Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Borja kirjutas:
A4 kirjutas:Esiteks, pakun, et 80-90% nendest SA-kompaniiülematest ja -veeblitest ei tule mitte kuskilt „ülevalt poolt“, vaid altpoolt – rahuaegsed rühmaülemad ja -vanemad, rahuaegsed kompaniiülema abid..
Ei valda küll neid numbreid peensustes(-keegi ei valda) aga tsiteerit arvamus siin ülal tundub ikka ülimalt optimistlik, reaalsusest irrutatud ning sellisena eksitav - niiet halvasti "pakutud" ...
Mille poolest on sinu tundub parem, kui sa ka ise numbreid ei valda? :dont_know:
See, et A4 sulle ei isiklikult meeldi, pole argument.
Borja kirjutas:
A4 kirjutas:… Veel üks asi.
KV rahuaegne adminaparaadis on kahtlemata õhku ja see ei ole kellelegi saladus(-peale A4 muidugi). ... Pakun puusalt et kõva pool KV tänasest adminpoolest peaks enesekriitilise pilguga üle hindama enda sobivuse oma auastmele vastavale riviametikohale - karm aga tõde :twisted: (krt - ja jälle näikse Trummil õigus..).

Äkki täpsustad, kus täpselt see ülepaisutatus on - pole ju saladus?
Puusalt pakutu kohta ei oska midagi kosta, sest auastmele sobiva riviametikohale määratakse, mitte ei hakata ise! Või hakkasid sina omal ajal ise? :dont_know:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

mart2 kirjutas:Mille poolest on sinu tundub parem, kui sa ka ise numbreid ei valda?
..ütlesin, et ei valda "peensusteni" - aga peensusteni ei valda neid paikasettimata numbreid täna ka KRA ega KVPS J1.
Samas A4-ga vaidlemiseks "valdan" teemat piisavalt - või kahtled sa selles :P
mart2 kirjutas:Äkki täpsustad, kus täpselt see ülepaisutatus on - pole ju saladus?
..mida siin ikka niiväga "täpsustada" - kõik riigiametid "vohavad" - niisama "vohavad" ka staabid.. mis on kõigi armeede(-k.a NATO staapide) permanentne probleem.
Et kas soovid siin väita EKV // tema staapide ja adminstruktuuri ainulaadset erakordsust vä :mrgreen:
mart2 kirjutas:..auastmele sobiva riviametikohale määratakse, mitte ei hakata ise
..loomulikult.. minu mõte oli aga, et paras ports KV adminni võiks juba täna endale teadvustada, et olukorras kus pommid langevad, lõpeb nende kabinetielu otsa ees ning ootab karm riviametikoht - kuhu võiks ennast ka varakult ette valmistama hakata(-või üldse lahkuda teenistusest) :|


Aga üldselt, mart - ega sind mu mõtted // vastused ei huvitandki ju - see oligi sul rohkem nagu norimise post.....
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 19 Juul, 2018 11:22, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Veel üks asi.
KV rahuaegne adminaparaadis on kahtlemata õhku ja see ei ole kellelegi saladus(-peale A4 muidugi). Igasugune adminaparaat(-kamakaks mis elualalt) omab alati iseennast paisutada - ning ka (seni) ainult rahuajatingimustes eksisteerinud kaitsevägi ei ole siin erand. Ning kaitseväelise adminpersonali "sissekulunud" mentaliteet, et nad ka sõjaajal rahulikult edasi "kooskõlastavad", "teavitavad", "annavad erialast nõu" jne jne on muidugi sügavalt ekslik. Pakun puusalt et kõva pool KV tänasest adminpoolest peaks enesekriitilise pilguga üle hindama enda sobivuse oma auastmele vastavale riviametikohale - karm aga tõde :twisted: (krt - ja jälle näikse Trummil õigus..).
Minul on küll küsimus - et ega viimati see meie vastumeelselt edenev jointstaabindus ja jätkuvalt püsiv suur juhtimisaparaat ei ole viimati tingitud sellest, et see toob kaasa x ühiku kaadri laskmist "rahvamajandusse tootvale tööle" ja seega jääksid osad SA üksused lihtsalt planeeritud kaadrita? Ja kuna igal (all)üksusel alates kompaniist PEAB kaadrist ülem/vanem olema (ja PAT staap ongi juba enamasti kaadrist). KV-s on rivilisi ametikohti ikkagi vähem kui administratiivseid. Kui see nii on, siis idee fix ei ole meil alati ratsionaalne lahendus (maksab palju ja kutselise personalimudeliga probleeme lahendada on küll tulemuse mõttes tõhusam, kuid ka kõige kallim võimalus).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Borja kirjutas:… Aga üldselt, mart - ega sind mu mõtted // vastused ei huvitandki ju - see oligi sul rohkem nagu norimise post.....
Tegelikult huvitasid küll, sest vaidlus on siis mõttekas, kui see põhineb faktidel, numbritel, ametikohtade nimedel.
Tundub/umbes/puusalt jne. ei ole erilised argumendid. Isegi näiteks "minu kogemus 2007 kuni 2009" on oluliselt parem, sest saab panna ajastu konteksti. Laaneotsa planeeritud reservarmee ja praeguse vahel valitseb ka väga suur erinevus - relvastuses, kooseisus ja ettevalmistuse tasemes. Paljud foorumlased ei oma pikaajalist Kaitseväe kogemus.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sisulist vastust (peale kindralite ja polkovnikute arvu NA 144. motolaskurdiviisis) pole siiani saanud.
Kuna see kinnas siiapoole visati, siis peab vastama. Mäletan, et ma tõin ka kindralite ja SA koosseisu suhtarve Soomest ja Iisraelist, mispeale just see vastaspool kontaktist eemaldus.
Minu mõte on jätkuvalt selles, et igasugune personalikuludes sisalduv õhk on asi, mis lõikab võimeid maha teisest otsast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas:… Minu mõte on jätkuvalt selles, et igasugune personalikuludes sisalduv õhk on asi, mis lõikab võimeid maha teisest otsast.
Kui pole õhku, siis jääb hapniku puudusesse... :lol:
Tegelikult on probleem selles, et on vaja rahuaegseid managere ja sõjaaegseid juhte sama aegselt. Üks ei asenda teist. :dont_know:
Kuidas saavutada tasakaalu? Miljoni-dollari-küsimus!
On ütlus, et - Ükski sõjaaja eduka väejuhi üksus ei läbinud rahuajal rivi ülevaatust esimesel korral!
IHMO - tingimused, rahu vs. sõda, on nii erinevad, et samaaegne parim ei ole võimalik olla, kuid üldjuhul on rahuaeg pikem kui sõjaaeg ja siis on maksumaksjal ka aega oma "investeeringut" kontrollida... 8)
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Borja kirjutas:
A4 kirjutas:Esiteks, pakun, et 80-90% nendest SA-kompaniiülematest ja -veeblitest ei tule mitte kuskilt „ülevalt poolt“, vaid altpoolt – rahuaegsed rühmaülemad ja -vanemad, rahuaegsed kompaniiülema abid..
Ei valda küll neid numbreid peensustes(-keegi ei valda) aga tsiteerit arvamus siin ülal tundub ikka ülimalt optimistlik, reaalsusest irrutatud ning sellisena eksitav - niiet halvasti "pakutud".
Et ikka väga huvitav matemaatiline tehe kujuneks - kui SA kompaniisid on näit kõva 10 korda rohkem kui neid on rahuajal ja siis järsku (nagu naksti) jagub neile kõigile kamandamiseks sama tasandi(rühm/komp) rahuaegseid ülemaid :?
No aga püüame need matemaatilised tehted siis läbi teha.

Esiteks, kui palju on tänases SA-struktuuris neid kompaniisid, mis endale tegevväelastest kompaniiülemaid ja -veebleid vajavad? Mina saan kokku 14 pataljoni kahes jalaväebrigaadis, 4 KL-i maakaitsepataljoni, keskalluvusega staabi- ja sidepataljon ning logistikapataljon. Lisaks veel nende pataljonide-välised üksikkompaniid mõlemas brigaadis, sõjaväepolitseis, võibolla veel mõnes kohas – no ütleme et kokku 10 üksikut kompaniid, ehk laias laastus veel kaks pataljoni. Kokku saan 22 pataljoni või selle ekvivalenti. Nendest võiks antud arvutuse huvides maha lahutada KL-i maakaitsepataljonid ning täiskutselise Scoutspataljoni, sest nende väljaõpe ja komplekteerimine toimub pisut teismoodi. Jääb alles 17 SA-pataljoni. Eeldame, et igasühes neist on keskmiselt neli kompaniid või patareid ehk kokku 68 kompaniid, millede jaoks on siis kokku vaja 136 leitnanti ja veeblit sõja ajaks.

Nüüd püüame välja arvutada, kui palju siis täna rahu ajal neid leitnante ja veebleid on, kes kompanii tasandil teenivad. Üldiselt on kõikides väeosades juba mõned aastad tagasi jõutud nii kaugele, et igas ajateenijate väljaõpet läbi viivas kompaniis oli olemas tegevväelasest kompaniiülem, ülema abi, kompaniiveebel ning igas rühmas rühmaülem ja rühmavanem. Eeldades, et keskmises kompaniis on kolm rühma, saan mina kokku viis leitnanti ja neli veeblit, kelledkest kõik on saanud nii väljaõppe kui ka RA-väljaõppes praktikat selleks, et sõja korral olla kompaniiülem või -veebel. Kokku siis kompanii peale keskmiselt kokku 9 inimest.

Kui palju on meil rahu ajal iga-aastaselt neid kompaniisid-patareisid välja õpetatakse? Mälu ja avalike allikate pakuks järgmiselt: Kuperjanovis (korraga terve kergejalaväepataljon aastas) viis tükki, Viru pataljonis u kaks tükki, Kalevi pataljonis samuti kaks, Suurtüki, Pioneeri- ja Õhutõrjepataljonis igas ühes vähemalt üks, Vahipataljonis, Logistikapataljonis ja Staabi- ja sidepataljonis samuti igasühes vähemalt üks. Ühe kompanii võime veel lisada läbi nende üksikrühmakeste, mida iga-aastaselt brigaadide üksikkompaniide jaoks koolitatakse. Saan kokku 16 kompaniid minimaalselt.

Kui igasühes nendes 16-st rahuaegsest väljaõppekompaniist on alaliselt olemas vähemalt 9 nooremohvitseri ja vanemallohvitseri, saame, et kokku on rahu ajal ainuüksi sel tasandil teenistuses vähemalt 144 inimest, kes kõik on võimelised teenima sõjaaja kompaniiülemate või veeblitena. 136 ettenähtud kohta saab nende 144-ga ilusti ära komplekteerida, jääb äkki isegi üle. Isegi kui olen arvutustes kuskil ülesse või allapoole pisut eksinud, jääb minu pakutud 80-90% endiselt täiesti tõeseks.


Borja, kui sul on mingid alternatiivsed arvutused, siis köhi need välja, või selgita, kus viga võib sees olla. Võibolla pärinevad sinu „10-kordsed“ vahed Laaneotsa viie brigaadiekvivalendi-suuruse SA-struktuuri aegadest – selle mehitamine tegevväelastega oleks tõesti keeruliseks läinud. Tänase struktuuri osas on aga avalikult välja hõigatud, et kogu struktuur uueneb iga 3-6 aasta tagant, st keskmiselt on rahu ajal väljaõppes olevate üksuste arv 4,5 korda väiksem SA-koosseisudest. Seda arvu kinnitavad ka minu ülaltoodud arvutused.

Trumm, ma endiselt ootan, et sa näitaks vähemalt üldjoontes ära need kohad meie kaitseväes, mis on liigsed või tunduvad liiga suurtena.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Borja, kui sul on mingid alternatiivsed arvutused, siis köhi need välja, või selgita, kus viga võib sees olla..
.."alternatiivsed arvutused" tehtud - sinu optimistlikust rehnungist jäid aint räbalad järgi - no mis oli ka ette teada :(

Täna enam pikka posti teha enam ei viitsi(-sa ju ikka mäletad, ma käin foorumis vaimu värskendamas ja end lõbustamas - mitte tööl) - niiet homme saad.. nagu nurkasittund kass :twisted:

Ja tegelt köha ka praegu ei ole.....
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Herem »

Nüüd aitab. Isegi kui trollid võidavad.
Borja soovitusel - lasen vabaks.

Esiteks (ja see pole peamine) - ainuke nurkalasknud kass siin foorumis, on musta värvi ja jookseb paigal. :)

Teiseks
A4 on kõik ära rääkinud.
Rahuaja KÜ, KÜA ja RÜ on SA KÜd.
Lisaks neile enamus KAKi õppureid (~20).
Lisaks neile mõned KVÜÕA õppejõud.
Ma tõesti ei tea mingeid "admin" ametikohti, mida on vaja SA ülemate kohtade täitmiseks.
Ja see, et mõni tegelane siin teab, kuidas "õhku välja lasta" ... suuga suure linna, käega isegi mitte osakest seda, mida must kass nurka teeb! Ja seda on mõni ka tõestanud :lol:
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Borja, kui sul on mingid alternatiivsed arvutused, siis köhi need välja
Nonii - hommuk käes, aeg siis "köhima" hakata :twisted:
Vahepääl kõige krõbedama paguniga foorumlase ekskurss zooloogia valdkonda ka läbi vaadatud (-millest võis aru saada vaid seda, et kassid talle ei meeldi) - niiet asja juurde.

(1) Trumm tõstis väite, et ühe reservkompanii vähegi tõhusaks rakendamiseks peaks seal kindlasti olema kaadris sama tööd teinud kompül ka komp.veebel(-vähemalt). Tundus logish ja keegi ei vaielnud

(2) A4 väitis kiirelt, et vähemalt 80-90% neist saabki rahuajal samal tasandil teenivatest meestest ja muret pole

(3) Borja ütles, et see tundub väga ülepakutud ja asjatundmatu ootus-lootus

(4) A4 esitas oma arvestused, millele Borjal kästi vastu "köhida"

(5) siit tuleb siis köhahoog :mrgreen:

--- A4 rehkendas SA pataljonide arvuks 22-4-1=17 - millega ma nõus ei ole. KL pataljone ei saa(-pole mõistlik) siit maha arvata - seega pataljonide arvuks jääb 22-1(-Scouts) =21

--- A4 pakkus pataljoni kohta arvestuslikud 4 kompaniid - mis ei ole ka õige (võin vaid oletada, et A4 arvestas vaid lahingukompaniidega). Õige oleks 6 komp per pataljon, kus iga komp pataljonis sõltumata oma profiilist peab omama võrdselt tugevaid juhte(-kett käriseb nõrgimast lülist). SA kompaniide arvuks saan ma seega 21 x 6 = 126 (A4-l oli 68)

--- siis luges A4 kokku meie RA kompaniid ja sai arvuks 16 - no ainus number tal, mis tundub tõene

--- edasi lähtus A4 idealistlikust eeldusest, et igas neist RA kompaniides on kõik 9 kaadriülemat olemas. Mina hindan, et keskmiselt üle 6-7 mehe RA kompanii peale ei tule. Üldarvuks teeb see minul plussmiinus 100 (A4-l oli 144)

--- siis summeeris A4 oma rehkendused ja leidis, tema kokkuarvutatud 144 RA kaadrit katavad hea varuga selle 68 SA kompanii vajaduse, mis oleks 2 x 68 = 136 meest

--- minu lõpptehe tuli hoopis teine - olemasolevad ca sadakondpluss RA rivikaadrit ei kata kuidagi 126 SA kompanii vajadusi, mis oleks 252 meest. Paremal juhul saaks kokku poole - sedagi vaid siis, kui igas RA kompaniis oleks vähemalt 7-8 kaadrit tabelkoosseisu 9st

Köhahoog läks ka sellega üle 8)


P.S.
aga mõni kompaniitasandil teeniv foorumlane(-eeldan, et selliseid ikka on) võiks ju meile siia (diskreetselt-)kirjutada, kuda neil kompaniis/patareis selle kaadriga täna on :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Mõned märkused minu enda ja Borja arvutuste kohta.

KL-i poolt ettevalmistatavad neli maakaitsepataljoni jätaks endiselt rahulikult kõrvale, sest minu teada on seal üldjuhul see tegevväelasest kompaniiülem ja -veebel juba rahu ajal sellele ametikohale ära määratud, st seal sellist kaadri „ülessepoole“ liikumist nagu KV-s enam ei toimugi. Jah, on minu teada mõned üksikud „rohelise struktuuri“ kompaniid, kus ülemaks on reservohvitser (üldjuhul endine tegevväelane), aga üldiselt on seal need tegevväelast kompanii juhtkond ilusti olemas juba rahu ajal.

Borja 6 kompaniid pataljoni kohta – räägi meile Borja, mis pataljonid meil keskmiselt nii suure koosseisuga on? Pakun, et nii palju kompaniisid võib ehk olla vaid Staabi- ja sidepataljoni SA-koosseisus, mujal on ikka 3-5 – sellest ka minu „keskmine“ neli. Suurima kompaniide arvuga tüüppataljon on meil minu teada see nn kergejalaväepataljon (need, mis on 2. brigaadis ja maakaitses), kus on kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei ning staabi- ja tagalakompanii. LT ja LTT pataljonid on minu teada kõik 3 või 4 kompaniiga, 1. brigaadi jalaväepataljonid kõik neljaga (kolm jalaväekompanii ning üks lahinguteenindustoetuskompanii). „Keskmiselt 6“ ei vea kuidagi ega kuskilt välja.

Seda, kui palju tegevväeasi on täna keskmiselt kompaniides ja patareides, las siis kirjeldab mõni tänane tegevväelane. Kokkuvõttes arvan endiselt, et minu numbrid on tõele lähemal.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas kangelaspioneer »

A4 kirjutas:Mõned märkused minu enda ja Borja arvutuste kohta.



Borja 6 kompaniid pataljoni kohta – räägi meile Borja, mis pataljonid meil keskmiselt nii suure koosseisuga on? Pakun, et nii palju kompaniisid võib ehk olla vaid Staabi- ja sidepataljoni SA-koosseisus, mujal on ikka 3-5 – sellest ka minu „keskmine“ neli. Suurima kompaniide arvuga tüüppataljon on meil minu teada see nn kergejalaväepataljon (need, mis on 2. brigaadis ja maakaitses), kus on kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei ning staabi- ja tagalakompanii. LT ja LTT pataljonid on minu teada kõik 3 või 4 kompaniiga, 1. brigaadi jalaväepataljonid kõik neljaga (kolm jalaväekompanii ning üks lahinguteenindustoetuskompanii). „Keskmiselt 6“ ei vea kuidagi ega kuskilt välja.

Seda, kui palju tegevväeasi on täna keskmiselt kompaniides ja patareides, las siis kirjeldab mõni tänane tegevväelane. Kokkuvõttes arvan endiselt, et minu numbrid on tõele lähemal.
Kergejalaväepataljonis: Staabikompanii JA tagalakompanii. Eraldiseisvalt.
Kasutaja avatar
Markko
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 28 Sept, 2007 7:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Markko »

Samas maakaitse “kergjalaväepataljonis” on üks STaKo ehk staabi- ja tagalakompanii on koos. Vähemasti põhjas on nii.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Gideonic »

Markko kirjutas:Samas maakaitse “kergjalaväepataljonis” on üks STaKo ehk staabi- ja tagalakompanii on koos. Vähemasti põhjas on nii.
Lõunas ka
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Kaitseliidus on jah need koos, kõigi tulenevate hädadega.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist