www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Juul, 2020 20:55

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60 ... 92  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 12:26 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8796
Asukoht: Siilis
Ksf aht0 loeb mingeid imelikke materjale ja omamata ülevaadet EKV personalist üritab siin tekitada suht olematut probleemi.

Ingl.k wiki ütleb:
Tsiteeri:
The proportion of officers varies greatly. Commissioned officers typically make up between an eighth and a fifth of modern armed forces personnel. In 2013, officers were the senior 17% of the British armed forces, and the senior 13.7% of the French armed forces. In 2012, officers made up about 18% of the German armed forces, and about 17.2% of the United States armed forces.
..ei arva, et meil need suhtarvud erinevad oleksid - seega probleemi aht0 serveeritud kujul ei näe.

Probleem on pigem mujal - alati kui "laks"(loe: sõda) käib, selgub, et kole pallu on kõikvõimalikke "adminohvitsere" aga rivivõimelisi komp. ja pataljoniülemaid aja tikutulega taga ning alat. brigaaditasemest ja kõrgemal operatiivala jagavaid meha samuti :mrgreen:

Selline (madala intensiivsusega) probleem on Eestis täiesti olemas - aga ma olen suht kindel, et sama probleem on enam-vähem kõigis armeedes. Rahu ajal prevaleerivadki rahuajatoimetised - ning kõrgemate juhtide esmasteks nõustajateks-lemmikuteks kerkivad "rahuaja administraatorid".. samas kui puht riviohvitserid kipuvad varju jääma - et siis omakorda sõjaajal esile kerkida :twisted:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 13:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
https://parnu.postimees.ee/233005/erik- ... -nii-rikas

Vana artikkel, seal meenus üks lõik:
Tsiteeri:
Külma sõja lõppedes ja veel 1999. aastal kasutas Šveits oma 400 000mehelise reservarmee väljaõpetamiseks napilt 2000 kutselise ohvitseri ja allohvitseriga instruktorkorpust. Lisades siia õhuväe piloodid ja mäekindluste kaitseüksuste personali, püsis kutseliste sõjaväelaste osa armee täiskoosseisust Šveitsis kahe protsendi piires.


Tõenäoliselt on see võimalik (artikli autor on omandanud sõjalise kõrghariduse Sveitsis).
Küsimus on sellise suhtarvu (0,5% SA koosseisust kaader) korral
1. reageerimiskiirus - reservohvitseride järjele aitamisega läheb veits aega
2. teenistuse põhimõtteliselt teistsugune korraldus - 11 kuulise ajateenistuse ja 2-3 nädalase RÕK-iga 3-5 a takka mingeid taktikapädevaid (ja kogemusega) kompaniiülemaid küll ei saa.
Reservist on võimalik saada isegi brigaadiülemaid (Iisrael), kuid see eeldab reservis kaugelt intensiivsemat tegevust kui meil täna kombeks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 13:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Juul, 2014 19:18
Postitusi: 810
Borja kirjutas:
Ksf aht0 loeb mingeid imelikke materjale ja omamata ülevaadet EKV personalist üritab siin tekitada suht olematut probleemi.
Ingl.k wiki ütleb:
Tsiteeri:
The proportion of officers varies greatly. Commissioned officers typically make up between an eighth and a fifth of modern armed forces personnel. In 2013, officers were the senior 17% of the British armed forces, and the senior 13.7% of the French armed forces. In 2012, officers made up about 18% of the German armed forces, and about 17.2% of the United States armed forces.
..ei arva, et meil need suhtarvud erinevad oleksid - seega probleemi aht0 serveeritud kujul ei näe.

Esiteks, ma ei ürita tekitada mitte mingit probleemi. See ei ole minu võimuses. See probleem kas juba eksisteerib või mitte.

eighth = 1/8 = 0.125 -> 12,5%
fifth = 1/5 = 0.2 -> 20%

Mina kirjutasin
aht0 kirjutas:
Kümme prossa ja nõks sellest üle toodi välja kui "lean and mean".


See tsiteeritud ingl. k wiki lihtsalt nendib fakti: The proportion of officers varies greatly (ohvitseride osakaal varieerub kõvasti), see ei räägi sõnagi sellest, mis võiks teoreetiliselt olla ohvitseride osakaal võimalikult efektiivses armees minimaalse administratiivse "sabaga". Mind väga huvitaks näha vastavaid IDF kohta käivaid andmeid: relvajõud, mis on pea pidevas ühe või teise intensiivsusega konfliktis ja ümbritsetuna vaenulikest riikidest, lihtsalt ei saa endale lubada ebaefektiivsust.

Kus ma täpselt nii hirmsasti eksisin? :roll:

Borja kirjutas:
Probleem on pigem mujal - alati kui "laks"(loe: sõda) käib, selgub, et kole pallu on kõikvõimalikke "adminohvitsere" aga rivivõimelisi komp. ja pataljoniülemaid aja tikutulega taga ning alat. brigaaditasemest ja kõrgemal operatiivala jagavaid meha samuti :mrgreen:

Täpselt sellise situatsiooni võimalikkuse pärast ma muretsengi. See on ju sama probleemi lihtsalt teine tahk.

Borja kirjutas:
Selline (madala intensiivsusega) probleem on Eestis täiesti olemas - aga ma olen suht kindel, et sama probleem on enam-vähem kõigis armeedes. Rahu ajal prevaleerivadki rahuajatoimetised - ning kõrgemate juhtide esmasteks nõustajateks-lemmikuteks kerkivad "rahuaja administraatorid".. samas kui puht riviohvitserid kipuvad varju jääma - et siis omakorda sõjaajal esile kerkida :twisted:


Nüüd vt neid väljatoodud riike:
17% Inglismaa
13,7% Prantsusmaa
18% Saksamaa
17,2% USA

Kõik need riigid (ja nende armeed) on rahvaarvult palju-palju suuremad. Mõni sadu kordi. Samuti ei oma nad maapiiri agressiivse ja suhteliselt ettearvamatu naabri kõrval - kes samuti omab maailma mastaabis märkimisväärseid relvajõude. Kes on näidanud et on võimeline väga väikese aja jooksul liigutama suurt hulka vägesid ja ei pea naaberriikidesse tungimist väga millekski.

Kas me saame lihtsalt lubada endale sellise "madala intensiivsusega" probleemi ignoreerimist? Sest sõjaajal hammustaks see võibolla fataalselt ja muutuks koheselt "suure intensiivsusega" probleemiks. Mis makstakse välja verega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 14:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Nende armeesuurustega žongleerimisel tuleb olla ettevaatlik ja võtta arvesse armee tüüpi ka.
Kui koosseisust suurem osa on reserv, siis tükati on need suured reservi arvud saadud reservi vanuse hinnaga.
Et kui meil on 25 000, siis see koosneb inimestest, kelle teenistusest on möödas max 10 aastat, st vanusega kuni 30 aastat ja üsna värske õppega.
Selle väärtus on palju kõrgem kui suuremal arvul, kus figureerivad 50sed mehed, kelle teenistus oli 30 aastat tagasi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 14:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4829
Üsna suured erinevused tulevad juba puhtalt väeüksuste liikidest. Kas tegu on kergejalaväega või hoopis soomusvägedega? Kui suur osa on lennuväel, suurtükkidel ja muudel tehnilistel väeüksustel? Mingit maagilist protsenti pole olemas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 17 Juul, 2018 16:40 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8796
Asukoht: Siilis
aht0 kirjutas:
See probleem kas juba eksisteerib või mitte..

Seda "probleemi" sinueksponeeritud kujul ei eksisteeri.
Kui juhtivate lääne suurriikide armeedel on selline % ohvitsere üldisest isikkoosseisust nagu see täna on - siis järelikult nii ongi vaja. Sest nende armeede professionaalne militaartraditsioon on sajandeid pikk(-muuseas).

Ja kui nüüd kuskilt ujub välla mingi tundmatu taibu, kes kirjutab kokku ühe kirjatüki, et ohvitseride % rahuaja armeedes üle leveli kümme on kurjast, siis ongi vaid 2 x varianti: asjatundjad muigavad sellise taibu üle ja lähevad oma tegemistega edasi, ullikesed aga tõstavad taibu jura kilbile ja kuulutavad kogu läänemaailma militaartraditsiooni väärtusetuks..
See oligi see koht, kus ma ütlesin, et sa (a) loed miskit jama ja (b) jäädki seda jäägitult uskuma // tõstad siin suht olematut probleemi...

Probleem on aga see on mujal - ohvitseride kvaliteedis elik "rivivõimekuses" // mitte nende protsendis armeede isikkoosseisust(-ma juba kirjutasin sellest). Ja tegelt ei ole see niiväga kriitiline probleem ka.

Et kõik pole kuld, mis hiilgab - elik mida anglosaksi "analüütikud" kokku suudavad toota :mrgreen:
Ja ei ole vaja ka igast jama lugeda - eriti kui taustateadmisi loetu mõtestamiseks ei piisa.....

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viilimine ajateenistusest
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 0:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1616
aht0 kirjutas:

Keegi saab välja tuua konkreetse ohvitseride protsentuaalse hulga? Kaitsevägi ja Kaitseliit kokku siis. Väga vabandan kui ohvitsere on tõesti ainult ca 10% SA isikkoosseisust.


Täpseid numbreid käepärast ei ole, aga kui mälu mind ei peta, siis täna tegevteenistuses olevast u 3300 elukutselisest oli ohvitsere pisut üle tuhande. Või ütleme siis igaks juhuks, et neid on 1500. Hetkel kehtiva sõja-aja struktuuri kogusuurus on 21 000 (millele lisanduvad veel ilmselt mingid tuhanded kõikidele reservüksustele ülekatteks määratud reservväelased). Kaadriohvitseride osakaal kogu struktuurist nende numbrite korral on maksimaalselt 7 (seitse) protsenti (kui ohvitsere on tegelikkuses vähem, ja ülekatte-reakoosseisu rohkem, siis tuleb protsent veelgi madalam).

Tegelikult tuleks nendele kaadriohvitseridele lisada veel reservlipnikest rühmaülemad ja kompaniiülema abid, ju jagub näpuotsaga eriala-reservohvitsere kah veel staapidesse või mingitesse tugifunktsioonidesse. Kui lähtuda suhteliselt laia pintslitõmbega sellest, et SA-struktuuris on kuni 20 pataljoni või selle ekvivalenti, igas pataljonis keskmiselt viis kompaniid/patareid ja igas kompaniis viis reservlipnikku, siis lisandub veel u 500 (reserv)ohvitseri. Ohvitseride osakaal sellisel juhul on 9,5%.

Kas seda on palju või vähe, ei oska eriti kommenteerida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 9:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Tegelikult on kompaniiülem ja -veebel kaadrist tõsiste reservarmeede kontekstis räme priiskamine.
Taipan suurepäraselt selle efekti/argumente valmisoleku kontekstis, aga mainin lihtsalt ära, et mujal kasutatakse reserviste märksa kõrgemal tasemel.
Iisraelis näiteks. Seal on ka praktikas (sõja ajal) kontrollitud mobilisatsioon tehtud - sajad tuhanded mehed 24 tunniga. Kuidagi näe siis saavad.
Mis mõistagi eeldab natuke teistsugust reservitööd kuni täna ollakse harjunud.
Nagu Borja ütles, on inimesi nii ja naagusuguseid, sugugi mitte kõik SA KÜ-d ja KV-d ei oma pidevat praktikat üksusega maastikul. Osa neist kindlasti ei taha ka midagi juhtida.
Kindlasti on tänases lahenduses tubli törts tõsist argumentatsiooni, aga on ka sama tubli törts mugavust.

Mina nt olen kpt Reinholdiga sama meelt - me pole nii rikkad, et kõiki enda probleeme palgalise kaadriga lahendada. On vajalik rohkem rolli anda reservlastele ja vabatahtlikele.
Lisan juurde, et võibolla tuleb sisse viia hoopis mingi "pool-kutselise" institutsioon, näiteks isik osaleb 30 päeva aastas väljaõppes ja saab näiteks miinimumpalka kompensatsiooniks.
Mina nt ei usu, et meil isegi 50% SA KÜ-sid ja KV-sid (ehk madalaim kaadri mehitatud tase) saab kompanii koostegevuse tasandil õpet 30 päeva igal aastal.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Juul, 2018 9:15, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 9:13 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1389
Kapten Trumm kirjutas:
Tegelikult on kompaniiülem ja -veebel kaadrist tõsiste reservarmeede kontekstis räme priiskamine.
Taipan suurepäraselt selle efekti/argumente valmisoleku kontekstis, aga mainin lihtsalt ära, et mujal kasutatakse reserviste märksa kõrgemal tasemel.
Iisraelis näiteks. Seal on ka praktikas (sõja ajal) kontrollitud mobilisatsioon tehtud - sajad tuhanded mehed 24 tunniga. Kuidagi näe siis saavad.
Mis mõistagi eeldab natuke teistsugust reservitööd kuni täna ollakse harjunud.
Nagu Borja ütles, on inimesi nii ja naagusuguseid, sugugi mitte kõik SA KÜ-d ja KV-d ei oma pidevat praktikat üksusega maastikul.
Kindlasti on tänases lahenduses tubli törts tõsist argumentatsiooni, aga on ka sama tubli törts mugavust.


Iisraelis on ka hulk üksuseid kogu aeg mehitatud, mis võtavad esimese löögi enda peale ja annavad teistele aega atra seada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 9:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Konkreetsel juhul (1973 oktoobrisõda) võttis Siinai rindel esimese löögi endal peale üks pataljon ja lennuvägi. Lugusid Süüriast, kuidas keegi leitnant Greengold pidas seal ühe tankirühmaga kinni Süüria tankibrigaadi (ja lasi sellest pool ribadeks), on vist siin küllalt räägitud- ehk siis seal need "katteväed" pole/polnud ka teab mis arvukad. Näiteks Suessi kanali äärde ehitatud tankitõrje-eskarp lõhuti egiptlaste poolt ära suuremat vastupanu kohtamata. Küll aga on mitmel pool kohanud arvamusi, et päeva päästis just mobilisatsioonikiirus ja seda mitte tänu kaadri massile, vaid hoopis sellele, et reservistid olid seda 25 korda juba läbi teinud ja suutsid ka oma jõududega (ja reservi ohvitseride-allohvitseride abiga) selle formeerimise kiirelt (24 h) läbi viia. Olevat olnud koguni nii, et kogunemispunktis olid olnud reservistide karjad värava taga relvi nõudmas, kuigi mopikutse oli veel tulemata.

St kõik on harjutamise küsimus, kui mehed on oma konteinereid 25 korda tühjaks teinud ja pärast tagasi täitnud, muutub see kaadri väidetav võtmeroll mitte nii tähtsaks.
Kui aga reservitöö piirdub 1, heal juhul 2 õppekogunemisega peale ajateenistust, kus vahepeal kõik unustatakse (või üksusel polegi oma varustust), siis on selge, et see kompanii ei saa ise ennast valmis panna (ehk iseformeeruda), sest nad lihtsalt ei omagi infot, kust mida saab (ega pole seda ka praktiseerinud).

Seega, kui me räägime kaadri % langetamisest, tuleb reservistidel rohkem ära teha (ja neile rohkem rolli anda). Üks probleem on nt selles, et meil on liigseid asju salastatud ja neid ei saa reservistidele ju anda. Mida salajast on ühe jalaväekompanii elu-olus, jääb mulle nt segaseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 10:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4829
Sellisel juhul tuleks ilmselt ajateenistust nende isikute jaoks pikendada ja reservkogunemise tuleks teha sagedamini ja pikemalt. Teoreetiliselt on kõik võimalik, kuid nõuaks teatud konsensust ühiskonnas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 10:51 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19548
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Lisan juurde, et võibolla tuleb sisse viia hoopis mingi "pool-kutselise" institutsioon, näiteks isik osaleb 30 päeva aastas väljaõppes ja saab näiteks miinimumpalka kompensatsiooniks.
Jah, mingit põhimõtteliselt sellist skeemi oleks vaja.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 11:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Selline teema on kunagi arutlusel olnud Kaitseliidus - räägiti teatud arvust valmisolekukaitseliitlastest teatud kohustuse ja teatud hüvega (minuarust oli toona see 1200 krooni kuus) ja lepinguga.
Selleks saamine on vabatahtlik ja kui oled osalemas, olgu olla. KV kohta pole seda minuteada teemaks olnud (seal on ju ScP).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 11:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1476
Tsiteeri:
Trumm: KV kohta pole seda minuteada teemaks olnud (seal on ju ScP).


EKV-s seda just varasemalt ajateenijatega tehti, s.t tehti 3-aastane leping, mille eest iga aastal kanti üle 12000 krooni. Samas oli tegu mõttetu asjaga, sest mõnda meest ei kutsutud kordagi välja ning neid, keda kutsuti ja kes kohale ei ilmunud, nende leping lihtsalt lõppes ja järgmise aasta tasu enam ei makstud. Varemsaadud raha tagasi maksma minu teada ei pidanud. Küll oli neid valitud arv kohti, kõik ajateenijad ei saanud, kõik ka ei soovinud. Lepingu järgi olid kohustused justkui "kõvad", aga tegelikkuses tundus mulle see lihtsalt raharaiskamisena. Arvestades, et rühma jagu mehi saab 3-aastase perioodi jooksul 36000 EEKi ehk ca 2200 eurot, siis oleks saanud selle eest igal aastal väeosale juurde soetada hoopis 10 tk öövaatlust jne.

Ilmselt seetõttu seda pikalt enam ka ei praktiseerita, sest on leitud muud ning efektiivsemad võimalused kiirreageerimise parendamiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 18 Juul, 2018 16:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1616
’Valmisolekureserv’ oli selle omaaegse skeemi nimi. Minu teada ei olnud asja mõte mitte niivõrd mingite Eesti territooriumi kaitseks mõeldud reservüksuste valmiduse parandamine (selleks on meil ju n-ö tavaline reserv keda kriisi korral mobiliseerida ilma vajaduseta veel mingeid täiendavaid lepinguid sõlmida), vaid pigem sellise reservi tekitamine, keda vastutasuks selle 10 või 12 000 krooni eest aastas oleks kaitsevägi saanud vajaduse korral kohe rahuajal tegevteenistusse kutsuda, ja neid nt välismissioonile kupatada – asi, mida ajateenijate või reservväelastega teatavasti vähemalt rahu ajal teha ei saa. Väga laialt see skeem minu teada ei levinud – ju vast polnud huvilisi, kaitsevägi suutis kah vaatamata kõigele kõik Afganistani jt „rasked“ missioonid ikkagi ära komplekteerida. (Kuigi tean isiklikult ühte indiviidi, kes oli sellise lepingu sõlminud, ning kutsuti 7-8 aastat pärast ajateenistuse läbimist selle lepingi alusel tegevteenistusse, anti paarikuuline missioonieelne väljaõpe ja saadeti jalaväelasena Afganistani). Ning jah, lepingud ei olnud ei toonase ega tänase Eesti seadusruumi eripärade tõttu väidetavalt eriti „pidavad“ või reaalsete sanktsioonidega kaetud. Seetõttu kokkuvõttes seda skeemi 2013. aastast kehtima hakanud uues kaitseväeteenistuse seaduses enam ei olnud.


Aga selle peale, justkui oleks kaadrikaitseväelasest SA-kompaniiülem ja -veebel kohutav priiskamine, või vajaks asendamist reservväelastega, küsiks mina nii, et mis konkreetselt on see „haigus“ või probleem, mida meil täna ravida on tarvis?

Minu teada on tänane tegevväelaste (nooremohvitseride) arv täiesti piisav selleks, et igale SA-kompaniile vähemalt elukutselisest kompaniiülem tagada. Nii et probleem ei saa olla lihtsalt selles, et ohvitsere pole piisavalt. Ei ole ei täna ega ka nähtavas tulevikus probleem selles, et me ei suudaks nii paljusid tegevväelasi ülal pidadada – meie kaitse-eelarve personalikulude osakaal on üks madalamaid kogu NATO-s ja jääb selliseks ka nähtavas tulevikus. Kui teeme korra, kus ka kompaniiülem on reservohvitser, siis peavad need ohvitserid ka loomulikult saama piisavalt juhtimispraktikat päris kompaniiga – ja siis saame varsti sellise tegevväelastest ohvitserikorpuse, kes rühmasid ja kompaniisid juhivadki vaid rahu ajal, peamiselt ajateenijate väljaõppe esimeses pooles, kus allüksuse õppega tegelikult eriti ei tegeleta. On see hea asi, kas see on mingi eesmärk? Ja veel küsimused – täna peetakse RA-väljaõppes minimaalseks tasemeks seda, et iga väljaõpetatava rühma peale on rahu ajal tegevväelasest rühmaülem-ohvitser ja rühmavanem-veebel (kelledest üldjuhul saavadki need SA kompaniiülemad ja -vanemad). Kui neil edasipidi ka sõja ajal enam kompanii tasandile asja ei ole, siis mida teha rahu ajal nende justkui üleliigsete ohvitseridega? Paisutame pataljonide jt kõrgemalseisvaid staape nendega või?

Nõus, et saab teha ka teistmoodi, nii nagu Šveitsis või Iisraelis on tehtud. Kuid esimeses neist ongi täiesti teistsugune mudel (mis, muuseas, pole vist juba 400 aastat reaalset sõda pidanud), ning teises on rahuaegne teenistusaeg ja – ülesanded meie omast teistsugused. Meie piirkonna riikides, kus tervel real ühiskondlikel ja majanduslikel põhjustel soovitakse ajateenijate teenistuse pikkust hoida alla aasta, on see skeem – SA-koosseisus on kompanii juhtkond kaadrist – kehtinud juba aastakümneid. Nii on Soomes, oli Rootsis, oli ka Eesti Vabariigis üldiselt enne sõda. Pole süvitsi uurinud, aga ei üllatuks üldse, kui umbes samasugune skeem kehtis ka enamikes Lääne-Euroopa reservarmeedes külma sõja ajal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60 ... 92  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt