www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Need, kes on pidanud kaevama, ei esita küsimust, kuhu väljakaevatud liiv pannakse

Veereb ise mööda mäekülge alla . Kaeviku sügavus eest põlvini tagant kuklani ja kaevad, muudkui kaevad (lugeda raiud iga labidatäie lahti)

Lemet kirjutas:Selleks on ju lausa normatiivid olemas...ja Ukrainas kasutatakse värskete kaevamisjälgede (ja ka kaevikuservade endi)peitmiseks kamovõrke. Aga üldiselt- kui endale naha vahele hakatakse kippuma, saab tavaline labidas imelise turbovõimekuse...

Ma ei kahtle, et on. Võib-olla pole mul piisavalt kogemust selliste suute kaevikuliinide ehitamisega, aga kõige selle joaks kamara üles koorimine, pärast sellega kämotamine ja kämomaterjali juurde otsimine võtab ju tohutult aega ja aega tihti ei ole. Kämovõrgu kasutamine tundub reaalne. Samuti tundub reaalne mingi heina, okste ja muu taolisega kämotamine pärast seda, kui liin on valmis kaevatud.

KiloKilo kirjutas: Ma ei kahtle, et on. Võib-olla pole mul piisavalt kogemust selliste suute kaevikuliinide ehitamisega, aga kõige selle joaks kamara üles koorimine, pärast sellega kämotamine ja kämomaterjali juurde otsimine võtab ju tohutult aega ja aega tihti ei ole.

Kaeviku rajamine jalaväe poolt ongi ju protsess, mille pikkus ja tulemus sõltub vastase või ülemuste poolt antud ajast. Alguses kaevab iga mees lamades asendi, siis põlvelt, siis püsti, siis hakatakse kokku kaevama jne. Vastane võib igal hetkel kaevamise protsessi lõpetada (rünnates) ja taaskäivitada (pausi tehes). Aga maskeerimisprotsess algab sõduriõpiku kohaselt koheselt. See, kui pioneerid jalaväele kaevikud ette kaevavad tähendab ainult seda, et kui jalavägi kaeviku hõivab, siis asub ta seda kohe täiendama.

Viskan ühe minu jaoks väga asjaliku idee õhku:

http://petitsioon.ee/kevadtorm

Tsitaat lingilt:

Pöördumine on suunatud Kaitseministeeriumile ja kaitseministrile palvega määrata suuremate sõjaliste väljaõpete ehk õppekogunemiste aeg looduse ja loomastiku kaitseks selliselt, et õppekogunemised ei toimuks loomade sigimisperioodil ja lindude pesitsusperioodil ning poegade üleskasvatamise ajal.

Väljaõppetsükkel lõpeb tõesti kevadel ja sellest ka Kevadtormi aeg selline. Arvestades, kui suureks aga üritus on viimastel aastatel paisunud, on loomakaitsjatel aga juba iva olemas - kevadine aeg on siiski metsloomade jaoks oluline ärkamis- ja sigimisperiood. Rääkimata juba raskemast tehnikast, mis loodust segi pöörab, rääkimata mürast ja muust kaasnevast.

Kuidas lugupeetud KVJ suhtuks selliseesse ajateenistuse pea peale pööramisse? Iseenesest praegune juulikutse tuleks siis kutsuda septembris (Kevadtormist saaks neile augustis Sügistorm), oktoobrikutse jaanuaris. Väheste väeosade jaanuarikutse niikuinii praegusel Kevadtormil "lõpueksamit" ei soorita.

mongol kirjutas:
Väljaõppetsükkel lõpeb tõesti kevadel ja sellest ka Kevadtormi aeg selline. Arvestades, kui suureks aga üritus on viimastel aastatel paisunud, on loomakaitsjatel aga juba iva olemas - kevadine aeg on siiski metsloomade jaoks oluline ärkamis- ja sigimisperiood. Rääkimata juba raskemast tehnikast, mis loodust segi pöörab, rääkimata mürast ja muust kaasnevast.

Kuidas lugupeetud KVJ suhtuks selliseesse ajateenistuse pea peale pööramisse? Iseenesest praegune juulikutse tuleks siis kutsuda septembris (Kevadtormist saaks neile augustis Sügistorm), oktoobrikutse jaanuaris. Väheste väeosade jaanuarikutse niikuinii praegusel Kevadtormil "lõpueksamit" ei soorita.

Keskkoolilõpetajatele ei sobi see variant mitte kuidagi.

Keskkoolilõpetajad võiks suve ära kasutada a) puhkamiseks ja b) füüsilise vormi tekitamiseks.
Vaadates viimase 5+ aasta ajateenijate füüsilist vormi (üldistades, erandeid on), tuleb nutt peale. Ma pole ka spordifanatt, aga pumpan nad ikkagi üle. Testitud. Ja ma pole enam 30-aastane, vaid nõks rohkem. Ei ole normaalne, et 19-aastane poisslaps jõuab teha vaid 12-20 kätekõverdust.

mongol kirjutas:Keskkoolilõpetajad võiks suve ära kasutada a) puhkamiseks ja b) füüsilise vormi tekitamiseks.
Vaadates viimase 5+ aasta ajateenijate füüsilist vormi (üldistades, erandeid on), tuleb nutt peale. Ma pole ka spordifanatt, aga pumpan nad ikkagi üle. Testitud. Ja ma pole enam 30-aastane, vaid nõks rohkem. Ei ole normaalne, et 19-aastane poisslaps jõuab teha vaid 12-20 kätekõverdust.

Kui ajateenistuse tõttu jääb ülikooli minemata ja kaks aastat vahele, siis ei tule varsti sinna enam keegi vabatahtlikult.

Ma toetan kevadiste põllutööde tegemise lõpetamist, sest sellel ajal loomad on väetid ning pojad hukkuvad, minu ettepanek teeme põllutöid ainult sügisel siis võiks nii külvi, saagikoristuse kui künni teha!

Tuttav kevadtormi kohtunik väitis,et lätlased jätsid kehvalt motiveeritud võitlejate mulje.

aj1972 kirjutas:Ma toetan kevadiste põllutööde tegemise lõpetamist, sest sellel ajal loomad on väetid ning pojad hukkuvad, minu ettepanek teeme põllutöid ainult sügisel siis võiks nii külvi, saagikoristuse kui künni teha!

Suht rumal üritus nalja teha - põllutööd on nagu loomade elutsükkelgi seotud aastaaegadega. Kevadtorm on aastaajaga seotud vaid nimega - miks ei võiks inimene võtta kätte ja loodusega arvestada? Märksa lihtsam kui teha põtradele-karudele-siilidele selgeks, millal sugu teha või nisule ja muule põllukraamile korraldus anda hoopis sügisel külviks valmistuda.

Kevadtorm on seotud ka noorte inimeste elutsükliga. Hetkel mahub see täpselt keskkooli ja ülikooli vahele. Paar kuud tsüklit edasi lükates ei kattu see enam ülikooli katsetega (aga ka ametikooli) ja inimene jääb kaheks aastaks ripakile.

Kevadtorm toimub 1/10 Eestist korraga ma kardan,et sellise keelamisega saavutame Kevadtormi kolimisega Lätti või Soome.
Lisaks ei imestaks kui ühel päeval keelatakse muruniidukid, sest kannatab looduslik mitmekesisus.
Minu arvates ei saa me elu seisma jätta, hea elu teeb osad inimesed lolliks ja reageeritakse üle oma rohelise mõtlemisega. Loomade pojad hukkuvad osaliselt nigunii.

mongol kirjutas:Viskan ühe minu jaoks väga asjaliku idee õhku:

http://petitsioon.ee/kevadtorm

Tsitaat lingilt:

Pöördumine on suunatud Kaitseministeeriumile ja kaitseministrile palvega määrata suuremate sõjaliste väljaõpete ehk õppekogunemiste aeg looduse ja loomastiku kaitseks selliselt, et õppekogunemised ei toimuks loomade sigimisperioodil ja lindude pesitsusperioodil ning poegade üleskasvatamise ajal.

Väljaõppetsükkel lõpeb tõesti kevadel ja sellest ka Kevadtormi aeg selline. Arvestades, kui suureks aga üritus on viimastel aastatel paisunud, on loomakaitsjatel aga juba iva olemas - kevadine aeg on siiski metsloomade jaoks oluline ärkamis- ja sigimisperiood. Rääkimata juba raskemast tehnikast, mis loodust segi pöörab, rääkimata mürast ja muust kaasnevast.

Kuidas lugupeetud KVJ suhtuks selliseesse ajateenistuse pea peale pööramisse? Iseenesest praegune juulikutse tuleks siis kutsuda septembris (Kevadtormist saaks neile augustis Sügistorm), oktoobrikutse jaanuaris. Väheste väeosade jaanuarikutse niikuinii praegusel Kevadtormil "lõpueksamit" ei soorita.

Aga mis olek kui lõpetaks kevadel autodega sõitmise, sest hästi palju loomi jääb auto alla. Äkki ei sõidaks üldse maanteel, sest iga aasta hukkub 2600 looma, 2016. jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, 3 ilvest, 1 karu ning 1 hunt. Pane see nüüd perspektiivi. Kahe nädala peale 2 põtra, terve aasta peale umbes 2600 looma. Teisalt, sügisel on loomadel sigimisaeg, jõle kurb kui püssipauk ehmatab põdrapullil vales kohas paugu lahti. Teeme talvetormi? Oh wait, keegi teab millal need karud magavad?

aj1972 kirjutas:Kevadtorm toimub 1/10 Eestist korraga ma kardan,et sellise keelamisega saavutame Kevadtormi kolimisega Lätti või Soome.
Lisaks ei imestaks kui ühel päeval keelatakse muruniidukid, sest kannatab looduslik mitmekesisus.
Minu arvates ei saa me elu seisma jätta, hea elu teeb osad inimesed lolliks ja reageeritakse üle oma rohelise mõtlemisega. Loomade pojad hukkuvad osaliselt nigunii.

Seejuures tuleb täheldada, et taoliste petitsioonide koostajate teadmised loodusest kipuvad olema vähe pinnapealsed, st mingit looduse probleemi ei pruugi üldse ollagi. Enamasti on tegemist paberitööd tegevate linnainimestega, kes tahaks aga kõvasti maailma paremaks muuta. Minu tagasihoidlik kogemus meie suurematelt harjutusaladelt on selline, et just seal on suurim võimalus metsloomi kohata, ka karuga olen sedasi kohtunud. Rääkimata saarmatest ja taolistest. Näib, et nad ei karda siiski neid pauke nagu linnainimesed ette kujutavad.

Klooga harjutusväljal asub näiteks üks nahaalne rebane, kes on spetsialiseerunud väeosade korralikult kogutud prügi sorteerimisele. Hommikuks on kotid lahti kistud ja sodi laiali. Nii mõnigi üksus on selle pärast asjata sõimata saanud. Pole haruldane, kui sama rebane ilmub laskeväljal tuletsooni ja tuli tuleb seisma panna (kuigi kohalikel ilmselt näpud sügelevad päästikul).

Äkki see rebane ongi GRU poolt koolitatud diversant.

Kapten Trumm kirjutas:. Kopaga kaevates tavaliselt ei viitsi kopajuht mättaid koorida, vaid pööratakse kõik segamini, tulemuseks on vältimatult hästi silma paistev pinnasepudru, mis looduse taustal torkab räigelt silma. Sedasi tehes aga kulub ürituseks ikka tunde.

Siis tuleb seda kaevamise kvaliteeti tõsta kopajuhi hellemaid kehaosasid mõjutades. Või veel parem kopa tööd korraldava natsalniku omasid.