www.militaar.net

Aga noh, kui ei suudeta isegi automaadi vintraudade vahetust organiseerida, siis see tegevus on kõrgpilotaaž.

kas see jutt on jälle Galilide uuendamisest? Kui jah, siis see teema sai kunagi vastuse ...

Kuid ikkagi Trumm, kui kõik need asjad nii kuradi lihtsad on, miks sa siis ühtegi asja ette pole näidanud? Rahvasoomuk oli ju konkreetne projekt millega demonstreerida riigi saamatust? Sina seal ei osale ... eks selle pärast see projekt siis seisabki!?

Või kuidas see üldse nii on, et üldiselt on riigis paljud asjad täiesti valesti ja liiga kallid, kuid üksikud "teanteljetegelased" ei suuda seda praktikas mitte kunagi paremaks teha? Nad ju ei vedele mugavusstsoonis. Nad ju teavad kordades paremaid lahendusi. Kuid mitte midagi ei muutu ....
Äkki sa Trumm prooviksid kätt näiteks RKIKis?
Ma võiksin soovitada - entusiasmi on nii et löö katust. Lugemus nagu Leninil. Kirjaoskust nagu jõge.
Ei no päriselt!

Akf Walter2 soovitusel läks miinitreimise jutt siit minema sinna: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 71#p544071

Ohoo.
Olen vist suutnud väikese tormi veeklaasis tekitada.
Väga hea
Mulle (kui võhikule, loomulikult) see akf nimetu pataljoni autode list kohe üldse ei istu.
Minu peakolu sees on nii, et: on see 21k überväge (ideaalilähedaselt relvastatud ja välja õpetatud), mis umbes kahe nädalaga Tallinna alla pekstakse ja siis see 50k hüpoteetilist "vabatahtlikke" või ka "pardilaskjaid" (tekib/formeerub ja rakendub alles Tallinna kaitsmisel), kes:

1) ei vaja teoorias ühtegi neile määratud autot, sest nende käsutuses on nii-ehk-naa kogu suurtallinnasse jäänud liikurid (teoorias läheks esimene rinne umbes ringtee kandist). Nii, et seda kulu pole vaja meie fantaasiamängudes üldse tabelisse panna, sest kõik transpordivahendid, mis vaja, rekvireeritakse käigult ja vajadusel jõuga. Ja ümberpiiratud Tallinnasse jääb sadu, kui mitte tuhandeid veokeid+muud liikurid.
2) "pardilaskjad" võtavad Tallinna kaitsmist väga isiklikult (mis mõttes ma ei lähe väkke? Kolm tänavat kaugemal juba ju mürsud plahvatavad ja majad põlevad? Linnaosade ja lausa ajaloliste piirkondade (kadriorg, kassisaba, männiku jne) kaupa tekiksid spontaansed rühmad (eelusel, et vaenlane annab selleks päeva-2-3 aega end linna piiril kogudes) ja kompaniid ja pataljonid, keda juhiksid (loomulikult Kunnase raamatus kirjeldatud maaalusest bussiooteterminalist ) Tallinnasse pekstud 21k überväe riismete kogenud mehed ja säilinud tehnika.

Selline "kaevunud lowend 50k+ oleks päris vastik olukord vastasele (keda pole Eesti vastas ka tumemusta stsenaariumi korral üle 80k) ja kes ilmselt mängib kiire lahenduse peale.
Selleks, et selline seis üldse tekiks, peakski igasugu galilirontide jms varusid piisavalt "maha matma" juba täna. Igasugu 100 eurised RPG laksud kõlavad ka väga sobivalt sellele kaadrile, kes ilmselt 2/3 laske mööda panevad

P.S. Loodetavasti on Suur-Tallinna kaitseplaanidesse sisse kirjutatud ka Rimi (Jüris), Maxima (Ringtee/Kiili), Prisma (?), Selverit (Via3L/Jüri?) jt keskladude enda käes hoidmine ja/või kiire mujale vedu. Rahvas rüüstab tavapoed mõne päevaga ära aga kesklaod on need, kus on reaalne mant olemas. Ja kas ja kuna liitlase õhusilla (algul toit+moon, hiljem ka mehed ja tehnika) toimima saavad, on iseasi.

https://www.youtube.com/watch?v=E4nlpnO9TYc

See on see 50k kergelt relvastatud mehega linna kaitsmise tulemus..

TTA, samasuguseid kaadreid leiaks ajaloost näiteks Berliini ja Stalingradi lahingute kohta. See paneb mõtlema, et lahingutegevevuse tagajärjel tekkinud pilt sõltub ka millestki muust, kui vaid arvust ja kergusest.

@Longbowman - Võib ju igasuguseid asju rekvireerida, kuigi nagu me juba siin selgitasime, siis põhiline kulu on moon, mitte veokid. Küsitav on muidugi see, et kui suur osa varustust tuleb konflikti alates kusagilt "muretseda", siis kas me saame neid mehi üldse mingiteks KV üksusteks enam pidada... Tuletoetuseta jalavägi on lihtsalt mingid hädised mässulised. See ei ole enam mingi säästuidee, vaid lihtsalt tegemata jätmine. Võite ka 100 eurostest RPG-dest unistada, kuid ma ei ole kusagil näinud kinnitust, et nad ka tegelikult nii vähe maksaksid.

Minu arust kolonel Eero Rebo võttis selle asja ühes artiklis üsna kenasti kokku:

Miks meile raskerelvad? Mõningate Nursipalu inimestega kõneledes jääb kõlama mõte, et poisid, laske püssi, kuid tankitõrjerelvad või miinipildujad, kõik mis müra teeb, tehke valgel tahvlil selgeks ja ärge siin suurt pauku korraldage.

Kahjuks on idapiiri taga oleval vastasel soomusmasinad ning neid on palju. Pelgalt püssiga lastes, kasutamata raskerelvi on meist vaid küünemusta võrra rohkem kasu, kui vastase tulekul teepervel protestiplakatiga seistes.

kaur3 kirjutas:TTA, samasuguseid kaadreid leiaks ajaloost näiteks Berliini ja Stalingradi lahingute kohta. See paneb mõtlema, et lahingutegevevuse tagajärjel tekkinud pilt sõltub ka millestki muust, kui vaid arvust ja kergusest.

Mõte pole mitte selles milliste üksustega linnas sõdides linn terveks jääb (no ei jäägi), vaid selles, et võibolla on võimalik ka linnast eemal sõdida.

Mõned mõtteterad, mida olen tähele pannud IDF teemal:
1. tulejõud/lahinguvõime ja DOS-ide arv võivad olla ka pöördvõrdelised. Kui IDF tambib puruks mitu Araabia armeed korraga ühe nädalaga, pole vaja kulutada raha 30 DOS soetamiseks ja hoidmiseks.
2. pisikese territooriumiga riik ei saa lubada vastase sissetungi oma territooriumile - seega vastane tuleb peatada (ja purustada) hiljemalt piiril.
3. väikesel riigil pole võimalik endast suurusjärk suuremaga (sama suhe on ka Iisrael vs vaenulike araabiamadega) pikalt sõdida - sõjaline lahendus peab saabuma kiiresti.

Lasta vastane sisse isegi poole Eesti peale on meie totaalsete tagajärgedega. Seda enam miski Tallinna piiramine. Kui taoline üritus kuskil kuu aja pärast lõpeb, võivad tagajärjed olla sarnased WWII-ga Eestis.

Ja mida teha Tallinnas Keskerakonna põhivalijatega? Kas "mäed" on üldse kaitstavad? Saboteerimine ei pea isegi väga aktiivne olema, piisab, kui on piisavalt massiline.

Nendega peaks tegelema politsei üksused, keda siis toetaksid KL liikmetest "abipolitseinikud". Vähemalt muule maailmale oleks see variant kõige aktsepteeritavam. Me oleme seda kõike juba korra läbi elanud ja oskame nüüd ka loodetavasti veel paremini reageerida.

TTA kirjutas:

kaur3 kirjutas:TTA, samasuguseid kaadreid leiaks ajaloost näiteks Berliini ja Stalingradi lahingute kohta. See paneb mõtlema, et lahingutegevevuse tagajärjel tekkinud pilt sõltub ka millestki muust, kui vaid arvust ja kergusest.

Mõte pole mitte selles milliste üksustega linnas sõdides linn terveks jääb (no ei jäägi), vaid selles, et võibolla on võimalik ka linnast eemal sõdida.

TTA, see kõlab nagu Sun Tzu!

Thus the highest form of generalship is to balk the enemy's plans;
the next best is to prevent the junction of the enemy's forces;
the next in order is to attack the enemy's army in the field;
and the worst policy of all is to besiege walled cities.

https://suntzusaid.com/book/3

Muidugi ei taha keegi meist, et sõda üldse kunagi meieni jõuaks. Aga kui ta jõuab, on piiril peatamine üsna vähetõenäoline variant. Kahjuks. Kui meil on selline reaalne võimalus, siis jääbki sõda tulemata. Selle võimaluse peamine eeldus asub Washingtonis ja on tehniliselt isegi neile üsna ebamugav.
Ise ei saa me kunagi nii tugevaks. Ma olen küll väga kaitsekulude suurendamise poolt, aga piiril peatamise võime oma jõududega on meile finantsiliselt võimatu. Meie reaalne ja vajalik võime on pidada vastu kuni piisava abi saabumiseni, mis teatud ebasoodsates oludes võib kahjuks viibida. Kui me laseme ennast ära okupeerida, siis see vähendab kordades tõenäosust, et meile jõuga appi tullakse.

EDIT: Tallinna linnalahingust ette loobumine võtab sellest meie võimalikust vastupanuajast kuu aega maha. RAND väidab, et Tallinnani jõuab vaenlane 48 tunniga. Meie seda ei usu, aga loobuksime päris kindlasti enamusest oma võimalikust vastupanuajast. On aga ka üsna suur oht, et Tallinna alla (kas või mingi Muuga sadamasse maanduva meredessandiga) jõuab vaindlane väga kiiresti. Sõjategevuse territooriumi sügavusse kandmine oleks venelastele vägagi doktriinikohane.

Kapten Trumm kirjutas:Mõned mõtteterad, mida olen tähele pannud IDF teemal:
1. tulejõud/lahinguvõime ja DOS-ide arv võivad olla ka pöördvõrdelised. Kui IDF tambib puruks mitu Araabia armeed korraga ühe nädalaga, pole vaja kulutada raha 30 DOS soetamiseks ja hoidmiseks.
2. pisikese territooriumiga riik ei saa lubada vastase sissetungi oma territooriumile - seega vastane tuleb peatada (ja purustada) hiljemalt piiril.
3. väikesel riigil pole võimalik endast suurusjärk suuremaga (sama suhe on ka Iisrael vs vaenulike araabiamadega) pikalt sõdida - sõjaline lahendus peab saabuma kiiresti.

Lasta vastane sisse isegi poole Eesti peale on meie totaalsete tagajärgedega. Seda enam miski Tallinna piiramine. Kui taoline üritus kuskil kuu aja pärast lõpeb, võivad tagajärjed olla sarnased WWII-ga Eestis.

1. iisraeli idee on omada võimsamaid õhujõude, kui potensiaalsetel vastastel (kokku). ja kui hapuks kisub, siis tõmmata taskust granaat ja näpp läbi splindi rõnga - ehk siis tuumarelv. kuidas trumm seda eesti kontekstis ette kujutab?

2. korduvalt küsitud, küsin veel üle - kas EKV peaks võimalikult kiiremini viima lahingutegevuse pihkva ja leningradi oblasti territooriumile (= NATO väed venemaa territooriumil) , mis on iisraeli strateegia

3. kas eesti ja venemaa suuruse vahe pole mitte 1 suurusjärk, vaid 2? 1,3 ja 140 miljonit. ja , tsiteerides moshe dayani, ´´it´s easy to look like superman, if your enemeis are arabs´´

mõte võib sul ju õige olla, kuid välja kukub jälle miinitreimise moodi, et reaalsed lahendused sul longavad

EDIT: Tallinna linnalahingust ette loobumine võtab sellest meie võimalikust vastupanuajast kuu aega maha. RAND väidab, et Tallinnani jõuab vaenlane 48 tunniga. Meie seda ei usu, aga loobuksime päris kindlasti enamusest oma võimalikust vastupanuajast. On aga ka üsna suur oht, et Tallinna alla (kas või mingi Muuga sadamasse maanduva meredessandiga) jõuab vaindlane väga kiiresti. Sõjategevuse territooriumi sügavusse kandmine oleks venelastele vägagi doktriinikohane.

Kui vaadata meie tänast tee-ehituse strateegiat, siis linnade hoidmine kui territooriumi hoidmise operatiivkunsti viis kaotab tasapisi oma senist tähendust.
Näiteks Tartu. WWII ajal oli Punaaarmeel hädavajalik linn vallutada, sest Tallinna poole surumiseks vajalik tee läks läbi linna. Tahad edasi minna, pead Tartut valdama.
Täna enam nii ei ole. Suurematest linnadest on ehitatud suured ringteed mööda (Tartu, Rakvere, Jõhvi, Pärnu, Tallinn) ja mööda teed edasi tungimiseks pole linna vaja.
Näiteks jõudes Tartu alla, pole linna vaja tungida, vaid minnakse Tartu ringteed mööda Tallinna maanteele ja kohalik kaitseringkond võib seal linnas edasi istuda.
Linnade vallutamine viiakse läbi siis, kui peamised eesmärgid (mis asuvad meil eelkõige Tallinna piirkonnas) on saavutatud.
Ja peale seda ei oma enam linnade kaitsmine operatiivset tähendust (kaitse ei sega vastase operatsioone), pigem on tegemist juba okupatsiooni läbiviimise ja moraalse võiduga.
Sest ümberpiiratud Tartusse, Rakverre, Jõhvi jne ükski liitlasvägi maabuma ei hakka. Maabumise tagamiseks on meil vaja kontrollida alasid, mitte punkte.
Näiteks blokeerida liikumine kõigidel maanteedel, tõrjuda dessandid ja hoida sellega Suur-Tallinna ala vaba maabumiseks (sh sadamad, lennuväljad ja vastase kaudtule hoidmine ohutus kauguses).

Pea nüüd hoogu! Ilmselt sa Lõuna-Eestit ei tunne ja ainult kaardist pole ka abi.

Vaadates Venemaa suuri liigutusi Ida-Ukrainas, Valgevenes, Abhaasias ja Tšetšeenias - igal pool on oluline roll raudteel. Lihtsalt autodega ründeüksuste varustamine on väga vaevaline.
Tartust mööda üle Emajõe saab kolmest kohast - idas Luunja sild, loodes Kärkna raudteesild ja veel lääne poole Kärevere maanteesild. Samas linnas see on 5 autodega sõidetavat silda pluss raudteejaam. Kui esimesed kolm likvideerida, siis ega peale linna suurt midagi jäägi, sest Emajõe kiiirus ja pehmed kaldad ei ole eriti soodsas uute ülesõitude rajamiseks.
Raudtee on oluline tegur ka Jõhvis ja Rakveres.

Aga need arvestused on juba logistikute mängumaa ...