-olla eksin? Lihtsustatult öeldes jääb mulle mulje, et tuleb leida ressursid ja "asi valmis ehitada" ja siis on "asi olemas". Ei noh, eks nipet-näpet ikka läheb, aga see suur investeering tuleb alguses teha. Juhul, kui selline arusaam tõesti on, siis see on sügavalt ekslik. Ressursse vajab sõjavägi kogu aeg. Kogu aeg käib see uuendamise protsess ja minu arust ei ole see uuendamine sugugi odavam uue võime loomisest. Lihtsa näitena - briti sõjavägi uuendab ja arendab (NB! Ei asenda olemasolevat) oma juhtimissüsteeme pannes sinna järgmise 10 aasta jooksul rohkem raha, kui meie kaitse-eelarve.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 11:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18363
Asukoht: Viljandimaa
Martin Herem kirjutas:
Hea küll, raha leiame, reservväelased on ... aga kust tulevad tegevväelased? Kedagi on nende tuhandete juhtimiseks ju vaja. Erinevatesse üksustesse erineva suhtarvuga aga siiski.
Kui tegevväelasi on vähem, siis peavad reservväelased rohkem RÕKil käima. Kuid juba RÕK ise nõuab tegevväelasi.
Ma pakun, et ühe JP jaoks on vaja minimaalselt 20 tegevväelast. Ütleme, et see on 1000 inimest.
Suurendades reservväelastest komplekteeritavate üksuste arvu 10 000 reservväelase võrra, oleks vaja vähemalt 200 ohvitseri ja allohvitseri. Kui arv läheb pooleks, siis 100 ohvitseri on umbes KVÜÕA kolme aasta lõpetajate arv. Täpsemalt 2,5 aasta. Ja seda oleks vaja lisaks tänastele numbritele.
Kas Sa diskussiooni huvides sellele kõigele mingi ligikaudse hinnasildi ka suudad külge panna? Eeldusel, et tegevväelaste arvu kasvatamine on samuti raha eest võimalik?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 11:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28280
Kriku kirjutas:
Mind see jõle väljamõeldis, et Eestisse "ei mahu" üle 4 diviisi sõdima, ausalt öelda väga häirib. Sellega luuakse reaalsusest hälbiv ohuhinnang ja sellisele ekslikule ohuhinnangule tuginedes on võimalik argumenteerida otseselt kahjulikku seisukohta, et Eesti võiks agressorile pikemat aega ka päris iseseisvalt vastu panna. Mis justkui tähendaks, et võiks leiduda ka mingisugune kolmas tee NATO ja idanaabri mõjutsooni vahel.Sellisel jutul saab mõistagi mõju olla vaid isikutele, kes II ms sündmustega Eestis kursis ei ole, aga tänapäeval ei pruugigi neid juba nii vähe leiduda.


Sõjapidamine on ikka peale 1944 natuke muutunud?
Näiteks sedasi, et võime avastada vastase kogunemisi ja liikumisi on tunduvalt parem, samuti ka võime sinna tuld koondada?

Aga kui sa mind ei usu, siis võta lahti see jõle "Sõda 2023" ja vaata sealt ründejõudude suurust. Igal juhul põhjasuunast (üle Narva) pressivad mõlemas osas 2 brigaadi taktikalist gruppi (8. ja 25. motolaskurbrigaad, see võib olla koos juurdeantud üksustega 10-15 tuhat meest. Lõunasuunast ma ei mäleta, eks õhtul kontrollin - kas oli ka 2 BCT-d (mõlemad 76. VDV diviisist) või oli see diviisi TG (see peaks siis olema 3 brigaadi).

Ründaja tegevus ei tugine mitte vastase laipade alla matmisel, vaid kiirusel, tulejõul raskuspunktis ja soomuskaitsel.

Tsiteeri:
on võimalik argumenteerida otseselt kahjulikku seisukohta, et Eesti võiks agressorile pikemat aega ka päris iseseisvalt vastu panna


Sõltuda müütilistest liitlasjõududest vajaliku maaväe kontsentratsiooni tekitamisel Eestis (arvestades nende haavatavust siia jõudmisel) on üldse kõige suurem planeerimisviga, mida teha annab.
Me võime loota ühele ja teisele (õhutoetusele, meretoetusele jne), aga must töö maapinnal tuleb meil teha endal. Sest kui meil on puudujääk kümnetes tuhandetes elavjõus, siis nende siia liigutamine pole enam niisama, kas maismaatranspordiga läbi Suwalki või mööda merd laevaga. Mõlemad variandid võtavad aega ja ega neid kümneid tuhandeid kuskil Saksamaal ootamas ka pole, siiagi tilgutatakse praegu abivägesid mitmest riigist kompanii kaupa.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 11:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28280
Martin Herem kirjutas:
Proovime veel korra Tshetsheeniaga - see on 3x väiksem kui Eesti.
Ja viimaseks ründavaenulikust maastikust. See on ka kaitsja vaenulik. Ukrainas näed kilomeetreid ja katad neid vajadusel raskerelvadega. Eestis on iga metsasiht koridoriks roodule. 2h jalgsi rännakut (sisseimbumist) ja ... asun kaitsele 5km kaitsja sügavuses. Kui keegi tunniga ei reageeri, olen täispikkuses kaevunud. Kaudtule toetus olemas.
Topid kõik sihid "JVP2023" stiilis varustatud meestega täis ... ma valin need kaks sihti, kust ma läbi murran. Kaotan 20% isikkoosseisust aga jõuan ikka 5km sügavusele. Aga siis juba koos soomusega, mis veab moona, võimsamaid raadiojaamu ja toetusrelvi. :) Ja siis ehk ei peatugi 5km peal.
Pange aga rohkem mehi ahelikku. Ongi suurem paanika! Sest kpt Trumm on "allergiline" selja taha jõudnud vastase suhtes.


Miks ahelikku?
"Eesliinil" asuvate kompaniide taga on järgmised, reservis olevad kompaniid, mis jälgivad ohtlikke liinialuseid, metsasihte ja isikkoosseis võib-olla pikutab stardivalmis kuuse all, vest seljas ja saapad jalas. Ohtlik on asi just siis, kui arvukus on liiga väike ja õnnestub luua vaid üks "niit" kaitsekeskustest, vat kui sealt läbi pääsetakse või ilmutakse kuidagi selja taha - ja seal polegi kedagi. Ehk siis eksisteerib ülesande täitmiseks ebapiisava kvantiteedi probleem.

Esimene väikse arvukuse probleem, mis taktikalisel tasemel tekib, on sügavuse puudumine. Pole lihtsalt neid teisi ja kolmandaid kompaniisid 1,5 km tagapool, kes neid imbuvaid roodusid kotivad. Teine muidugi see, et vastane avab uue show tühjuses ja sinna polegi kedagi saata. Nii nagu selle õhudessandiga seal Kiviõli all KT17-l juhtuski.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1846
Eesti pinnal olevate vastase jõudude hulk sõltub ka sellest, kus me vastu hakkame. Kui Soome lahe ja Peipsi järve vahel, siis sinna küll ei lükka 180 000 meest. Selles piirkonnas on ainult kolm koridori mida mööda saab soomusjõud liikuda - maantee, raudtee ja kõrgepingeliinide all. See koridor on kohati alla 2km lai ja kui kõik kolm oleks masinaid ja mehi paksult täis, siis oleks see magus sihtmärk STV'le. Ülejäänud teed on risti liikumise suunaga. Sealt võib üritada midagi läbi suruda, et meid tiivalt haarata aga kas kitsad metsavaheteed mitte pole meie leivanumber?

Kui me hakkame vastu alles Tallinna all, siis siin saab vastane ennast kenasti laiali tõmmata ja lõunasuunas on alati veel ruumi ümberhaaramiseks. Tallinna all oleks rinne juba nii lai ja võimalikke liikumissuundi nii palju, et siia võiks küll 180 000 ära mahtuda.

Lõuna on muidugi probleem. On teatud kitsaskohad aga enamasti on liikumisruumi. Ja alati tuleb arvestada võimalusega, et vastane tuleb peale läbi Läti. Nemad suuremat (teiste) riigipiiridest ei hooli. Kui oleks raha, siis peaks mõtlema 3. brigaadi peale, mis asub Pärnu või Viljandi kandis. Ülesanneteks oleks kaitsta lõunapiiri või täiendada 2.brigaadi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:14 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18363
Asukoht: Viljandimaa
Mul on nüüd natuke kõrini saanud.

Kapten Trumm kirjutas:
Sõjapidamine on ikka peale 1944 natuke muutunud?
Näiteks sedasi, et võime avastada vastase kogunemisi ja liikumisi on tunduvalt parem, samuti ka võime sinna tuld koondada?
Mõlemat oli ka sakslastel 1944. aastal. Sinimägede eest ei jäänud venelased sellepärast laiali peksmata, et põhimõtteliselt polnud võimalik nende 12 diviisi asukohta tuvastada või neile tuld koondada.

Kapten Trumm kirjutas:
Aga kui sa mind ei usu, siis võta lahti see jõle "Sõda 2023" ja vaata sealt ründejõudude suurust. Igal juhul põhjasuunast (üle Narva) pressivad mõlemas osas 2 brigaadi taktikalist gruppi (8. ja 25. motolaskurbrigaad, see võib olla koos juurdeantud üksustega 10-15 tuhat meest. Lõunasuunast ma ei mäleta, eks õhtul kontrollin - kas oli ka 2 BCT-d (mõlemad 76. VDV diviisist) või oli see diviisi TG (see peaks siis olema 3 brigaadi).
Demagoogia. See, et sinu lemmikraamatus vaenlane rohkem vägesid ei rakendanud, ei tähenda, et seda ei saaks teha.

Kokkuvõttes tuleb siit nüüd hoiatus jõledate väljamõeldiste järjekindla postitamise eest. Eriarvamus on loomulikult OK, aga selline pidev demagoogiline jauramine ei ole.

Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
on võimalik argumenteerida otseselt kahjulikku seisukohta, et Eesti võiks agressorile pikemat aega ka päris iseseisvalt vastu panna


Sõltuda müütilistest liitlasjõududest vajaliku maaväe kontsentratsiooni tekitamisel Eestis (arvestades nende haavatavust siia jõudmisel) on üldse kõige suurem planeerimisviga, mida teha annab.
Me võime loota ühele ja teisele (õhutoetusele, meretoetusele jne), aga must töö maapinnal tuleb meil teha endal. Sest kui meil on puudujääk kümnetes tuhandetes elavjõus, siis nende siia liigutamine pole enam niisama, kas maismaatranspordiga läbi Suwalki või mööda merd laevaga. Mõlemad variandid võtavad aega ja ega neid kümneid tuhandeid kuskil Saksamaal ootamas ka pole, siiagi tilgutatakse praegu abivägesid mitmest riigist kompanii kaupa.
Tore, et oled selle probleemi endale teadvustanud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Juun, 2014 16:25
Postitusi: 1846
Neid sisseimbunud ja kaevunud roode ei tasu otse rünnata. Jätad väikese üksuse neid "piirama" ja püüad hoopis varustuse läbi lõigata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28280
Otsisin väheke, kuskohas see vene diviiside arv jutuks on olnud, leidsingi.
viewtopic.php?f=71&t=25758&p=474818&hilit=neli+diviisi#p474818

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:34 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18363
Asukoht: Viljandimaa
Sellest oli juba eelmisel leheküljel juttu:
mart2 kirjutas:
Venemaale on eelkõige vaja saada üle Narva jõest ja lõunas Räpina-Võru joonele. Siis on piisavalt ruumi laiutada suuremate jõududega.
Ei hakka pikemalt analüüsima Narvast põhja jäävat osa, sest ka lõunas on lisaks piisavalt kukalt sügama panevaid kohti - Kuningaküla, Permisküla, Vasknarva. Neist muidugi "2023" väga ei kirjutatud.
Peipsi kallas on omaette ooper võimalike väiksemate dessantidega.
Lõunas - Värska-Karisilla-Mikitamäe (või Niitsiku), Koidula - (Nedsaja, või Orava, või Piusa), Määsi - (Vastseliina või Ruusmäe-Plaani ehk Ruusmäe Rõuge).
Mida sügavamale, seda laiemaks läheb.
See väide võib kehtida mingi meile soodsa joone kohta. Sisemaa kohta on see nonsens.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 12:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28280
Sa jätsid targu mart2 postitusest kõige olulisema lause märkamata, postame sellegi:

Tsiteeri:
Põhjast lõunasse kahte diviisi hajutada ei olegi eriti keeruline. (ja loota, et pidevalt liigutakse ainult doktrinaalsete kolonnidena, on vist ka sinu enda poolt noomitud "vastase alahindamine".
8)


Jutt on seal kagusuunast.

Eelmisel lehel kirjutasin ründejõu suuruseks:
Tsiteeri:
Eesti maastikuoludes ongi see Donbassi ühe poole arvukus lagi, mis on efektiivselt võimalik maastikul lahingusse viia. Suurusjärk 4 diviisi/12 brigaadi/40-60 tuhat meest. Kuna 50-60 tuhat venelast/mässajat õnnestus peatada umbes analoogse hulga elavjõuga Ukraina poolelt, siis õnnestub see ka siin. Vahe on lihtsalt selles, et seal oleks tõenäoliselt venelased saanud saata lahingusse poole suuremad jõud (avatud maastiku tõttu), mida poliitiliselt ei lubatud. Eesti maastikul võib Moskva ükskõik mida lubada, 200 tuhat meest siia lihtsalt ei mahu (vähemalt mehhaniseeritud sõjapidamise kontekstis). Mahub see 40-60 tuhat. Kelle peatamiseks on vaja ka 40-60 tuhat.


Loomulikult tuleb vastane peatada enne, kui ta väljub Peipsi järvede alalt. Põhjas Peipsi põhjakalda ja Soome lahe vahel ning lõunas hiljemalt Suur-Emajõe-Võrtsjärve-Väike-Emajõe joonel.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 13:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4585
Tsiteeri:
Sõjapidamine on ikka peale 1944 natuke muutunud?

Täpselt sama argumendiga annaks tegelikult igasugused ideed Cajanderi meestest (sh Laaneotsa 60 000 reservisti jutt) lõhki lüüa. Kui sõjapidamine on ikka nii märkimisväärselt muutunud, siis samamoodi võib öelda, et enam sellise varustustasemega mehed suurt midagi ei saavuta (kui üldse kunagi saavutasid). Seda tõdes kaudselt ka Eero Rebo, kommenteerides Nursipalu teemat. Ehk siis kõik taandub ikkagi sellele, et kas meil on üksus üksuse pärast või on sellel üksusel ka mingi laiem kontekst, milles ta peab opereerima?
Tsiteeri:
Sõltuda müütilistest liitlasjõududest vajaliku maaväe kontsentratsiooni tekitamisel Eestis (arvestades nende haavatavust siia jõudmisel) on üldse kõige suurem planeerimisviga, mida teha annab.

Ja ilma selle müütilise toetuseta erinevates valdkondades pole kõigel sellel niikuinii pikemat perspektiivi. Ainult oma jõuga ei suuda me kunagi kogu Venemaa võimule vastu seista.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 13:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1335
Asukoht: Tartu
Äärmused ei ole head. Sellepärast tuleb ühest küljest olla nõus, et homseks või ületulevaks aastaks 46-60 tuhandet meest reaalselt relvade alal panna, nii et nad seal ka olemas oleks, ei ole tehtav. Põhjusi selleks on piisavalt palju. Teisalt tuleks siiski tunnistada, et tänane plaan 23 tuhandest võimetekohasest mehest ei ole ka täiesti piisav. Kui öelda välja, et siht on siiski sellele 46-60-100 tuhandele mehele, milleni jõutakse kasvõi pataljonhaaval, kodanikkonda ja majandust sellega järkjärgult harjutades, siis ilmselt võtaks see ka pingeid maha neil, kes pehmelt öeldes paanitsevad teemal: "meid on liiga vähe". Laaneotsa kiire mobilisatsioon ja palju pataljone ei ole päris see teema, kus pärast kõik need pataljonid ootavad nädalate või kuude viisi rünnakut, mis ei tule ning meite majandus lastakse kokku. Kui me oleme suutelised neljandaks tunniks välja käima 23 tuhat meest ning 24ndaks tunniks kõik ülejäänud, siis puudub vajadus mehi igaks juhuks kokku kutsuda. Muuhulgas on meil meestel kümnendi tagune kogemus, kuis kahe nädala vältel päeval käidi tsiviil-tööl, varustus töökoha kõrval parklas olevas autos, mine vaid häire korral erivahendite (relvade ja moona?) ning käsu järgi. Ei olnud ammu see aeg, mil me vaidluse teema oli vaid üks võimetekohane brigaad nelja maakaitsepataljoni toel. Tänaseks on olukord märgatavalt paranenud. Mis paneb meid arvama, et see olukord on nüüd maksimum, mida me suudame saavutada, või et kuigi võiks, mingite kallutatud jõudude tõttu, paremaks meil seda enam ei tehta?

Tsiteeri:
Ainult oma jõuga ei suuda me kunagi kogu Venemaa võimule vastu seista.

Muidugi suudame. Ainult et mitte ehk piisavalt kaua.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna, sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 13:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4585
Tsiteeri:
Muidugi suudame. Ainult et mitte ehk piisavalt kaua.

Seda ma "pikema perspektiivi" all mõtlesingi.

Aga üldises plaanis meil ju toimubki võimekuse järk-järguline tõstmine. Kümme aastat tagasi poleks me suutnud sedagi välja panna mis täna. Ja küll homme jõuame veel rohkem. Ainult et see kõik tuleb arukalt teostada.


Viimati muutis nimetu, 20 Nov, 2017 14:41, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2017 14:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18363
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Eelmisel lehel kirjutasin ründejõu suuruseks:
Tsiteeri:
Eesti maastikuoludes ongi see Donbassi ühe poole arvukus lagi, mis on efektiivselt võimalik maastikul lahingusse viia. Suurusjärk 4 diviisi/12 brigaadi/40-60 tuhat meest. Kuna 50-60 tuhat venelast/mässajat õnnestus peatada umbes analoogse hulga elavjõuga Ukraina poolelt, siis õnnestub see ka siin. Vahe on lihtsalt selles, et seal oleks tõenäoliselt venelased saanud saata lahingusse poole suuremad jõud (avatud maastiku tõttu), mida poliitiliselt ei lubatud. Eesti maastikul võib Moskva ükskõik mida lubada, 200 tuhat meest siia lihtsalt ei mahu (vähemalt mehhaniseeritud sõjapidamise kontekstis). Mahub see 40-60 tuhat. Kelle peatamiseks on vaja ka 40-60 tuhat.
Jah, just selle jama (erinevates variatsioonides) nüri korrutamise eest sa hoiatuse saidki ja saad puhkuse ka, kui asi ei parane. Donbassi rindejoon on suurusjärgus 350 km pikk, st. ca. 2 korda pikem kui Väikese ja Suure Emajõe joon. Tuletada Donbassi rindejoonelt mingeid võrdlusi, kui palju Eestisse diviise sõdima "mahub", on nonsens. Donbassis on agressori sõjategevus poliitilistel põhjustel äärmiselt piiratud.

Kui veel lihtsamalt öelda: Donbassi rindejoon on PIKEM kui sinu poolt nimetatud liin Eestis ja vägesid on seal poliitilistel põhjustel VÄHEM kui tasub karta sinu poolt nimetatud liinile Eestis ida poolt saabuvat.

Kapten Trumm kirjutas:
Loomulikult tuleb vastane peatada enne, kui ta väljub Peipsi järvede alalt. Põhjas Peipsi põhjakalda ja Soome lahe vahel ning lõunas hiljemalt Suur-Emajõe-Võrtsjärve-Väike-Emajõe joonel.
Ja sellele joonele sinu arust "mahub" ainult 4 diviisi??

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1365 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ... 91  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt