..et vanahea "uus" relvasüsteem siis (soovitavalt) Eestile tagasi
Ja peris hariv on täna - AD 2022 - lugida neid punaseid lõike seal textis
Ning pange tähele MIKSERi nime textis - roodina-mattj dolzhnaa znattj svoihh geroojev
PÄEVA TEEMA | Henn Põlluaas: võtame jälle kasutusele jalaväemiinid!
Tänases ülipingelises ja ohtlikus geopoliitilises olukorras, kus Venemaa sõjaähvardused ja agressioonid on tekitanud vajaduse tõsta järsult kõikide Euroopa riikide kaitsevõimet, tuleb ka Eestil väga tõsiselt mõelda, mida saame ära teha enda kaitsevõime ja julgeoleku parandamiseks.
Meie üks olulisemaid võimelünki on muidugi keskmaa õhutõrje, millega kaitsejõudude juhataja ja valitsuse arusaamatu vastuseisu tõttu kahjuks ei tegeleta. Pakun siinkohal välja aga hoopis teise, lihtsa, kiire ja odava võimaluse meie kaitsevõime ja heidutuse tõstmiseks. Selleks on lahkumine Ottawa konventsioonist ja jalaväemiinide kohene kasutuselevõtt. Sellele on olemas suur toetus meie kaitsevaldkonna ekspertide seas, kuid seni ei ole olnud poliitkorrektne miinidest rääkida. Täna on olukord muutunud.
Eesti ühines jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist, müümist ja ostmist keelustava ning nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooniga 2004. aastal. Suurriikidest ei ole konventsioonida ühinenud USA, Hiina, Venemaa, India ja lisaks terve hulk teisi riike.
Algul rahustati
Kui küsimus Eestis päevakorda tõsteti, rahustati esialgu avalikkust, et meie lepinguga ei ühine, kuna jalaväemiinid on odavaim, tõhus ja kättesaadav viis vastase rünnaku tõkestamiseks või aeglustamiseks. Kuid nagu arvata, olid toonastele võimupoliitikutele Venemaa agressiivsust ja ambitsioone mittenägevate lääne poliitikute õlalepatsutused olulisemad kui Eesti julgeolekukaalutused.
Eesti kaitsevägi ja selle juhid konventsiooniga liitumist ja jalaväemiinidest loobumist ei toetanud, kuid nende nõusolekut ei küsitud. Õnneks ei läinud läbi neil samadel aastatel ringelnud kavatsus saata laiali Kaitseliit ja kaotada kohustuslik ajateenistus. See oleks olnud katastroof. Küsimus, kelle huvides neid ettepanekuid tehti, on siiski alles.
Põhjendused konventsiooniga liitumiseks eirasid täielikult reaalset olukorda. Teatati, et „Pärast NATO-ga liitumist jääb Eestit ähvardava sõjalise ohu võimalus kaduvväikeseks", „Venemaa ei kujuta endast ohtu" ning „Kui Eesti jätab endale õiguse jalaväemiine kasutada, võib see pärssida liitlasvägede indu meile kriisiolukorras appi tulla." Miks peaks olema liitlasvägede ind meile appi tulla väiksem, kui nad teavad, et meie kaitseliinid on hästi turvatud ning vaenlase kaotused ja heidutus on suurem, ei selgitatud.
Mikseri kaks põhjust
Riigikaitsekomisjon arutas komisjoni esimehe Sven Mikseri juhtimisel küsimust ning tegi riigikogule ettepaneku konventsiooni heakskiitmiseks ja ratifitseerimiseks. Eelnõu esimesel lugemisel rõhutas Mikser, et Eesti peaks konventsiooniga liituma kahel põhjusel.
Esiteks, humanitaarsed kaalutlused, sest tegemist on relvaliigiga, mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja sõjaväelastel. Teiseks poliitilistel põhjustel - peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid on konventsiooniga liitunud. Märgiline on, et riigikaitselistele probleemidele ja kaalutustele ning konventsiooniga liitumise negatiivsetele tagajärgedele ei pööratud mingitki tähelepanu.
Vahepealsel ei ole Venemaa muutunud ei demokraatlikuks ega rahumeelseks riigiks, vaid paariariigiks, kes on hüljanud rahvusvahelised kokkulepped ja käitumisnormid ning külvab hirmu ja ebakindlust. Olukorras, kus Venemaa on asendanud diplomaatia ähvarduste ja agressioonidega, valmistub sõjaks ning ei ole konventsiooniga liitunud, ja ei kavatsegi seda teha, on Eesti osalemine Ottawa konventsioonis suitsiidlik. See kahjustab otseselt meie kaitse- ja heidutusvõimet ning näitab ignorantsust tegelike julgeolekuohtude suhtes.
Vaese mehe kahurvägi
Tuleb meeles pidada, et miinid ei ole ründerelvad, vaid kaitserelvad. Neid on ammustest aegadest nimetatud vaese mehe kahurväeks. Meil on keeruline maastik ja vähe kaitsjaid, miiniväli on odav, väga oluline ja tõhus kaitsevall enda ja vaenlase vahel. Meil puudub vajalik võimekus selle asendamiseks millegi muuga. Miinid tekitavad hirmu ja ebakindlust ründajates ning nõrgestavad nende võitlusmoraali.
Eesti seisukohalt on probleemiks ka see, et konventsioon keelustab sisside poolt kasutatavad eemalt mittejuhitavad miinid. Kaitseliidule on antud hajutatud territoriaalkaitse ülesanded ja kaitseliitlastele õpetatakse sissitaktikat. Konventsioon sunnib meid jääma ilma ühest väga vajalikust ja tõhusast kaitsevahendist.
Kui rääkida humanitaarkaalutlustest, siis miinid pannakse maha strateegilistese kohtadesse täpselt koostatud kavade järgi ning nende asukohad kaardistatakse. See, et oma mehed või tsiviilisikud meie miiniväljadesse satuksid, on välistatud, sest miinid paigaldatakse alles konfliktiohu tekkides ja võetakse hiljem üles. Osadel jalaväemiinidel on ka enesehävitusvõime, ehk teatud aja järel need neutraliseeruvad. Samuti on võimalik neid distantsilt aktiveerida ja deaktiveerida.
Aafrika ja Aasia markantsed näited, kus neid loobitakses kontrollimatult igale poole ja toovad kaasa tsiviilohvreid, Eestis ja meie kaitsejõudude kohta ei päde. Kuna meil puudub keskmaa õhutõrje, võivad vene väed Balti riike rünnates puistata meid jalavämiinidega üle isegi lennukitelt, mistõttu meie ühepoolsel jalaväemiinide mittekasutamisel puudub igasugune loogika ja mõte.
Soomlased kõhklesid kaua
Soome, kelle kaitsejõud on meist kordades üle, liitus Ottawa konventsiooniga alles kaheksa aastat hiljem, 2012. aastal, ja sedagi eeskätt sotsiaaldemokraatide ja nende toonase presidendi Tarja Halose survel. Konventsiooniga liitumist teravalt kritiseerinud Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et, miinide keelustamise otsuse teinud poliitikud kannavad sõja süttides tohutut vastutust: "Seda vastutust mõõdetakse noorte Soome meeste ja naiste verega."
Selle asemel, et maksta noorte Eesti meeste ja naiste verega olukorras, kus Venemaa ähvardab sõjaga, mis lahvatades laieneb suure tõenäosusega ka Balti ruumi, tuleb Eestil peatada Ottawa konventsioonis osalemine. Seda enam, et maamiine kasutavad nii meie suurim ja ainus vaenlane Venemaa kui ka meie suurim liitlane ja sõber USA. Leppest lahkumisega ei tohi viivitada, kuna protsess võtab aega.
Ellujäämiseks tuleb unustada võlts poliitkorrektsus ja kasutada neid vahendeid, mis on meile kättesaadavad. Erinevalt konventsioonitoetajate suurimast hirmust, ei kahjusta see Eesti mainet, sest kõik meie liitlased teavad väga hästi, et me asume sõna otseses mõistes eesliinil ning mida tugevam on Eesti kaitsevõime ja heidutus, seda tugevam on ka Euroopa julgeolek.
