www.militaar.net

Kaevikutest Kevadtormil
On valida:
Kas kaevad homme ise paari tunni jooksul, sest rohkem aega ei ole. Kuid maskeering ja koht on 5+.
või
Kaevab täna tsiviilekskavaator, veidi vales kohas, mingit maskeeringut ei ole ... kuid täisprofiilis jooksukraavid on sul olemas.

Õppusel katsetasime tsiviiltehnika kasutamist ajateenijate poolt ja kaevikute rajamiseks oli väga vähe aega. Minu hinnangul said ajateenijad suurepäraselt hakkama. Vaatamata puudulikule maskeeringule, on vastasel sealt jalaväge väga raske välja suitsetada.
Kui sellised positsiooni rajatakse veel metsasele alale, on nende pihta tulejuhtimine raskem.
Pärast ühte tabavat kaudtulelööki on maskeeringuga ka kõik väga hästi.

Nii et see maskeeringu jutt on põhimõtteliselt õige, kuid antud olukorras (tüüpiliselt) asjatundmatu (ei saa ma torkamata jätta).

Kevadtorm vs Sügistorm
Antud õppus on loomulikult seotud ajateenistuse tsükliga. Reservväelastega pole see üldse seotud. Selleks et õppust nihutada, tuleb ajateenijad kutsuda mingil muul ajal. Enne juulit ei saa - koolid pooleli. Pärast juulit kutsumine liigutab õppuse sisseastumiste otsa. Seal on veel mingeid faktoreid.
Nüüd avaldan saladuse Järgmisel aastal plaanime, rõhutan - plaanime, kutsuda kõik kutsed 2 nädalat hiljem. Ja põhjus ei ole metsloomades (kellest mul sugugi ükskõik ei ole). Põhjus on peamiselt ülikooli sisseastumises. Saaks ajateenistusse võtta rohkem sobivaid inimesi - neid kelle taust meile eelkutseks rohkem sobib, kes katsete pärast aastase pikenduse saavad, kuid aasta jooksul teenistuskõlbmatuks muutuvad. Meil on vaja suuremat valikuvõimalust.
Jaanuarikutse nihutamine annab võimaluse talvist eksamiperioodi vältida.
Võib olla liiguvad ka muud tegevused rohkem aega, kus kulu vähem ja rohelist rohkem - põletame vähem. Sel aastal on küll hästi läinud.
Ja lõpuks saavad loomalapsed ka väledamaks.
Loomalaste teemas võiks pikalt targutada aga ega meil head lahendust ei ole ja ... ma ei ole kindel kui hull sellega on.

Lahinglaskmistest
Täna sai läbi kogu õppus. Just tulen rivistuselt. Viimane lahinglaskmine sai täna läbi. Käisin vaatamas. Väga vinge. Mitte et ma poleks kunagi näinud nii ägedat asja, vaid me vist pole kunagi midagi nii ägedat teinudki. Kui 1.brigaadi oma oli tavapäraselt hea - Scouts on rünnakut pidevalt teinud, siis nüüd 23.JvP oma oli päris uus asi.
Laskmise korraldas brigaad.
Laskmist juhtis pataljon.
Pioneerid tegid ettevalmistusi.
Luure alustas vasturekega (vot selline termin).
Kompaniid vahetasid positsioone ja lahinguvastutust.
Reserv tegi teravaga tagalaala puhastamist 180⁰ vastassuunas.
Milan, Javelin, CG, Instalaza.
81mm, 120mm, 122mm, STV tulejuhid
Haavatute evakuatsioon
Laskemoona täiendamine (pidev)
Apache imiteeris tuletoetust
Kogu tegevus 2+ päeva järjest
Eks seal lähedalt vaadates oli loomulikult asju mis viitas laiskusele, kuid see ei ole määrav.
Kõige lõbusam või ka ägedam hetk oli KÜ juhtimispunktis, kuhu ühel hetkel mööda jooksukraavi ilmus lõõtsutav sõdur, käed täis CG moona ...
"Tõin TT moona!"
"Millisele rühmale?"
Sõdur lõõtsutades ja kaugusse vaatava pilguga " ... ee ... ma ei tea ..."
"Viia sinna!"
Samal ajal andmine käib ja sõdur kaob mööda kaevikuliini ... meenus "1944"

See laskmine on vist ka tähelepanuta jäänud
http://www.mil.ee/et/uudised/10722/scou ... %B5imekust

Martin Herem kirjutas:See laskmine on vist ka tähelepanuta jäänud
http://www.mil.ee/et/uudised/10722/scou ... %B5imekust

Ei ole jäänud...
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 46#p584346
...ja herr Trumm poolt kogu see saavutus on ka juba "auklikuks kõmmutatud"

Eile Rutjal toimunud Scoutspataljoni lahinglaskmisel testis pataljoni parim sihtur vanemseersant Siim Vaikmäe lahingumasina CV9035 pardarelva tõhusust õhusihtmärkide tabamisel viies rivist välja kolm sihtmärgiks olnud mudellennukit.

Laskmisel osalenud sihtur nooremseersant Siim Vaikmäe ütles, et võrreldes maasihtmärkide laskmistega oli tänane harjutus mõnevõrra keerulisem, sest õhusihtmärk kipub liikuma üles-alla, küljelt-küljele ning selle tabamisel ei tohi kiirustada ega ka liialt kaua oodata.

„Esimesel laskmisel tabasin ma lennuki kahe tuhande kahesaja meetri kaugusel, sihtmärk oli sihikupildil väga väike. Reaalne lennuvahend on mudellennukist kümneid kordi suurem, seega läks meil päris hästi,“ ütles nooremseersant Siim Vaikmäe.

Paistab, et kolme tabamine polnud piisav, artikli kirjutamise ajal degradeeriti vanemseersant juba kaks pulka madalamaks

Kell 1400 lõppes laskmine ja 1417 allkirjastasin vastava dokumendi

Martin Herem kirjutas: Kevadtorm vs Sügistorm
Antud õppus on loomulikult seotud ajateenistuse tsükliga. Reservväelastega pole see üldse seotud. Selleks et õppust nihutada, tuleb ajateenijad kutsuda mingil muul ajal. Enne juulit ei saa - koolid pooleli. Pärast juulit kutsumine liigutab õppuse sisseastumiste otsa. Seal on veel mingeid faktoreid.
Nüüd avaldan saladuse Järgmisel aastal plaanime, rõhutan - plaanime, kutsuda kõik kutsed 2 nädalat hiljem. Ja põhjus ei ole metsloomades (kellest mul sugugi ükskõik ei ole). Põhjus on peamiselt ülikooli sisseastumises. Saaks ajateenistusse võtta rohkem sobivaid inimesi - neid kelle taust meile eelkutseks rohkem sobib, kes katsete pärast aastase pikenduse saavad, kuid aasta jooksul teenistuskõlbmatuks muutuvad. Meil on vaja suuremat valikuvõimalust.
Jaanuarikutse nihutamine annab võimaluse talvist eksamiperioodi vältida.
Võib olla liiguvad ka muud tegevused rohkem aega, kus kulu vähem ja rohelist rohkem - põletame vähem. Sel aastal on küll hästi läinud.
Ja lõpuks saavad loomalapsed ka väledamaks.
Loomalaste teemas võiks pikalt targutada aga ega meil head lahendust ei ole ja ... ma ei ole kindel kui hull sellega on.

Lõpuks ometi on meil KVJ, kellele saab mõne asja eest aitäh öelda - just looduse ja loomade peale mõtlemise eest ja selle nimel liigutamine kaasaarvatud. Annan preemia ka üks hetk üle, aga eraldi audientsi ei vaja. Küll ma kindrali kätte saan, kui vaja

Koolilastest on mul sotsiopaadina siiani ükskõik, kohustused riigi ees ei ole minu arvates koht, kus tattninadel oleks väga õigust vinguda.

Kuna liputeemat meil ei ole, siis küsin siin. Kes 8. jalaväerügemendi õigusjärglaseks sai või mis selle lipu annetamise taust on? Huubist eeldan, et 23. JVP?

https://pildid.mil.ee/picture.php?/4507 ... gory/59430

Ka mina märkasin seda huvitavat lippu - ja mix ka mitte // traditsioonide peal püsib(ki) armee

Valmis kihla vedama, et sellise "lipuloome" taga on brigaadiülem REBO ise

Kuna liputeemat meil ei ole, siis küsin siin. Kes 8. jalaväerügemendi õigusjärglaseks sai või mis selle lipu annetamise taust on? Huubist eeldan, et 23. JVP?

Endal tekkis täpselt sama küsimus. 22. JVP-l on 7. rügemendi lipp. Loogiliselt võttes peaks siis olema tõesti 23. JVP oma.

23. Jah

Mul on kujunenud arvamus, et selle KevadTormiga ajastet 2.JvB 23.JvP lahinglaskeharjutus on Eesti kõigi aegade parim - parim ses mõttes, et seniolnutest kõige komplitseeritum, mitmekülgsem, väljaõppelise tulemi poolest efektseim ning (kahtlemata) ka korraldajatest-planeerijatest enim higi nõudnud.

Normaalsetes sõjavägedes sellise eest autasustatakse - justnimelt rahuajal ja lahinguautasudega.

Pakun välja, et neid lahinglaskmisi planeerinud-läbiviinud ohvitserile(-ilmselt major/kapten) Kotkaristi V kl teenetemärk ja korraldava ohvitseri kõrval enim higi valanud allohvitserile(-ilmselt veebel) Kotkaristi kuldrist - oleks väga normaalne.
Kui KVJ peab vajalikuks rohkem kaadrit KV teenetemärkidega ära märkida, oleks ka Ok.

Senine (valdav) praktika, kus riiklikke teenetemärke (s.t Kotkariste) saadakse vaid välismissioonidel ja/või kõrgemas staabis, ei ole olnud relevantne ning jätab teenimatult varju esmast riigikaitsealast võimekust vahetult "põllul" tootva kaadri.

Ukrainlased räägivad kuidas nad mängisid Kevadtormil diversioonirühma rolli:

https://www.youtube.com/watch?v=283LA9Glboo

carrierlost kirjutas:Ukrainlased räägivad kuidas nad mängisid Kevadtormil diversioonirühma rolli:

https://www.youtube.com/watch?v=283LA9Glboo

Minu teada oli neid diversioonirühmi tegelikult rohkem, KL võitlusgrupid olid tegevuses. Ae akf Herem, kui kannatab siis võiksite paari lausega seletada kuidas neil läks.

Borja kirjutas:Mul on kujunenud arvamus, et selle KevadTormiga ajastet 2.JvB 23.JvP lahinglaskeharjutus on Eesti kõigi aegade parim - parim ses mõttes, et seniolnutest kõige komplitseeritum, mitmekülgsem, väljaõppelise tulemi poolest efektseim ning (kahtlemata) ka korraldajatest-planeerijatest enim higi nõudnud.

Normaalsetes sõjavägedes sellise eest autasustatakse - justnimelt rahuajal ja lahinguautasudega.

Pakun välja, et neid lahinglaskmisi planeerinud-läbiviinud ohvitserile(-ilmselt major/kapten) Kotkaristi V kl teenetemärk ja korraldava ohvitseri kõrval enim higi valanud allohvitserile(-ilmselt veebel) Kotkaristi kuldrist - oleks väga normaalne.
Kui KVJ peab vajalikuks rohkem kaadrit KV teenetemärkidega ära märkida, oleks ka Ok.

Senine (valdav) praktika, kus riiklikke teenetemärke (s.t Kotkariste) saadakse vaid välismissioonidel ja/või kõrgemas staabis, ei ole olnud relevantne ning jätab teenimatult varju esmast riigikaitsealast võimekust vahetult "põllul" tootva kaadri.

Selle Kevadtormi lahinglaskmised olid väga head - mõlema brigaadi omad - ja tegijad saavad kindlasti tunnustatud, ning asja eest. Isegi silmas pidades, et tegemist ei olnud seniolnutest kõige komplitseeritumatega ja kindlasti ei ole mõistlik pidada ametlike või mitte ametlike võistluseid stiilis - kõigi aegade parim (või siis teine, neljas vmi koht). Meie kaitsevägi võitis igal juhul ja riik saab loodetavasti paremini kaitstud.

Selle kõige juures pean avaldama suurt tunnustust foorumlasele Borjale, kes oma tuntud headuses, ei "unustanud" kiidusõnade kõrval kõiki korralikult täis pas..damast. Kas on üleüldse võimalik, et ilma saaks? Kas on üleüldse võimalik jagada oma heameelt ja väljateenitult kedagi tunnustada ilma järjekordset hunnikut ja jama kokku keeramata? Ja kust üleüldse tulevad need enesekindlad, kuid ilma igasuguse aluseta, väited "normaalsetes sõjavägedes", "valdav praktika", "ei ole relevantne", "jätab varju "põllul" teeniva"? Aitäh!