5. leht 5-st

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 19 Sept, 2018 19:34
Postitas Veiko Palm
Kapten Trumm kirjutas:Teab keegi, mis soomlased umbkeelsetega peale hakkavad? Sorteerivad enne välja või üritavad järgi aidata?
Mina tean. Soomes võetakse nad kõik sõjaväkke (ja korraldatakse ka lisakeeleõpet). On arusaadav, et praktiliselt kõik sellised inimesed on välissoomlased, kuigi sealmail on topeltkodakondsus lubatud, kuid kaotad siiski Soome kodakondsuse, kui jätad teenistuse läbimata. Ennevanasti pandi sellised ka reeglina Kaarti rügementi. Kuid veelkord - see "probleem" soomlastele ongi just nimelt selline - jutumärkides.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 19 Sept, 2018 19:54
Postitas Veiko Palm
Läheb juba keeleoskuse teemast kaugele, kuid nõustun Heremi poolt öelduga - on väga harv juhus (keegi kindlasti on), et vastad kõikidele nõuetele, aga ajateenistst ei läbi.

Ning siis, kui meil 10K+ vanuserühmad olid, ei olnud meil 3000 inimest ajateenistuses. Praegu on vanuserühm ehk 6K+.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 19 Sept, 2018 21:05
Postitas 41Degree
Ma tegelikult ei saa väga hästi aru, mis rehkenduse alusel see keelekursuse korraldamine nüüd niihirmuskulukas on. Reaalala inimesena ütleb üks arv rohkem kui sada sõna, seega proovin midagi rehkendada.

Eelmisel aastal kutsuti ajateenistusse 3430 isikut. Oletame, et neist veerand on vene taustaga, seega võiks neid kogu KV peale olla nii umbes 850 inimest. Veerand selle pärast, et kui ei ole austust ja huvi riigi vastu, siis küll leitakse võimalus öelda õiges kohas "mulonpõlllv", mille tõttu jääb venelaste esindatus ajateenistuses alla kogu ühiskonna keskmise protsendi. Minu kogemuse põhjal võiks neist 850-st u. pool olla huvitatud A2 tasemel keelekursusest, sest osal on keel piisavalt kenasti selge, et tal ei oleks mõtet sellisel kursusel käia, ning teisel osal oleks lihtsalt po*ui. Seega võiks keelekursuslasi olla nt 425. Keeleõpet pole mõtet teha 100-pealise audika ees, seega jaotaks huvilised 15-tesse gruppidesse, saaks kogu KV peale läbi kolme kutse 29 keelegruppi. Oletame, et keeletunnid toimuksid laskurikursuse ehk 10 nädala jooksul ning, nagu Herem eelnevalt ütles, kaks korda nädalas. See teeks ühe grupi kohta 20 korda keeleõpet ning kui teha 2h/kord, tuleb välja just see 40h-ne kursus. Igatahes 29x20=580 kahetunnist keeleõppekorda aastas. Ma olen igasuguse keeleõppe täielik võhik ning ei kujuta üldse ette, kui palju sellise asja eest küsitakse. Terve mõistus ütleb seda, et no €150/kord saab ikka hakkama? Sellisel juhul 580x0,15=87k€... Vähem kui 100k€ aastas kogu Kaitseväe peale ja selles nähakse probleemi?

Minu arvamus on see, et raamatukokku panustatud euro tuleb kiiremini ja kindlamini tagasi kui jõusaali viidud euro. Jah, ei saa ka füüsist unarusse jätta, aga haridusse ja haritusse panustamist ei saa kuidagi kergemini maha kriipsutada ainult selle pärast, et sellest ei saa nii kergelt "suppi keeta" ja kamaluga kangirebimiskarikaid koju tassida.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 20 Sept, 2018 9:30
Postitas Kapten Trumm
Mina tean. Soomes võetakse nad kõik sõjaväkke (ja korraldatakse ka lisakeeleõpet). On arusaadav, et praktiliselt kõik sellised inimesed on välissoomlased, kuigi sealmail on topeltkodakondsus lubatud, kuid kaotad siiski Soome kodakondsuse, kui jätad teenistuse läbimata. Ennevanasti pandi sellised ka reeglina Kaarti rügementi. Kuid veelkord - see "probleem" soomlastele ongi just nimelt selline - jutumärkides.


No see on ju tegelikult pool olukorrast. Soomes on täna päris arvestatav arv (ca 50 tuhat) väljarännanud venelasi, mis asetab soomlased samade probleemide ette kui meie.
Antud seltskond (venelased Soomes) on selgelt Kremli hübriidsõja põhipingutus seal.
Soomlaste meetmetest mingite maaostude piiramisega sõjaväeosade ligidal jne oleme meediast lugenud.
Küsimus on, et kui noormees on pärit vene mugavusimmigrantide perest ja saanud nt sünnijärgselt Soome kodakondsuse, et kas taoline seltskond, kes tähistab kodus 9. maid, pääseb KV-s teenistusse samadel alustel, mis soomlased ja kas neile ka seal keelt õpetatakse. Või kuidas seal probleem lahendatakse. Soomes KV külastustel olen tähele pannud, et soomlased läbipääsu vormistamisel tunnevad juba aegsasti huvi sinu rahvuse, töökoha ja ameti vastu.

Välissoomlased on Soome kontekstis natuke teine juhtum, need pole siiski ei vaenulikud ega Kremli mõjutatavad. Meie võtaks vast ka ameerikla eestlasi sõjaväkke erilisi küsimusi küsimata.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 20 Sept, 2018 10:42
Postitas HeiniR
Trumm, Soomega me ikka ei saa päris võrrelda, kuna Soomes on ca 40 000 Soome kodakondsuse saanud vene keelt emakeelena rääkivat isikut. Kokku tähendab see ca 0,7% suurust valimit kutsealuste osas. Päris suur osa neist on ingeri soomlased, keda ideoloogiliselt ei ole kerge Soome vastu kallutada.
Meil on see protsent +25%. Mitte, et ei tasuks probleeme ennetada, aga kokkuvõttes on Soomes võimalused saada muulasel kõrgemaks ohvitseriks palju rohkem piiratud juba seetõttu, et osakaal on niivõrd väike.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 20 Sept, 2018 11:31
Postitas Kapten Trumm
Soomlased on väga valulikult reageerinud väiksematele asjadele, nt paar aastat tagasi omandas teema, kuidas mingid "tundmatuks jääda soovivad vene kodanikud" on hakanud ostma maid riigikaitseobjektide läheduses, lausa skandaali mõõtmed. Sestap on huvitav teada, mis on nende hübriidmeetmed sisseimbumise vastu läbi ajateenistuse.

Eestis avastati ka paar aastat tagasi (Pealtnägija), et "tundmatuks jääda soovivad VF elanikud" on ostnud kokku odavalt tühje kortereid Ida-Virumaal, midagi aga sel teema ei juhtunud. Skeptikud võivad öelda, et mingites Schengeni skeemide pärast, aga kes julgeb lubada, et sinna mingid roheliste meeste turvakorterid ei teki, kui vaja peaks olema?

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 20 Sept, 2018 12:14
Postitas Veiko Palm
Trumm, mulle tundub, et Sul on koik asjad segamini nagu pudru ja kapsad. Nii Eesti kui ka Soome mottes.

Soome on piiranud topeltkodakondsusega inimeste pääsemist tegevväelaste hulka praktiliselt, kuid mitte veel seaduse tasemel. Ajakirjandus väidab, et seaduse viimane projekt lubab votta vastu nende riikide kodanikke, mis votaksid vastu ka soomlastest topeltkodanikke. Nagu näiteks Rootsi voi USA. Kuid seadusandlikult tasemel on see vaid projekt. Praktiliselt seda kaitsevägi siiski teeb. Ja teeb niikaua, kuni keegi kohtusse ei kaeba.

Toitlustusteenust pakkuv firma yritas mitte votta teenistusse topeltkodakondsusega (vene loomulikult) inimest, kuid jäi kaotajaks ning vottis inimese vist toole. Leiad ise netist viiteid.

Topeltkodakondsusega ajateenijatel on yritatud piirata nende kokkupuudet sensitiivse infoga, oigemini - neid ei määrata ametikohtadele/yksustesse, kus nad puutuksid sellise infoga kokku. Muudmoodi nende teenistust ei piirata.

See koik puudutab kodakondsuse asju ja mitte rahvuse. Rahvuse poolest Soome ei saa teha mingeid piiranguid. Nagu ka Eesti. Ja ega meil ju olegi mingit viisi rahvuse kindlakstegemiseks automaatselt.

Ning lihtsalt, et asi selge oleks - Soomes saab kodakondsuse ikka synnijärgne kodanik, mitte iga inimene, kes Soomes syndinud on. Täpselt nagu Eestis.

Ja Soome ei ole piiranud venelastele maa-ostmist. Piiratakse Venemaa kodanikele. Ole siis sa rahvuselt soomlane voi prantslane.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 28 Okt, 2018 16:15
Postitas Überpolkovnik
Pooldan eesti keele õppe läbiviimist ajateenijatele. Aeg-vorm-sisu on väeosade/staapide lahendada. Vormi ja sisu osas panustan aktiivsete meeskondlike õppimismeetodite rakendamisele.

Oman paariteistkümne aastast teemakohast kogemust ja vahetut kokkupuudet venekeelsete kutsealuste, riigikaitseõpilaste ja lastekodulastega. Nii palju kui võimalik, olen subjektidega suhelnud eesti keeles. Kui vajalik, lülitun selgitusteks ümber vene keelele. Aeg-ajalt siin/seal rivi ees olen näiliselt-odava-populaarsuse tähe all, kuid sisult psühholoogilise mõjutusvahendina, ümber lülitunud vene keelele. Arvestades ja silmas pidades võimalikku mõju eestikeelsele publikumile. Mitte tehes vahet.

Venekeelsetele noormeestele erinevates ajateenistuse etappides olen viinud läbi või lasknud läbi viia isamaalisi arutelusid, vene keeles. Sh üksuse ülema poolsete mõtete väljendamist, emotsionaalses stiilis ja kogu mahus venekeelselt: "Я командир роты. Minule väga meeldib vene kultuur, vene muusika, vene keel. Mina austan teid. Mina ootan ka teie austust. Mul on hea meel, et teie olete minu sõdurid, koos meiega." Ja sinna otsa (lääge, tean) ühislaulmine Ljube repertuaarist. Pisaratemeri ja pisut äraspidine usalduse ja lojaalsuse kasv. Selles on omad riskid. Tuleb valida vahendid, mis töötavad.

Keegi vanameister omal ajal andis kuldaväärt õpetussõnad: "Kui kasvõi ühe mehe mõtteviisi natukenegi paremaks muudame, on see suur samm." Kõlab sisutühja hüüdlausena, kuid minule läks korda ja sai sihiks.

Teemaväliselt spordist ajateenistuses/kaitseväes.

Üldfüüsilise ettevalmistuse lahendamist olen kogenud järgmiselt. Ajateenistuse alguses, kehaliste katsete tulemuste põhjal, jaotati kutsealused kolme gruppi. Sealt edasi viidi kolmele grupile füüsiline treening ja mahv läbi nendele kohases mahus ja vajaduses. Hundid terved, lambad söönud.

Kaitseväe spordivõistlused on tore ilming, kuid jättis/jätab eesmärgipäratu mulje. Samad näod, justkui klubiline tegevus.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 01 Nov, 2018 21:16
Postitas smr
Kas inglise keelt ka õpetatakse ajateenijatele? Siil 2018 ajal käis töö pataljoni staabis inglise keeles ning ajateenijad said koosolekutel vägagi hästi hakkama.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 01 Nov, 2018 21:57
Postitas Ras
Ei õpetata. Sidemehed valitakse sellised kes inglise keelt räägivad. Rühmaülemad ja KoÜ abid üldjuhul kõrgharidusega ja räägivad ka. Eks suurem osa ajateenijatest räägib, saab aru ja kirjutab tänapäeval inglise keelt.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 29 Mai, 2019 8:47
Postitas Kriku
Austraalias kasvanud kutt Eesti Kaitseväes: https://virumaateataja.postimees.ee/669 ... 1530278500

Tubli poiss, aga:
Eelmisel reedel lõpetas Tapal kaheksa kuud kestnud ajateenistuse ainulaadne tegelane Eesti kaitseväes – Austraalias elav Erik Jan Miech. Kaitseväkke tulles ei osanud noormees sõnagi eesti keelt ja ega praegugi lood palju paremad pole. Erik Jan Miech tunnistab, et aru saab ta eestikeelsest jutust küll, aga rääkida oskab väga vähe. Ent keel on tal kavas selgeks õppida ning tulevikus ehk ka kogu oma elu esivanemate kodumaaga siduda.
Intervjuust:
Eesti pass annab Euroopa Liidus väga palju võimalusi. Mulle tundus natuke piinlik, et nii vägevat passi saades ma midagi vastutasuks ei anna.

Ja see oli teil üldse esimene kord Eestisse tulla?

Jah, tulin Eestisse esimest korda eelmise aasta augustis ja kaitseväes olen alates oktoobrist.

Siis oli natuke aega aklimatiseeruda.

Seda tõesti, natuke kohanemisaega oli vaja. Õppisin pisut Eestit tundma. Aga eesti keelt ei osanud ma enne kaitseväkke tulekut. Nüüd ma saan natuke aru eesti keelt. (Selle eelmise lause ütleb Erik Jan eesti keeles.) Rääkida aga ikka ei oska.
Ka kaitseväes on kõik inimesed väga toredad. Kõik räägivad inglise keelt ja sellest, et mina eesti keelt ei oska, pole mingit probleemi tekkinud. Minu jaoks oli see väga suur üllatus, et eesti keelt oskamata võivad asjad ikkagi nii lihtsalt sujuda.
Näete, kui tore.

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 29 Mai, 2019 15:39
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Miski naljakas ja arusaamatu lugu :roll: :?

Re: Ajateenijate keeleoskus

Postitatud: 10 Jaan, 2020 13:48
Postitas nimetu
EKV teostab hanget eesti keele õpetamiseks ajateenijatele:
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... neral-info

Sellega siis põhimõtteliselt täidetakse auku, mis on tekkinud Eesti enda haridussüsteemis.