www.militaar.net

Kaitseväelaste sobivust teenistusse hakatakse hindama kalli testiga

Kaitsevägi.

Kaitseministeerium otsustas hankida ligi 96 000 euro eest psühhomeetrilise instrumendi, millega hakatakse mõõtma kaadrikaitseväelaste sobivust teenistusse.

«Tegemist ei ole tegelikult seadmega, vaid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse projekti raames loodava testiga, mille abil on võimalik ennustada isiku sobivust teenistusse ja vastavust ametikohale esitatud nõudmistele,» selgitas Pilleriin Lillemets kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Instrument on mõeldud üheks osaks kaitseväe üldisest personali hindamise süsteemist. Uue testiga üritatakse vähendada kulusid, mis praegu kaasnevad teenistusse või ametikohale mittesobivate kaitseväelaste ennetähtaegse teenistusest vabastamise või korduva uuele ametikohale määramisega.

Loodava testiga hakatakse esmajärgus hindama kaitseväe palgalist koosseisu ehk kaadrikaitseväelaseid. See, kas instrumenti on tulevikus võimalik kasutada ka ajateenijate ametite määramisel, saab selgeks testi loomise ja esialgse kasutamise käigus.

Psühhomeetriliste isikuomaduste test saab olema üks osa suuremast hindamissüsteemist, millega on tulevikus plaanis hinnata kõigi kaitseväelaste isikuomadusi.

Hind on krõbe – hankelepingu lõplik kogumaksumus on 95 760 eurot.

«Kaitseväe vajadustele vastava psühhomeetrilise instrumendi väljatöötamine on väga teadusmahukas töö ning antud pakkumine oli võrreldes teistega kõige soodsam,» põhjendas Lillemets.

«Tartu Ülikooliga sõlmitud hankelepingu lõplik maksumus, 95760 eurot, sisaldab kolme aasta personalikulusid, töövahendeid ning lähetuste maksumust,» teatas ta. «Lisaks on töö teostamise jaoks tarvis analüüsida suurt hulka rahvusvahelisi materjale, mis samuti kajastub hanke hinnas.»

Tartu Ülikooli psühhomeetria teadur Karin Täht, kes ei ole antud projektiga seotud, selgitas Postimehele, et psühhomeetrilisi teste kasutatakse personalivaliku puhul laialdaselt.

Näiteks TÜ kasutab akadeemilist testi üliõpilaste vastuvõtul sotsiaal- ja haridusteaduskonda. Akadeemiline test mõõdab üliõpilaskandidaatide vaimseid võimeid näiteks sõnavara kasutusoskuse, ruumilise ja matemaatilise mõtlemise, võõrkeelest arusaamise lõikes.

«Psühhomeetriline test on mõõtevahed inimeste individuaalsete erinevuste (näiteks vaimsete võimete, hoiakute või isiksuse joonte) objektiivseks mõõtmiseks,» lausus ta. «Kvaliteetselt välja töötatud psühhomeetriline test mõõdab usaldusväärselt ja valiidselt – mõõdab seda mida väidetakse.»

Täht lisas, et psühhomeetriliste testide väljatöötamine on ajamahukas ja spetsiaalse ettevalmistusega inimeste kaasamist nõudev töö. Testide põhjal saab otsustusi teha vaid siis, kui test on eelnevalt kontrollgrupil läbi viidud ja saadud tulemuste põhjal on välja töötatud normid testitäitja tulemuse hindamiseks.

Allikas:
http://www.postimees.ee/957820/kaitseva ... li-testiga

OK iseenesest hea mõte, kuid... ehk on tõesti asi seda väärt aga siis peaks olema ka rohkem infot...
Siinkohal peaks see esmalt mõõtma KV juhtkonda ja tulemused avalikustama ja alles siis teisi...

http//:www.tripod.ee/et
Jalgratas leiutatud?

Instrument on mõeldud üheks osaks kaitseväe üldisest personali hindamise süsteemist. Uue testiga üritatakse vähendada kulusid, mis praegu kaasnevad teenistusse või ametikohale mittesobivate kaitseväelaste ennetähtaegse teenistusest vabastamise või korduva uuele ametikohale määramisega.

Kulud tekivad hoopis sellega, et üksusel on käsk KÕIK noored vastu võtta ja mitte kedagi tagasi saata ei või. Isegi, kui lausa silmaga näha, et poiss relvakandjaks ei kõlba. Ja nii siis võetaksegi. Ning mõnikord lausa samast päevst alates hakatakse kohe komisjonga kojulaskmist vormistama. Aga rahad hakkavad poisi peale jooksma - täiskomplekst uuringuid, toit, varustus jne., jne.

Mina olin kunagi hallil ajal, 90-ndatel, vist viimane, kes julges Tartu RKO-st kohalesaadetuist üle poolte täiesti konkreetsete diagnoosidega tagasi saata. Tulemuseks oli sellel action´il minule personaalselt kangesti kõrgelt tulnud käskkirjaga noomitus ja - noh, peale seda enam mitte keegi kunagi kusagil kedagi tagasi ei saatnudki. Riigi köis, las lohiseb! Ja las raha lennata - seda meil ju piidavalt.

Naljakas.
Ühest küljest tuleb täna kaadri hulka ja sõjakooli vastu võtta pea iga minimaalselt kvalifitseeruv soovija, sest alternatiiv on inimese puudumine (pool muna parem kui tühi koor), suures hädas loodi isegi see KSK lõpetamise aastane variant - eesmärgiga saada juurde, kasvõi nõrgema tasemega, aga saada.

Ministeerium aga - olles raudses teadmises, et kurja juur pole mitte inimeste puudus, vaid teenistusse sattuvad sobimatud inimesed, on tõstnud kõrgele Damoklese mõõga ja asunud raiuma sobimatute päid, säästes riigi raha

Kapten Trumm kirjutas:Naljakas.
Ühest küljest tuleb täna kaadri hulka ja sõjakooli vastu võtta pea iga minimaalselt kvalifitseeruv soovija, sest alternatiiv on inimese puudumine (pool muna parem kui tühi koor), suures hädas loodi isegi see KSK lõpetamise aastane variant - eesmärgiga saada juurde, kasvõi nõrgema tasemega, aga saada.

Ministeerium aga - olles raudses teadmises, et kurja juur pole mitte inimeste puudus, vaid teenistusse sattuvad sobimatud inimesed, on tõstnud kõrgele Damoklese mõõga ja asunud raiuma sobimatute päid, säästes riigi raha

Mind paneb ka kogu see asi sellisel kujul vaid muigama...

Et kes testiks // selekteeriks välja KaMina enda selgelt totraid algatusi (-raharaiskamist)

Summa on muidugi tühine. sama raha eest on juba EKV uusi liisitud sõiduautosid Peugeot' sodiks sõidetud paari kuuga.
Probleem on aga pearahade süsteemis.

Huvitav, mida näeks aktsiooni plaan ette kui 60-70% kaadrist ei vastaks ettekirjutatud profiilile? Kes sellise targa profiili üldse kokku suudaks panna? Niipalju kui ma seda psipsoloogiat jagan, siis ühe ja sama tegevusega võib väga hästi hakkama saada 2 täiesti erinevat inimest.

Selliseid kampaaniaid on riigisektoris ennegi tehtud ja lõppenud on nad enamasti samas kohas - teatud seltskond ei kvalifitseeru (nt keeleoskus), kuid kuna asemele pole kedagi võtta, siis kas pigistatakse silm kinni või leevendatakse nõudeid.

Selle testi võiks ehk ka poliitikud üle kontrollida Millise ametisse sobivuse testiga neid küll mõõdetakse? Kas kaitseväelaste alla lähevad ka ajateenistusse tulnud? Sealt tuleb ikka sellist jama sisse, et anna olla. Kas selle nn. keelekümbluse eest KRA vastutab ka? Iga asi on teatud piirides kasulik, kuid kui üksustes muutub riigikeele kasutamine keeruliseks, kuna sellest aru ei saada siis kes vastutab? Noor SK lõpetanud nooremleitnant peab hakkama vene keelt õppima, et saaks oma tunnid läbi viidud?

Miks ettevõtted kulutavad ühe inimese tööle saamisel kõvasti aega cv-de lugemisele, eelmistesse töökohtadesse helistamisele ja 15-60 minutisele vestlusele - selle asemel, et piirduda mingi Thomase testiga? Oled sa seda testi ise teinud? Mina olen. Kuna ma olen kogemata selliste küsitluste koostamise aluseid õppinud, polnud raske anda sinna vastuseid, mida vaja oli.

Kui me tegeleme odavuse pärast virtuaalvärbamisega, siis pole vaja ka imestada, et satub kummalist seltskonda või lõpptulemus kannatab.
Mina nt 10a tagasi olid jubedas vaimustuses KV NAK-is käinud seersantidest. Hiljem, nähes natuke elu, see vaimustus kadus. Kui mõnda meest meenutan, siis tekib küsimus, et kuidas kuradi pärast taoline lohe üldse sinna NAK-i sattus (kuhu peaks sattuma ainult parimad?). Aga seepärast, et tehti mingi pisike test ja thats it - see, et isikul polnud tegelikult erilist õppimis- ja organiseerimisvõimet (ja oli lihtsalt laisk) kedagi väga ei morjendanud. Lohistati sealt NAK-ist läbi ja valmis ta oligi - nooremallohvitseri karrikatuurnäide.

Jah, Thomase test on jama, sellest on ammu juba kirjutatud: http://skeptik.ee/2010/11/05/eesti-kait ... chobabble/

Siin on küll sul põhjus ja tagajärg sassis kui kördipärtli särk.
KRA loodi nelja riigikaitseosakonna ühendamise teel 2005.a ehk põhimõtteliselt esimeste jäänustest.
Kuni selle hetkeni oli KV esindatud nelja regionaalse kontoriga.
Kuni 2003. aasta veebruarini olid riigikaitseosakonnad kõikides maakonnakeskustes (kokku oli 16 riigikaitseosakonda).
Ehk vanasti oli värbaja seal, kus inimesed reaalselt asusid.
Sealt edasi on värbaja side värvatavaga triivinud iga aasta reaalsusest kaugemale ja järjest virtuaalsemaks (mis on odavam).
Muidugi pidigi kvaliteet alla käima, sest reaalselt nägid kutsealust enne väeosa väravat ainult meedikud.
Sest inimesi, kes kutsealustega vestleks polnud reaalselt enam 2005 olemas. Tõenäoliselt kadus vastav võimekus RKO-del juba 2003 a paiku, kui enamik kontoreid lihtsalt suleti.

Thomase testi hakati tegema alates 2005, st umbes samaaegselt KRA loomisega. Kriitikat oli selle järel kõvasti.

KRA või RKO väga vahet ei ole - see, et nimi oli sel ajal teine ei muuda fakti, et Thomase test vestlust ei asendanud. Vestlust lihtsalt ei olnud. Thomase testi ka mitte.

Märgiks selguse huvides siiski ära, et selle „neetud“ Thomase testi alusel ei tehta, ega ole ka kunagi tehtud lõplikku otsust selle kohta, kas inimene määratakse ajateenistuses olles NAK-i, autojuhiks vms – need otsused tehakse ikka väeosas kohapeal, SBK ajal või lõpus. Nii palju, kui see on võimalik selle u 2003. aastast pärineva, eelkutsest ja põhikutsest koosneva väljaõppetsükliga, aga sellest allpool.


Vaid KRA-l oli omal ajal vaja mingit lihtsat, odavat, kiirelt täidetavat testi, mis ideaalis annaks mingigi empiirilise vastuse küsimusele, kas kutsealusel üldse võiks olla mingeid omadusi, mis teeksid ta sobivaks jaoülema või autojuhi kohale, või siis tavaliseks laskuriks – ehk kas kutsealune oleks mõistlik suunata eel- või põhikutsesse juhul, kui selline valik on vaja teha. Kui kutsealune vaatamata testi tulemusele raiub nagu rauda, et tema tahab saada nt 11-kuulisesse teenistusse, siis sinna ta ilmselt ka suunati, isegi kui see testikene oleks näidanud vastupidist tulemust.


Ei lähe see asi kokkuvõttes märkimisväärselt paremaks siis, kui selle Thomase testi asemel (millest vist vaikselt ollakse loobumas) võtta kasutusele mingisugune tunduvalt keerukam ja komplekssem (loe: kallim) test, või kui hakata iga kutsealusega läbi viima tunniajast arenguvestlust. Sest igat testi on lõpuks võimalik testitaval ühes või teises suunas mõjutada, nagu on võimalik ka arenguvestluse käigus soovi korral tund aega küsitlejale kärbseid pähe ajada.

Päeva lõpuks on ju iva selles, et enne reaalselt teenistust võib kutsealust ju igat pidi mõõta, testida, küsitleda jne, aga reaalne elu avaneb nii süsteemi kui ka kutsealuse endi jaoks alles siis, kui ta juba teenistuses on ning tegeliku kaitseväeteenistuse ja erialadega kokku puutub. Selles valguses oli kindlasti parem see kuni 2002/2003. aastani kehtinud süsteem, kus ühte üksusesse väljakoolitatavad kutsealused alustasid ajateenistust ühel ja samal ajal (teadmata samas ette, kas teenistust kestab nende jaoks 8 või 11 kuud) ning alles pärast SBK-d valiti siis välja parimad jaoülema kandidaadid, kes NAK-i läksid ja 11 kuud teenisid. Toimus n-ö juhtide loomulik valik vs tänane süsteem, kus juulikutse SBK lõpus ka mingi valik tehakse, aga valiku piirid on ahtamad – seersantideks on vaja leida x arv ajateenijaid, aga ülejäänud peavad jääma autojuhtideks. St. kui inimesi jääb puudu ja jaoülemaks mittesobival kandidaadil ka mingeid juhilubasid ei ole, siis on tõesti tõenäoline, et mittesobiv isik saab jaoülemaks. Kas kogu seda tsüklit on vajalik selle puudujäägi pärast muuta (sellega kaasneb terve rida muid probleeme), ei oska mina öelda. Seni pole muudetud, ja ilmselt mitte selle pärast, et süsteemi juhid lollid oleksid.

Ei ütle, et kogu see tänane süsteem või KRA-s toimuv on ideaalne – kindlasti ei ole, saab paremaks teha. Aga mõelda tasuks ka selle peale, et kui hakata KRA-s korraldama mingisuguseid „vestlusvoore“, siis mis kriteeriumite alusel selekteerida kutsealuseid niimoodi, et „RÕK-il kohaletuleku protsent parem oleks“? Kas võtta ainult neid, kes ütlevad, et „jah, kindlasti tulen RÕK-ile ka pärast“, ja mitte võtta neid, kes sellele küsimusele eitavalt vastavad. Lisakulu osas soovitan mõelda sellele, et KRA-s on täna (koos tugitöötajate, värbamiskeskuse jms) tööl alla 100 inimese. Kutsealuseid käib masinast läbi u 6000 tükki aastas, kellest 3-4000 võetakse teenistusse. Maakonnakeskuses toimuvasse arstliku komisjoni tuleb ühel n-ö komisjonipäeval kohale keskmiselt 30-40 kutsealust. Kui mitu ametnikku on juurde vaja selleks, et igaühega neist tunnine vestlus maha pidada?

Ühesõnaga – tõenäoliselt saame vestluste tulemusel tõesti pisut paremad kutsealused välja valitud. Aga mis mõte sellel kokkuvõttes on, kui 6000-st mehest võtame niikuinii 4000 ehk enamiku teenistusse? Mingi mõte oleks sellel vestlusel vaid siis, kui meil nt oleks vaja 6000-st välja valida 500 või 1000-t parimat.