www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Sept, 2019 15:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 68 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2014 8:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17127
[Venemaa tungib Eestile kallale] ...kõlab pealkiri suhtkoht marurahvuslikul militaarsaidil. Oligi juba imelik,kui siiani said Leedu ja eeskätt Läti pidevat tähelepanu, siis sedapuhku on ka meid "hea sõnaga" meenutatud ja meelde tuletatud...

http://topwar.ru/48632-napadet-li-rossi ... oniyu.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 17 Okt, 2015 11:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17127
Sama teema jätkuks- "prijebaltikumi" tagasipöördumine impeeriumi rüppe on ajalooline paratamatus ning toimub vältimatult. Ja mitmete kommentaatorite sügavat sisemist veendumust mööda peaks see toimuma juba ilma leedulaste, lätlaste ja eestlasteta...

http://topwar.ru/84481-pribaltika-tyazh ... nazad.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 17 Okt, 2015 23:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Jaan, 2010 19:32
Postitusi: 3319
Asukoht: Põllul
Lemet kirjutas:
"prijebaltikumi"

:mrgreen:

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 19 Okt, 2015 7:57 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 18 Okt, 2015 5:30
Postitusi: 4
Ei näe ühtki majanduslikku või poliitilist põhjust miks Venemaapeaks lähiajal sellist rünnakut üritama.
Nad muidugi loodavad "Pribaltika" tagasi saada aga seda pikemas perspektiivis, loomulikul teel, siis kui Euroopa Liit laguneb, Nato põhja kõrbeb ja paljas ning näljas rahvas ise tugeva ja rikka Venemaa embusesse palub.
Venemaa jääb julgeolekuohuks nr 1 - aga seda mitte klassikalise sõjapidamise vaid KAPO töömaa ja propagandavõitluste tandril


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2015 18:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2126
Asukoht: Tallinn
Millist majanduslikku või poliitilist kasu Putin sai Krimmi ja Donetski vallutamisest? Nende alade kõpitsemine ja Venemaale lojaalsena hoidmine neelab kümneid miljardeid € aastas, lisaks tuhanded hukkunud ja pikk miinus riigieelarves majandussanktsioonide tõttu. Miks siis seda ikkagi tehti? Peamiselt sellepärast, et oli võimalus. Samasugune oportunism sisepoliitilistel põhjustel = väike võidukas sõda või oma võimu kindlustamiseks võib otsustada ka Baltikumi, k.a. Eesti saatuse. Ma olen aru saanud, et Moskvas käsitletakse kolme riiki koos. Muidugi on imperialistidel oblasteid lihtsam hallata ilma aborigeenideta. Oluline oleks hävitada poliitiline eliit, keda ei suudeta ära osta ja teistel vastalistel lastakse peamiselt põgeneda. Põgenemine toimub ka Donbassis, kuhu kohalike arvates on jäänud peamiselt need, kellel ei ole kuhugi minna. Venelased lähevad itta ja ukrainlased läände, sest sõjaväljal ei taha keegi elada, kui on võimalik ära minna.

Kõike seda kirjutades ma ei pea hetkel sõjaohtu väga suureks, peamiselt sellepärast, et venelaste fookus on Süürias, taustal veel Ukraina kummitamas. Kahel rindel sõdimine on veel eriti ohtlik ja kallis, kuid mis toimub 5 a pärast, ei suuda ilmselt keegi ennustada, sest keegi ei suutnud ennustada ka Ukraina ründamist ja vennatapusõda. Siin ikkagi kordub see tõdemus, et kes oma armeed ei toida, peab toitma võõrast. On ju venelaste edu üks põhjuseid selles, et Ukraina armee oli aastakümneid alarahastatud, sest keegi ei suutnud suurt sõda Ukrainas ette kujutada ja keskenduti sisekaitsele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 22 Okt, 2015 21:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1423
Asukoht: tallinn
selle tühja ja põletatud maa kohalt tekib lihtsalt küsimus, keda neil siia siis asemele panna oleks? nende iibe ja rahvastikunumbrite juures on see ikka eriline utoopia.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 23 Okt, 2015 0:00 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 18 Okt, 2015 5:30
Postitusi: 4
Leo kirjutas:
Millist majanduslikku või poliitilist kasu Putin sai Krimmi ja Donetski vallutamisest?


Ma arvan, et üsna olulise. Sama nagu Gruusia sõda, üritab vene iga hinna eest panna seisma endise nõukogude liidu riikilde liikumise lääne mõjusfääri.
Ukraina šansid pääseda EL-i või Natosse on olematud nagu Gruusialgi, majandus nii põhjas kui olla saab ja tõenäosus, et võimule tuleb venemeelne seltskond üsma suur.
Jah muidugi, venelane üritab võtta sealt kust saab võtta.
Sestap raha kaitseväele ei pea mitte kokku hoidma


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 2:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Nov, 2005 23:59
Postitusi: 1965
Asukoht: Lõuna
Ehk sobib siia,

Meie tegelik märk on sõda Venemaaga ehk kuidas sünnivad välisajakirjanike lood Eestist
http://ekspress.delfi.ee/kuum/meie-tege ... d=76928668

Tsiteeri:
Juba paar kuud on mütanud Eestis ­enne­näge­ma­tu hulk välisajakirjanikke. Neid ei huvita Skype, Eesti bränd ega e-riik. Nad käivad metsa vahel kaitseliitlasi otsimas, uudistavad kaitseväe harjutusi, pinnivad Tapal Ameerika sõdureid, küsitlevad Eesti poliitikuid. Nad otsivad sõda.

Reede õhtul viskab president Kersti Kaljulaidil üle. „Peamine oht on paanikat ja hirmu külvav välisajakirjandus,“ nähvab Kaljulaid. Ta annab parajasti Ida-Virumaal Sirgala lähedal metsas improviseeritud pressikonverentsi. Käimas on traditsiooniline, peamiselt kaitseliitlasi hõlmav militaarvõistlus Utria dessant. Väljas on kottpime ja president ei näe – kaameratuled ju veel näos – küsijatest õieti midagi. Ta vastab tegelikult hästi, kohati pareminigi kui Ilves, kuid lõpuks, kui juba ei tea mitmendat korda päritakse ohtude järele, annab ta ajakirjanikele vastu.

Tegu pole nurgataguste väljaannetega. Siin on CNN, CBS, Huffington Post, itaallased, prantslased, sakslased, austerlased, peamiselt televisioon, aga ka mõned kirjutava pressi esindajad. Kaitseliidu pressiesindaja Merle Norit tunnistab, et kõigiga ei jõua enam tegeleda, viimasel ajal on välispressi pöördumisi nii palju. Sama võivad rääkida teisedki riigiasutused, kellel kokkupuude julgeoleku, kaitse- ja välisvaldkonnaga. Samal ajal Tallinnas Eesti märki esitlev EAS annaks palju, et sama esinduslikku seltskonda kohale saada.

Välisajakirjanikke aga ei huvita Eesti märk. Täpsemalt öeldes on Eesti märk nende jaoks juba ammu valmis: sõda, Venemaa, sõda, Venemaa, oht, rünnak, piir, Narva, sõda, Venemaa, Putin, Trump, NATO jätab Eesti maha, sõda, Venemaa, sõda, Venemaa, sõda…

Käisin mõned päevad ringi koos välisajakirjanikega, et kuulda, mida nad mõtlevad, mida teavad, mida tahavad. Väljakooruv pilt on lihtne ja selge.

Keegi ei tule Eestisse fakte ega tõendeid otsima. Lood on kõigil juba peas valmis (loomulikult Eestist, Venemaast ja sõjast). Loogiline, sest keegi ei sõida maailma teise otsa ehku peale. Londoni, New Yorgi ja Pariisi toimetuse koosolekutel on teemad heaks kiidetud, raamatupidajad on eelarve üle vaadanud ja alles siis hakkab sõit Eesti poole pihta. Üks itaallasest teleajakirjanik tunnistab, et oli juba mitu kuud mõelnud teha midagi Balti riikidest, julgeolekust, Putinist ja Trumpist ning lõpuks suutnud toimetuse (mida krõbedam story, seda parem) ära veenda.

See, mida Eestist otsitakse, on sound bites – lühikesed, löövad, teravad ja konfliktsed fraasid. Näen ise kõrvalt, kuidas ühe suure telekanali reporter ja toimetaja Narva hotelli suitsunurgas oma päevatööd hindavad. Sellelt sain ühe sound bite’i, sellelt sain, noh, enam-vähem kaks ja see, sellelt ei saanud midagi.

President Kaljulaidi jutust meeldib ajakirjanikele lause „Lääne vastus Gruusia sõjale oli erakordselt nõrk“. See on hea sound bite. Kas ka presidendi ülejäänud juttu kasutatakse, ei tea. Kuigi kohal olnud eestlastele meeldis Kaljulaidi lühike hurjutus ajakirjanikele (pani need paniköörid paika), siis läänlastele tundus see parimal juhul weird või halvemal juhul jäi neile mulje järjekordsest vaba ajakirjandust vihkavast eks-sovetist.

Ühel hommikul näitab ühe suure Lääne telekanali reporter mulle oma toimetajalt saadud e-kirja: kas reporter juba teab, et Le Monde’is ilmus eelmisel päeval lugu pealkirjaga „Eesti valmistub sõjaks Venemaaga“. Nüüd nõuab toimetaja oma reporterilt sama. Proovin selgitada, et me ju ei valmistu sõjaks Venemaaga, ei maksa paanikat teha. Ei, ei, kõlab vastus, keegi peab seda (sõda Venemaaga) mulle kaamerasse ütlema. Ja ta sööstabki tööle

Läinud nädala kolmapäeva lõuna paiku harjutavad Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad Pärnu lähedal Kikepera polügoonil. Harjutusväljaku paremal küljel õpitakse kuulipilduri ja automaaturi koostööd, vasakul manööverdavad soomukid, ajateenijad hüppavad masinatest välja ning tulistavad granaadiheitjatest. Otse kümnesse.

„Nägid, vägev, tubli poiss,“ viibutab õppust juhtiv leitnant rahulolevalt rusikat.

Kõige selle keskel siblib kaameraga välisajakirjanik, näpud külmast kanged. Hiljem vastab leitnant küsimustele. Kes on vaenlane? Kus on vaenlane? Milleks valmistute? Kas kardate ka? Olete viimasel ajal (viimase kahe kuu või kahe aasta jooksul) rohkem harjutanud, rohkem raha saanud?

Konstruktsioon ajakirjaniku peas on selge: oht on Venemaa ja kogu see harjutus on Venemaa vastu sõdimiseks. Leitnant vastab rahulikult, et tavapärane õppus, oleme kõigeks valmis, midagi erilist pole, täna harjutame laskmist, järgmisel nädalal läheme metsa kamuflaaživõtteid harjutama, tavapärane Eesti kaitseväe rutiin, ei midagi erilist, ei mingit erilist muutust. Ühel hetkel on leitnant juba veidi kimbatuses, kehitab õlgu: mida välisajakirjanik siis ootas ja mõtles.

Teises Eesti otsas pinnib VICE – uudistekanal, mis reklaamib ennast originaalse ja autentsena – üht Tallinnast pärit kaitseliitlast. Mille jaoks sa treenid? Kas sõda tuleb? Kes on oht? (Please, please, say Russia, ketrab ajakirjaniku peas). Ja kuna Venemaa vallutab Eesti ära (mõne ajakirjaniku peas tundub see olevat juba sündinud), siis loomulikult ka: kas olete valmis hakkama partisaniks ja mässajaks?

Oh seda õnne ja oh seda rõõmu, kui järsku selgub, et üht Utria dessandi võistlusülesannet täites peavad kaitseliitlased kasutama Vene kaarti. Täpsemalt öeldes on tegu venekeelse ENSV kaardiga, aga detailid pole olulised. Kuna kaardi tekst on kirillitsas, on asi selge. Ajakirjanikud on õhinas.

Teine rõõmuröögatus kostab siis, kui takistusraja läbimisel – ka see on üks võistlusülesanne – tulistavad korraldajad raskekuulipildujat ja loobivad suitsugranaate. Eesmärk on võistlejaid segada ja hirmutada. „Seda oleme päev otsa ooda­nud,“ kilkab pisike neiu. Jee, jee, rõõmustab habemik teleajakirjanik kõrvalt kaasa.

Püssipaugud on välisajakirjanike suur soov. Üks võistlusülesanne oli ka laskeharjutus, aga selle filmimine tähendanuks kaheksat tundi talvises Eesti metsas. Poole pealt tulla või minna ohutuse tõttu ei saanud. Ainult CNN otsustas selle laskemaratoni kaasa teha, aga nende hilisemad küsimused võistlejatele olid samast ooperist: Venemaa, sõda, millal tuleb, olete valmis?


Üsna kiiresti saab selgeks, kuidas moodsat telet tehakse. Natuke kaadreid Narva ja Jaanilinna kindlusest. See näitab, kui lähedal Venemaa asub. Vahele põimi püsside täristamist ja metsas müttavaid kaitseliitlasi. Sõlmi sisse mõned teravad fraasid. Lobise midagi juurde Putinist, Trumpist ja Krimmist. Leia mõni sound bite. Valmistute sõjaks Venemaaga? Küsi kas või kolmekümnelt inimeselt, lõpuks ikka leidub keegi, kes vastab, nagu tahad, kas või tüütust ajakirjanikust lahtisaamiseks. Kõige lõppu lisa dramaatilist muusikat ja voilà, objektiivne uudis ongi tehtud.


Nagu öeldud, tegu pole nurgataguste väljaannetega. See on sama seltskond, kes viimased kuus kuud on endale õlale patsutanud: küll me oleme tublid ja targad. Me pole post-truth ega fake-news paranoikud, me oleme ausad ja kajastame objektiivselt. Mitu päeva nendega koos mööda Eesti metsi, riigiasutusi ja kaitseväelasi käimine annab tegeliku pildi: jutt objektiivsusest on bullshit. Tahaks kõva häälega ropendada.

Kui mõni aasta tagasi tundus, et Eesti hakkab lõpuks selle üheteemariigi (teemaks muidugi Venemaa) staatusest välja tulema, siis nüüd on see teema tagasi. Hullem veel, Venemaa kõrvale on lisandunud teine märksõna – sõda. Eestist on olulised ainult kaks kohta: Tallinn (sest siin maandub lennuk) ja Narva (sest siin on lugu). Ainuke ajalooline fakt, mida Eesti kohta mainida, on pronkssõdur. Ainuke asi, mida filmida, on püssipaugud.

Teadmised Eestist on tavaliselt olematud. Eesti tundras elavat vanamehed, kes vaatavad pikksilmadega Venemaa poole, et sealt midagi halba ei tuleks, kas sa aitad mul need üles leida, palub üks teleajakirjanik minult abi. Ta esindab väga suurt, mitmes riigis näidatavat Euroopa telekanalit. Kas Kaitseliit asutati Trumpi pärast? Kas Kaitseliit asutati Ukraina sündmuste tõttu? Kaitseväge teil ju pole?

Tallinn on tegelikult väga euroopalik, kiidab Saksa rahvusringhäälingu jaoks töötav tšehhi päritolu korrespondent, kui koos temaga Tallinna siluetti vaatame. „Ma muidugi teadsin, et te olete Euroopa Liidus,“ vabandab ta hetk hiljem. Nojah, kui ootad siit hobuvankreid ja koormaeesleid, siis neid enam pole…

Kontrast selle vahel, mida kohalikud, olgu siis kaitseliitlased, kaitseväelased või poliitikud, mõtlevad ja räägivad, ning mida välismeedia ootab, on tohutu. Siin ei mõelda iga tund Venemaast ega sõjast. New Yorgi ja Londoni jaoks on aga ainult see Eestist huvitav. Vaatan kõrvalt Kaitseliidu ülema kindral Meelis Kiili ja hiljem president Kaljulaidi pressikonverentsi. Üldiselt vastavad nad tublilt, üht-teist võiks siiski korrigeerida (sõbralik soovitus: vähem juttu Venemaast, isegi kui iga küsimus selle kohta käib).


Laupäeva hommikul toimub Utria dessandi võistluse viimane etapp. Lõpujooksu finiš on Narva kindluses. Siit saab häid kaadreid Venemaa lähedusest ja jälle võimaluse kaitseliitlasi intervjueerida.

„Kas võistlus oli raske?“

„Jah, raske.“

„Oled valmis ka millekski raskemaks?“ (Ajakirjanik mõtleb selle „raskema“ all sõda Venemaaga.)

„Jah, tahan järgmine aasta ka siia võistlusele tagasi tulla. Kui ilm on kehvem, siis võib võistlus raskem tulla.“

Kuna oodatud vastust ei tule, läheb ajakirjanik otserünnakule: „Kui relvaga metsas oled, kuidas sa Venemaa peale mõtled, oled valmis Venemaaga sõjaks?“

„Ausalt öeldes ei mõtle ma metsas olles ja võistluse ajal eriti millelegi. Tegelikult ongi see omamoodi puhkus, võistled, oled metsas, saad aju täitsa tühjaks teha, ei pea millegi peale mõtlema.“

Ei saanud päris seda, mida vaja, kurdab reporter mulle hiljem.

Pole muret, vastan mõttes, olen ju näinud, kuidas ajakirjandus töötab. Küll lugu (sõda Venemaaga) ka siit välja pigistatakse.



Kas ma aitasin tõesti jampsi kokku keevitada?

Mikk Salu
Ma aitasin paari välisajakirjanikku (tasu eest), vahendasin kontakte, näitasin asukohti, tõlkisin üht-teist ja tutvustasin tausta. Kuni tekkis küsimus mu enda rollist: kas aitan neil mingit jampsi kokku keevitada? Või natukenegi mõnele faktile lähemale jõuda, paanikat vähendada? Näiteks selgitada, et Kaitseliitu ei loodud kaks kuud tagasi Donald Trumpi ega kaks aastat tagasi Ukraina pärast, vaid peaaegu sada aastat tagasi.

Või kui keegi tahab rääkida eestivene poliitikuga, siis Andrei Zarenkov pole kõige õigem inimene. Soovitan Yana Toomi, Mihhail Kõlvartit või Jevgeni Ossinovskit, sest neil on valijate mandaat. Hiljem kuulen reporteri ja toimetaja omavahelist arutelust, et ilmselt jäetakse intervjuu Kõlvartiga üldse välja, sest sealt ei tulnud midagi (loe: ei tulnud midagi sõjakat).

Mis on tõsi. Kõlvart mainis küll venekeelset haridust ja kodakondsust, aga muidu rääkis peamiselt sellest, et eestlaste ja venelaste mured-soovid on sarnased, paanikaks pole põhjust, elame-näeme, ei maksa teha rutakaid järeldusi (Trumpi kohta käivale küsimusele vastates).



Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 9:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3861
Tsiteeri:
Nagu öeldud, tegu pole nurgataguste väljaannetega. See on sama seltskond, kes viimased kuus kuud on endale õlale patsutanud: küll me oleme tublid ja targad. Me pole post-truth ega fake-news paranoikud, me oleme ausad ja kajastame objektiivselt. Mitu päeva nendega koos mööda Eesti metsi, riigiasutusi ja kaitseväelasi käimine annab tegeliku pildi: jutt objektiivsusest on bullshit. Tahaks kõva häälega ropendada

Selle peale saab ainult öelda: "Tere tulemast meediasse!". Ma ei ütleks, et meie leheneegrid kuidagi paremad oleks, lihtsalt perspektiiv on antud teema puhul teistsugune.

Nagu Mark Twain olevat kunagi öelnud, et kui sa ei loe ajalehti, siis sa ei ole informeeritud, kui loed ajalehti, siis oled valesti informeeritud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 11:38 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15593
Asukoht: Viljandimaa
Ma ei tea, kas see on kokkuvõttes halb või hea. Kui midagi tõesti juhtub, siis on välisajakirjanduse kestev huvi ülioluline. Ja praegu ka ausalt öelda on ükskõik, kelle näitel viiakse Lääne inimeseni mure agressiivse Venemaa pärast. Noh, et kui inimene ei julge minna Ukrainasse, vaid tuleb Eestisse, aga kirjutab põhimõtteliselt samade järeldustega, mis siis ikka.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Siin on kaks vastassuunalist huvi:

1) Ühelt poolt tahaks nagu, et Eesti oleks kaitstud paremini ja, et panustataks rohkem. Minu meelest on Eesti poliitilise juhtkonna rahaline panus tunduvalt väiksem, kui see võiks olla.

2) Teiselt poolt pole vaja paanikat, mis mõjuks halvasti majandusele.

Presidendiproua, aga võiks sellele mõelda, et avalikkust rahustaks kõige paremini see, kui Eesti olekski reaalse jõuga, mitte vihmavarjuga kaitstud. Minu meelest on see täpselt sama retoorika, mis Ilvesel, et arvata, et sõda võibki tulla, on kahjurlik.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 13:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7781
Asukoht: Siilis
Kriku kirjutas:
Ma ei tea, kas see on kokkuvõttes halb või hea..

Mind jälle paneb selline asjade seis vaid ropendama..

Sest sellised raisakotkastena kohalelennanud välisajakirjanikud toodavad oma tendentsliku mölaga lõppkokkuvõttes meie jaoks pigem vaid paska (pardoon - negatiivset väärtust) - ja ei midagi kasulikku..

Samas (muidugi) respect presidendile - selliseid vere- ja klikijanuseid mölalõugu tulebki rivistama hakata :twisted:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 13:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Veebr, 2012 15:25
Postitusi: 276
Tsiteeri:
1) Ühelt poolt tahaks nagu, et Eesti oleks kaitstud paremini ja, et panustataks rohkem. Minu meelest on Eesti poliitilise juhtkonna rahaline panus tunduvalt väiksem, kui see võiks olla.

2) Teiselt poolt pole vaja paanikat, mis mõjuks halvasti majandusele.


Peab ikkagi ära märkima, et % SKPsse on Eesti piirkonna kõige rohkem investeeriv riik. Veel suurem osakaal SKPst tekitaks nii-ehk-naa probleeme ka teises Sinu poolt välja toodud punktis.
Senikaua kuni Eestit tituleeritakse rinde-riigiks on ikka suht kahtlane saada suuri välisinvesteeringuid Ida-Virumaale. Pikaajaliste projektide (nt 10+ a) on pankadel poliitiline risk ülioluline faktor mille põhjal otsustatakse kas üldse või kui, siis millise hinnaga raha välja antakse. Mida rohkem Narvast kui Donbass 2.0'st kirjutatakse, seda ebatõenäolisemalt saadakse vajalikke rahasüste ka tulevikus.
Päris kindel on see, et Eesti ei hakka (vähemalt välisekspertide arvates) mitte kunagi omamama "usutavat" sõjalist jõudu, mis mingilgi määral oleks pariteetne Venemaaga.
Vihmavari poliitilise riski maandamiseks + normaalne turvalisuse "foon" ongi meie ainuke võimalus....


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale?
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 14:09 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15593
Asukoht: Viljandimaa
Vedasin "Eesti Ekspressi" artikli arutelu siia.

Ajakirjanduse tegevusloogikast. Ajakirjandus toodabki näilisust. RT teeb seda rohkem, CNN vähem, aga teevad seda kõik. Ma ei ütle, et valetab (RT peale selle veel ka valetab, CNN üldiselt mitte), vaid just, et toodab näilisust.

Selleks, et ajakirjanduslik lugu tänapäevase arusaama järgi kuhugi kõlbaks, peab selles olema inimene, keda see puudutab, dramaatika ja narratiiv. Kui neid parasjagu ei ole, aga lugu teha tahaks, tuleb need orgunnida. Nii lihtne või keeruline see asi ongi.

Teiseks, kindlasti peavad olema needsamad sound byte'id ehk löövad laused. Midagi peab olema võimalik artiklis esiletõstena kasutada (sest et ükski paberlehe kujundaja või toimetaja ei kujuta ette lugu ilma esiletõsteteta, hoidku Jumal!). Midagi peab olema võimalik kadreerida 10 sekundiks, sest et televisiooni uudisteloos täpselt nii kauaks keegi tihtipeale sõna saabki. Ja nii edasi.

Sellel kõigel on kaht tüüpi põhjused. Esiteks muidugi objektiivsed - leheruum maksab, eetriaeg maksab veel rohkem. Teiseks subjektiivsed - ajakirjandus on enda jaoks väga täpselt välja mõelnud, millised peavad ajakirjanduslikud lood olema, alates keelekasutusest ja lõpetades vormiliste žanrikaanonitega. Kuna need arusaamad on igapäevases pidevas kasutuses, peavad need olema lihtsad ja kivinevad kiiresti. Ajakirjanduslik tekst on strukturaalselt väga konservatiivne nähtus - väga kähku tehakse reporterihakatisele või üliõpilasele selgeks, kuidas asi käib ja tema ülesandeks on edaspidi toota. Toota, toota ja veelkord toota. Vormi järgi.

Kunagi oli ajakirjandus keeleuuendaja, tuues kirjakeelde kõnekeelseid väljendeid ja lihtsust, millesse klassikalise proosa tuules kujunenud Euroopa keeleruumis ettevaatlikult suhtuti. Enam ammu ei ole see nii. Keel, mida ajakirjandus, eriti kollane ajakirjandus, kasutab, ei ole enam ammu rahvalik, vaid täis ajast-arust metafoore, mida suulises kõnes enam keegi ei pruugi. Näiteid: "korrakaitsjad" politseinike asemel, "jalgratturid peavad oma vokid üle vaatama" jms. Kui 10. septembril on 20 kraadi sooja ja siis jahedamaks läheb, tuleb kirjutada, et "vananaistesuvi saab läbi!" olenemata sellest, et augusti algusest on pidevalt üle 20 kraadi olnud. Igaüks, kes lööb lahti mõne Eesti päevalehe või uudisteportaali, leiab hulganisti niisugust materjali (mööndavasti küll "Õhtulehest" rohkem kui mujalt). See on kaanon, mis võetakse tihtipeale teadvustamatult üle.

Teine hea näide on pildid - Eesti ajakirjanduse tarkpead on otsustanud, et iga online loo juures peab tingimata olema pilt, sest inimestele meeldib pilte vaadata. Nii pannaksegi uudisele, kus räägitakse sellest, et koer kedagi hammustas, juurde suvalise koera pilt, allkirjaks "koer" ja igaks juhuks "foto on illustratiivne". Nii peab olema ja kogu lugu - ning on täiesti tulutu küsida, kas arvatakse, et mõni lugeja pole varem koera näinud või milline foto maailmas ei ole illustratiivne.

Täpselt sama käib lugude sisu kohta. Nagu öeldud: inimene, keda see puudutab, dramaatika ja narratiiv. Alustades sellest, et parem oleks, kui pealkirjas oleks verb (muidu pole piisavalt narratiivi). Tegemist on iseennast taastootva mentaalse protsessiga, mida põhjendatakse (ma ikka olen sel teemal nii mõnegagi rääkinud, uskuge mind) lugejahuviga. Et lugeja tahab lugeda sellest ja tollest, pealkiri peab äratama lugeja huvi, lugeja otsib seda ja toda (faktuaalset informatsiooni selle käsitluse järgi üldjuhul neljandas järjekorras). Kui küsida, kust see info lugeja eelistuste kohta pärineb, ei suudeta reeglina oma seisukohti sotsioloogiliste uuringute algtasemelegi vastavate allikatega põhjedada ja tihtipeale jõutakse kiiresti ennastõigustava demagoogiani. Minu kogemuse järgi nähakse ennast inimestena, kes teavad, kuidas asi käib ja kellel on muud ka teha, kui selle üle filosofeerida. Selline suhtumine on paljudele spetsialistidele omane (mulle ka), ainult et tuleks vahet teha inseneerlikel aladel, mille toimimisloogika allub loodusseadustele, ja neil teistel. Ajakirjandusväljaannete vormikaanon on oma jäikuses jõudnud inseneerlikule mõtlemisele omase tugeva kehtestatuseni, kuid ei suuda pakkuda samal tasemel tõestatavaid või tõendatavaid põhjendusi.

Akf ütleb, et pask - jah, ma olen nõus, muidugi pask. Aga ülalkirjeldatud nähtused on nii levinud, et alternatiivi üldiselt ei ole - vähemalt seni, kuni kajastatav pole päris teravaks läinud. Jon Steele'i jt. temataoliste kohta ma ei ütle ühtegi halba sõna.

Minu arvates:
0) meie võimuses ei ole ülalkirjeldatut muuta, ükskõik kui palju see ka südant pahaks ei ajaks;
1) maailma ajakirjanduse tähelepanu Venemaa piirialale (sh. Eestile) on parem, kui selle puudumine;
2) Jumal tänatud, et meil käivad praegu need munajoodikud ja hoidku selle eest, et tuleks Steele'i sugused - sest siis peaks siin asi ikka väga halb olema.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas Venemaa tungib Eestile kallale? Ajakirjandus on möga
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2017 14:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Mina siiski nõus ei ole paljude akf-ga ega pr Presidendiga antud punktis.

Arenenud maailmal on aeg enesele tunnistada, et Venemaa on oht, ehkki Trump ja Kaljulaid võib-olla seda kõvasti välja ei ütle. No kuidas moodi ajakirjandus seda sõnumit siis edastama peaks? Või kuidas peaks avalikkus kaitsekulude suurendamise alla neelama, kui ohtu ei ole või õigemini sellest ei tohi rääkida? Selle üle, kuidas Lääs on ennast desarmeerinud, oleme me kanged jaurama küll.

ja to akf Gooligan - "vihmavarju, fooni ja % ajad" hakkavad läbi saama ja nad ei ole kaugeltki ainus võimalus. Sellest peab ka Eesti avalikkus aru saama. Eestil on selge finantsiline võimalus nii palju panustada, et paari aastaga nõnda kaugele jõuda, et olla võimeline ise ja siin asuvate liitlasvägedega paar kuud pealinna kaitsta. Ja liitlastel on võime meie võimelünkasid vastavalt lappida. Kuniks NATO ärkab ja rakendub selle kõige negatiivsema stsenaariumi puhul, milleks on kallaletung. See ei kahjusta meie majandust küll kuidagi mitte, kui vihmavarju asemel on mehed ja sõjatehnika, kes suudavad oma elude hinnaga Eestile osta aega seniks, kuni selgub, kas NATO üldse midagi väärt on ka kõigi järgmiste jaoks. Mingit jõudude pariteeti loomulikult ei saa kunagi siin regioonis olema.
Ega keskvalitsuse eelarvepositsioon ei ole veel kogu majandus. Ka Saksamaa LV majandus kasvas "külma sõja" ajal, ehkki koondati vägesid ja relvastust siia ja teisele poole.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 68 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt