www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Okt, 2018 12:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 944 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58 ... 63  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2018 20:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 3701
Muidugi ei taha keegi meist, et sõda üldse kunagi meieni jõuaks. Aga kui ta jõuab, on piiril peatamine üsna vähetõenäoline variant. Kahjuks. Kui meil on selline reaalne võimalus, siis jääbki sõda tulemata. Selle võimaluse peamine eeldus asub Washingtonis ja on tehniliselt isegi neile üsna ebamugav.
Ise ei saa me kunagi nii tugevaks. Ma olen küll väga kaitsekulude suurendamise poolt, aga piiril peatamise võime oma jõududega on meile finantsiliselt võimatu. Meie reaalne ja vajalik võime on pidada vastu kuni piisava abi saabumiseni, mis teatud ebasoodsates oludes võib kahjuks viibida. Kui me laseme ennast ära okupeerida, siis see vähendab kordades tõenäosust, et meile jõuga appi tullakse.

EDIT: Tallinna linnalahingust ette loobumine võtab sellest meie võimalikust vastupanuajast kuu aega maha. RAND väidab, et Tallinnani jõuab vaenlane 48 tunniga. Meie seda ei usu, aga loobuksime päris kindlasti enamusest oma võimalikust vastupanuajast. On aga ka üsna suur oht, et Tallinna alla (kas või mingi Muuga sadamasse maanduva meredessandiga) jõuab vaindlane väga kiiresti. Sõjategevuse territooriumi sügavusse kandmine oleks venelastele vägagi doktriinikohane.

_________________
Dona nobis pacem!


Viimati muutis Martin Peeter, 09 Apr, 2018 21:38, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2018 20:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1390
Asukoht: tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Mõned mõtteterad, mida olen tähele pannud IDF teemal:
1. tulejõud/lahinguvõime ja DOS-ide arv võivad olla ka pöördvõrdelised. Kui IDF tambib puruks mitu Araabia armeed korraga ühe nädalaga, pole vaja kulutada raha 30 DOS soetamiseks ja hoidmiseks.
2. pisikese territooriumiga riik ei saa lubada vastase sissetungi oma territooriumile - seega vastane tuleb peatada (ja purustada) hiljemalt piiril.
3. väikesel riigil pole võimalik endast suurusjärk suuremaga (sama suhe on ka Iisrael vs vaenulike araabiamadega) pikalt sõdida - sõjaline lahendus peab saabuma kiiresti.

Lasta vastane sisse isegi poole Eesti peale on meie totaalsete tagajärgedega. Seda enam miski Tallinna piiramine. Kui taoline üritus kuskil kuu aja pärast lõpeb, võivad tagajärjed olla sarnased WWII-ga Eestis.

1. iisraeli idee on omada võimsamaid õhujõude, kui potensiaalsetel vastastel (kokku). ja kui hapuks kisub, siis tõmmata taskust granaat ja näpp läbi splindi rõnga - ehk siis tuumarelv. kuidas trumm seda eesti kontekstis ette kujutab?

2. korduvalt küsitud, küsin veel üle - kas EKV peaks võimalikult kiiremini viima lahingutegevuse pihkva ja leningradi oblasti territooriumile (= NATO väed venemaa territooriumil) , mis on iisraeli strateegia

3. kas eesti ja venemaa suuruse vahe pole mitte 1 suurusjärk, vaid 2? 1,3 ja 140 miljonit. ja , tsiteerides moshe dayani, ´´it´s easy to look like superman, if your enemeis are arabs´´

mõte võib sul ju õige olla, kuid välja kukub jälle miinitreimise moodi, et reaalsed lahendused sul longavad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 9:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Tsiteeri:
EDIT: Tallinna linnalahingust ette loobumine võtab sellest meie võimalikust vastupanuajast kuu aega maha. RAND väidab, et Tallinnani jõuab vaenlane 48 tunniga. Meie seda ei usu, aga loobuksime päris kindlasti enamusest oma võimalikust vastupanuajast. On aga ka üsna suur oht, et Tallinna alla (kas või mingi Muuga sadamasse maanduva meredessandiga) jõuab vaindlane väga kiiresti. Sõjategevuse territooriumi sügavusse kandmine oleks venelastele vägagi doktriinikohane.


Kui vaadata meie tänast tee-ehituse strateegiat, siis linnade hoidmine kui territooriumi hoidmise operatiivkunsti viis kaotab tasapisi oma senist tähendust.
Näiteks Tartu. WWII ajal oli Punaaarmeel hädavajalik linn vallutada, sest Tallinna poole surumiseks vajalik tee läks läbi linna. Tahad edasi minna, pead Tartut valdama.
Täna enam nii ei ole. Suurematest linnadest on ehitatud suured ringteed mööda (Tartu, Rakvere, Jõhvi, Pärnu, Tallinn) ja mööda teed edasi tungimiseks pole linna vaja.
Näiteks jõudes Tartu alla, pole linna vaja tungida, vaid minnakse Tartu ringteed mööda Tallinna maanteele ja kohalik kaitseringkond võib seal linnas edasi istuda.
Linnade vallutamine viiakse läbi siis, kui peamised eesmärgid (mis asuvad meil eelkõige Tallinna piirkonnas) on saavutatud.
Ja peale seda ei oma enam linnade kaitsmine operatiivset tähendust (kaitse ei sega vastase operatsioone), pigem on tegemist juba okupatsiooni läbiviimise ja moraalse võiduga.
Sest ümberpiiratud Tartusse, Rakverre, Jõhvi jne ükski liitlasvägi maabuma ei hakka. Maabumise tagamiseks on meil vaja kontrollida alasid, mitte punkte.
Näiteks blokeerida liikumine kõigidel maanteedel, tõrjuda dessandid ja hoida sellega Suur-Tallinna ala vaba maabumiseks (sh sadamad, lennuväljad ja vastase kaudtule hoidmine ohutus kauguses).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 9:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1346
Pea nüüd hoogu! Ilmselt sa Lõuna-Eestit ei tunne ja ainult kaardist pole ka abi.

Vaadates Venemaa suuri liigutusi Ida-Ukrainas, Valgevenes, Abhaasias ja Tšetšeenias - igal pool on oluline roll raudteel. Lihtsalt autodega ründeüksuste varustamine on väga vaevaline.
Tartust mööda üle Emajõe saab kolmest kohast - idas Luunja sild, loodes Kärkna raudteesild ja veel lääne poole Kärevere maanteesild. Samas linnas see on 5 autodega sõidetavat silda pluss raudteejaam. Kui esimesed kolm likvideerida, siis ega peale linna suurt midagi jäägi, sest Emajõe kiiirus ja pehmed kaldad ei ole eriti soodsas uute ülesõitude rajamiseks.
Raudtee on oluline tegur ka Jõhvis ja Rakveres.

Aga need arvestused on juba logistikute mängumaa ... 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 10:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Nende sildade õhtulaskmise peale pannakse sinna ujuvsillad, venes suurte õppuste rutiinne osa. Ja kui ei saa, siis mitteujuv tehnika sõidutakse ujuvtransportööridega ja liikurpontoonidega üle.
Päris usinalt tehakse ja laiemate jõgedega
https://www.youtube.com/watch?v=_WtyE3rZoqE

Kuna nõuka peamine väljakutse külma sõja ajal oli Saksamaal suurte, kaitsjatele soodsas suunas (st piki rinnet) voolavate jõgede kiire ületamine, siis antud tehnikat varuti seal korralikult ja know-how peaks veel alles olema. Ujuvsillad on seal muide ka raudteeveeremile olemas (tõsi, eeldab kohaliku raudtee mõningast ümberehitust).

Afganistanis polnud üldse mingeid raudteid, NSVL piiril lõppesid, 10 aastat varustati seal 100+ tuhat meest veoautode ja lennukitega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 10:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16096
Tsiteeri:
Vaadates Venemaa suuri liigutusi Ida-Ukrainas, Valgevenes, Abhaasias ja Tšetšeenias - igal pool on oluline roll raudteel. Lihtsalt autodega ründeüksuste varustamine on väga vaevaline.


Märkimisväärne kogus soomustehnikat jõudis Donbassi näiteks õhuteed mööda- tanke jm varustust toodi kohale An-22 ja Il-76 tüüpi lennukitega näiteks Krasnojarskist.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 11:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 3701
Kapten Trumm kirjutas:

Sest ümberpiiratud Tartusse, Rakverre, Jõhvi jne ükski liitlasvägi maabuma ei hakka. Maabumise tagamiseks on meil vaja kontrollida alasid, mitte punkte.
Näiteks blokeerida liikumine kõigidel maanteedel, tõrjuda dessandid ja hoida sellega Suur-Tallinna ala vaba maabumiseks (sh sadamad, lennuväljad ja vastase kaudtule hoidmine ohutus kauguses).


Nõustun selle osaga, et vintsked vennad võivad kusagil Jõhvis kotis kuid vastu pidada - sel ei ole enam strateegilist kaalu. Ja ka sellega, et neist võidaksegi mööda minna ja selle koti likvideerimine edasi lükata, sest ka vaenlasel pole sellega kiiret. Sõjanduslikus mõttes on tõesti oluline platsdarmi hoidmine, kuhu saaks liitlased maabuda, aga poliitilises mõttes on isegi Tallinna kesklinna hoidmine (mis on platsdarmi jaoks juba liiga väike, sest on kaudtule all - lahesopis näit Viimsi poolt sadam tule all) argument, et liitlasele appi tulla. Ja mida kauem see kestab, seda suurem tõenäosus on, et appi tullakse. Poliitiliselt polegi nii oluline, et võib-olla mitte enam Tallinnale, vaid tehakse kuhugi sobivasse kohta dessant.
Kui Sul on ikka selline liit nimega NATO ja seal lastakse üks liige pikaldaselt okupeerida appi tulemata, siis on peale sellist asja see liit surnud ja igaüks üksi. Aga hoolimata vastupanu osutavatest vendadest kusagil Jõhvis või Tartus, kui Tallinn langeb kiiresti, siis võib öelda, et - "kahjuks me ei jõudnud liitlasele appi, nõuame okupatsiooni lõpetamist, rakendame sanktsioone jne." Ridade vahelt antakse mõista, et ohver jättis omapoolsed kohustused esmase kaitsevõime arendamiseks täitmata - ega sellisel juhul saa ka liitlased sellist abistada.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 11:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Lisaks tähendab selline ad hoc linnavõitlus tohutuid tsiviilkaotusi, sest kui tsiviilisikud jäävad linna või ei jõua lahkuda (Tallinna puhul tõenäoliselt ajab rinne neid siia ise kohale), siis tähendab, et sissepiiratud asulas lõpevad peagi eluks vajalikud ressursid, samuti on neile enda varjamiseks parimal juhul pakkuda paneelmajade poolkeldrikorruseid (uutes hoonetes pole sedagi). Helsinkis näiteks pole mitte ainult võimalik ära peita mitu linna elanikkonda maa alla, vaid on võimalik ka viia läbi üksuste manööverdamist ja tagamist maa all, mis tähendab varjatust ja hukukindlust.

Kunnase Koljati raamatus on sellel edukal Tallinna kaitsmisel linnalahingus mõned vaikimisi eeldused, mida ei pruugi olla võimalik teostada. Näiteks raskerelvi asendab seal isetehtud miinimajandus, mis tähendab valmistamiseks detonaatoreid, väetist, lõhkeainet jne tohutus koguses.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 11:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 3701
1) Jah, selline linnalahing oleks väga kole ja loodame, et sellist ei tule kunagi. Kuid see on kole ka vaenlasele, sest kaotused oleks 1:20-le vaenlase kahjuks ning üritus väga aeganõudev. Kõik meie vastupanu kusagil maastikul lõppeb tunduvalt kiiremini. Hoolimata suurest armastusest Putini vastu pole tänapäeva Venemaal enam nii palju neid, kes suure juhi eest surra tahaks. Miks muidu seal Süüriaski linnalahingutes gaas käiku lasti.

2) "Koljati" Tallinna lahingu eellugu oli ikka totaalne mahamagamine. Ka see ei olnud väga tõenäoline ja seetõttu võiks oletada, et kui Eesti KV kõiki oma ressursse enne ei ammenda, võib ka midagi Tallinna kaitsmiseks jääda.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 12:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Linnalahing oleks meile soodsamatel tingimustel kui lahing maastikul. Põhiliselt põhjusel, et vastasel on raske oma ülekaalu manöövrivõimes ja arvukuses maksma panna. Paraku aga teedevõrgustiku areng ja olematu tsiviilkaitse teevad selle võimaluse küsitavaks. Esiteks pääseb vastane linnast üsna lihtsalt mööda (kui linn pole eesmärk talle) ja teiseks tsiviilelanikud. Korraliku tsiviilkaitsega nagu Helsinkis oleks põhimõtteliselt võimalik kupatada elanikud oma varjenditesse (või sobivatesse maa-alustesse tunnelitesse, mida seal on ka kõvasti), nad ei koperda seal ringi ja on enamvähem kaitstud.

Ise aga ennast kotti pole mõtet mängida, piiramisolukorras on ressursside eelis alati piirajal. Tema veab juurde, sinu omad muudkui kahanevad.

Mulle näib, et soomlaste operatiivsed innovatsioonid (maaväedoktriin 2015) keskenduvad just sellele, et pakkuda vastasele vähem ülekaaluka tulejõuga sodiks tulistatavaid raskuspunkte ja kotti jäävaid/paigale fikseeritud vägesid, mida siis sodiks lastakse. Piltlikult öeldes on soomlaste nägemuses lahing selline, et tegevuse kiirus ei võimalda vene tulejõudu efektiivselt soomlaste vastu kasutada ja sihtmärgid on eraldi võetult liiga pisikesed, et selle üüratu kaudtulega on neid ebatõhus tulistada (stiilis suutükidivisjoni tulelöök jalaväerühma vastu). Võrreldes sellega, kuidas nad plaanisid 1990ndatel teguseda, on siin päris suur samm mõtteviisis edasi. Linnavõitlus kuskil ära lõigatud asulas oleks täna asi, mida soomlased väga pidada ei soovi, sest see tähendab ühte suurt-suurt Soome vägede kogunemist, mida on piirajal mugav näiteks suurtükiväega puruks tulistada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 16:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 3701
Kapten Trumm kirjutas:
Ise aga ennast kotti pole mõtet mängida, piiramisolukorras on ressursside eelis alati piirajal. Tema veab juurde, sinu omad muudkui kahanevad.



Vaadakem tõele näkku - sellise sõja, mis Tallinna alla jõuda võib, puhkedes võime me juba üsna alguses koos oma Balti saatusekaaslastega piiramisolukorras olla. Küsimus on vaid koti suuruses - muidugi on väiksem kott hullem. Eks see A2/AD seda ju suures osas tähendabki, et siia ressursside juurdetoomine on väga raske.
Aga Tallinn jt Balti pealinnad on kindlasti eesmärk omaette. Kuni pealinn püsib ja me oleme rünnaku all, siis pole liitlastel mingit legitiimset õigustust appitulemata jätta.

Tsiteeri:
Mulle näib, et soomlaste operatiivsed innovatsioonid (maaväedoktriin 2015) keskenduvad just sellele, et pakkuda vastasele vähem ülekaaluka tulejõuga sodiks tulistatavaid raskuspunkte ja kotti jäävaid/paigale fikseeritud vägesid, mida siis sodiks lastakse. Piltlikult öeldes on soomlaste nägemuses lahing selline, et tegevuse kiirus ei võimalda vene tulejõudu efektiivselt soomlaste vastu kasutada ja sihtmärgid on eraldi võetult liiga pisikesed, et selle üüratu kaudtulega on neid ebatõhus tulistada (stiilis suutükidivisjoni tulelöök jalaväerühma vastu). Võrreldes sellega, kuidas nad plaanisid 1990ndatel teguseda, on siin päris suur samm mõtteviisis edasi. Linnavõitlus kuskil ära lõigatud asulas oleks täna asi, mida soomlased väga pidada ei soovi, sest see tähendab ühte suurt-suurt Soome vägede kogunemist, mida on piirajal mugav näiteks suurtükiväega puruks tulistada.


Iseenesest on see soomlaste mõtteviis huvitav, aga ma kahtleks, kui palju või kui kaua suudaks meie sel moel vaenlase edasiliikumist takistada/viivitada. Tegevuse kiirus tähendab suuresti mobiilsust. Meie manöövrivõime on aga soomustamata ja ei ole sel põhjusel väga kõrge, meie keskmaa ÕT on kaevumine (mis pole ka just mobiilne) jne.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 18:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 720
Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2018 20:32 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 12167
Asukoht: Viljandimaa
Poti soldat kirjutas:
Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.

Kuidas see kõik teemaga seotud on?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 12:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 3701
Kriku kirjutas:
Poti soldat kirjutas:
Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.

Kuidas see kõik teemaga seotud on?


Natuke oleme teemast kaugenenud, aga akf Poti soldat võttis hästi peamised variandid kokku, mida peab arvestama KV suuruse ja struktuuri planeerimisel. Lisaksin omalt poolt veel ühe: midagi ei anta ära võitluseta. See ei tähenda, et igal pool 100% välja pannakse.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 11 Apr, 2018 16:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 24415
Kui meie kaardile vaadata (ja eeldada, et vastane ei hakka mingi dessandivärgi ja üle Riia tulekuga jamama), siis kui vastane pääseb Peipsi järvistust mööda, tekib vastasele rohkem manöövriruumi ja millegi peatamine muutub veel keerukamaks. Peipsi järvistu on ju pea 150 km veetõket, mis teeb päris mitme brigaadi töö meie eest ära. Emajõgi on muidugi probleem, aga mitte nii suur nagu Peipsi, st pioneeritehnika abil siiski ületatav ja küllap vastane üritab (VDV Pihkvas) neid sildu tervelt enda kätte saada.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 944 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58 ... 63  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt