Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

hjl85 · **Liitunud:** 16 Mär, 2018 12:29 **Postitusi:** 472

Prantsuse kamina aruanne olukorrast Baltikumis, Soomes jne
https://www.defense.gouv.fr/content/dow ... n_vENG.pdf

Martin Peeter · **Liitunud:** 18 Juul, 2014 21:49 **Postitusi:** 4513

Venemaa ei taha näha lühimaarakette Baltikumis.
https://www.err.ee/908620/vene-minister ... -ei-tuleks

Ega ilmselt väga paljud Lääne-Euroopa riigid taha lühimaarakette tagasi. Saksamaa näiteks. Pressikal koos von Leyeniga ütles kaitseminister Luik, et Eestisse pole neid mõtet paigutada, kuna me oleme Venemaale liiga lähedal.
Aga kui paigutataks? Kui teised Euroopa-liitlased ei taha... Eesti okupeerimiseks läheks siis vaja vist tuumasõda, mis tähendab, et hind agressori jaoks tõuseb. Muidugi on ametlikul tasandil selle üle mõtete vahetaminegi brisantne ning seetõttu Luige avaldus igati õige.
Praegu unistame me USA mingistki kontingendist.

teeline35

Ka niimoodi õõnestatakse NATO-t;
https://www.err.ee/908957/afp-pariis-ja ... promissile
Ainukesele tõsiselt võetava sõjalise võimekusega liitlasele Nord-Stream väga ei meeldi;
https://www.err.ee/908922/usa-senaatori ... uhistamist

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 26177

Tsiteeri:

Venemaa ei taha näha lühimaarakette Baltikumis.
https://www.err.ee/908620/vene-minister ... -ei-tuleks

Ega ilmselt väga paljud Lääne-Euroopa riigid taha lühimaarakette tagasi. Saksamaa näiteks. Pressikal koos von Leyeniga ütles kaitseminister Luik, et Eestisse pole neid mõtet paigutada, kuna me oleme Venemaale liiga lähedal.
Aga kui paigutataks? Kui teised Euroopa-liitlased ei taha... Eesti okupeerimiseks läheks siis vaja vist tuumasõda, mis tähendab, et hind agressori jaoks tõuseb. Muidugi on ametlikul tasandil selle üle mõtete vahetaminegi brisantne ning seetõttu Luige avaldus igati õige.
Praegu unistame me USA mingistki kontingendist.

Lühimaaraketid pole kunagi keelatud olnud.
Näiteks kuni 300 km lennukaugusega HIMARS on ka Eestis asunud mingite õppuste ajal ja analoogset ATACMS-i soetavad parasjagu soomlased. Tõsi, need on rohkem suure laskekaugusega reaktiivsuurtükiväe raketid kui ballistilised raketid. Samamoodi on Luugal juba aegade hämarusest olnud üks raketibrigaad, mis kuskil 2010ndate alguses relvastati Iskanderiga.

Keelatud on olnud keskmaaraketid ja seda põhjusel, et tollal oli Euroopas tuumasõda 5 minuti kaugusel. Niikaua, kui Pershingud lendasid siiakanti või niikaua, kui vastavad vene raketid lendasid Saksamaale. Eelhoiatus oli nii lühike, et isegi varjumisega oli raskusi.

HIMARS/ATACMS tüüpi asju väga karta vist pole vaja. Neid ei tehtagi tuumalõhkepeaga (erinevalt Iskanderist). Küll aga tähendab keskmaarakettide paigutamine nt Eestisse, et me muutume automaatselt tuumarelva sihtmärgiks (tsiviilkaitse Eestis--auuuuu?) ja kuna eelhoiatused on olematud, siis vähegi kahtlase liigutuse korral annab vastaspool enamasti täie rauaga (kes tahaks olla olukorras, et vastaspool sinu tuumajõud hävitaks ootamatu rünnakuga).

Eesti on kuskil 80ndate algupooleni taoline sihtmärk ka olnud - kuniks siin asunud keskmaa raketidiviis minema siit veeti. Baase oli päris mitu, asusid need paarikaupa. Üks baas oli divisjon, kaks baasi - raketipolk.

Martin Peeter · **Liitunud:** 18 Juul, 2014 21:49 **Postitusi:** 4513

Vabandused! Mõistagi mõtlesin keskmaarakette. Aga sihtmärk olemisest. Kas me teame, et me ei ole nende keskmaarakettide sihtmärk praegugi ja mis vahe on meil, kas lühi-või keskmaaraketiga saada? Kindlasti ei raiskaks naabrimees neid kumbagi meie peale ülearu - pole lihtsalt mõtet, sest arv on loetud ja on kõrgema väärtusega sihtmärke kaugemal. Ja pealegi pole Eesti jaoks enam suurt vahet, kas meie pihta on sihitud lühi- või keskmaa rakette. Lühimaarakett Iskander suudab teatavasti ka tuumapead kanda. Aga Venemaa jaoks on vahe, kui kaugel on keskmaaraketid piirist, sest neil on strateegilist sügavust. Ja samuti on meie jaoks vahe, kui kõrge on meie ründamise hind.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 26177

See klassifikatsioon on tegelikult keerukam, aga meil on vaja teada, et lühimaaraketid omavad kaugust kuni 1000 km.
"Keskmaa" jaguneb tegelikult kaheks 1-3 tuhat km ja 3-5 tuhat km.
Eesti kaitse sõjaliste ülesannete täitmiseks pole siia keskmaarakette vajalik paigutada, sest kõik mõeldavad sõjalised ülesanded on täidetavad lühimaarakettidega (1000 km ulatub Ida-Eestist pea Moskvani).

Keskmaarakett on ikkagi ette nähtud regionaalse tuumasõja pidamiseks (antud juhul siis Euroopa ulatuses). Sellest ka suur lärm asja ümber.

Martin Peeter · **Liitunud:** 18 Juul, 2014 21:49 **Postitusi:** 4513

Loomulikult ei ole Eesti kaitseks vaja keskmaa rakette. Aga küsimus on, mis saab siis, kui kallid sakslased, madalmaalased jt NATO Euroopaosa riigid, kuhu oleks neid viisipärane paigutada, neid rakette oma territooriumil näha ei taha?

Kui Eesti okupeerimiseks on vaja tuumasõda maha pidada, siis jäävad mõlemad pigem ära. Küsimus on, kuidas globaalses pokkeris ennast kaardiks mängida, mis annab tugeva käe. Ka kaks võib olla tugev kaart, kui tagab mastirivi.

Oht on muidugi, et tekib selline "pööratud" Kuuba kriis.

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 26177

Keskmaarakette pole tegelikult Eestisse paigutada tarvis. Lennukaugus 3-5 tuhat kilomeetrit tähendab, et need võivad rahulikult asuda ohutus süvatagalas, mitte 200 km rindejoonest.

NSVL ajal asusid siin (kuni 80ndate alguseni) R-12 keskmaaraketid seepärast, et tegemist oli suht vanade rakettidega, mille lennukaugus oli 2000 km ning NSVL jaoks oli alati probleemne nähtus "avianossets Anglia" ehk "lennukikandja Inglismaa", kus USA (kui ja GB enda) tuumajõud asusid. Samade rakettide pärast drilliti nt RAF V-bomberite meeskondi loetud minutitega õhku tõusma, et nad jõuaks enne rakette minema lennata.

INF ehk keskmaarakettide keelustamise lepe puudutas lennukaugusi 500-5500 km (seega siis ka paremaid lühimaarakette), mis asuvad maismaal.

Eestis asunud R-12 (maapealse baseerumisega) ja R-12M (shahtides baseerumisega) raketid kadusid siit enne nimetatud lepet (sõlmiti 1987), tõenäoliselt seoses relvasüsteemi (sama raketisüsteem oli "põhitegelane" 1962 Kuubal) kasutuselt mahavõtmisega millalgi 1970ndate lõpp-80ndate algus. Mitte seoses INF-ga. Tõenäolselt asendati nad paremate ja ohutumas kohas asuvate rakettidega, mis paiknesid kuskil kaugemal.

Kriku

Kapten Trumm kirjutas:

Keskmaarakette pole tegelikult Eestisse paigutada tarvis. Lennukaugus 3-5 tuhat kilomeetrit tähendab, et need võivad rahulikult asuda ohutus süvatagalas, mitte 200 km rindejoonest.

Jah, samal põhjusel ei saa ma ka kogu sellest keskmaarakettide Baltikumi paigutamise jutust aru. Moskvas keegi mõtles selle iseenda ärritamiseks välja...?

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 26177

ERR uudisteribal silmasin eile versiooni, kus keski Kremli minister lubas kõike teha, et lühimaarakette Baltikumi ei tuleks.

Martin Peeter · **Liitunud:** 18 Juul, 2014 21:49 **Postitusi:** 4513

https://www.err.ee/909706/valisilm-kas- ... lvastumise

Ka Välisilm analüüsis olukorda. Poola on vast ainsana huvitatud keskmaarakette võõrustama. Luik kordab mõtet, et Eesti ei ole neile puht sõjanduslikust aspektist lähtudes juba hea koht, sest nad oleks siin liiga haavatavad ja eksponeeritud. Nähtavas tulevikus polevat sellist võimalust.

PaganHorde

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

Keskmaarakette pole tegelikult Eestisse paigutada tarvis. Lennukaugus 3-5 tuhat kilomeetrit tähendab, et need võivad rahulikult asuda ohutus süvatagalas, mitte 200 km rindejoonest.

Jah, samal põhjusel ei saa ma ka kogu sellest keskmaarakettide Baltikumi paigutamise jutust aru. Moskvas keegi mõtles selle iseenda ärritamiseks välja...?

Hirmul on suured silmad, teadis vanarahvas rääkida.

Borja

Vahelduseks sellele keskmaarakettide bla-bla-blaale(-kus meist nagunii midagi ei sõltu) üks veits tähelepanuväärsem uudis

Tsiteeri:

Eelmisel nädalal lõppes viimane Taani diviisi poolt juhitud staabiõppus Red Knight, kus osales üle 400 staabiohvitseri ja –allohvitseri Eestist, Lätist, Leedust ning Taanist.

„Red Knight andis suurepärase võimaluse kontrollida staabitöö kvaliteeti, oskust koordineerida tegevusi naaberüksuste ja vastuvõtva riigi esindajatega ning staabi võimekust reageerida muutuvatele oludele. Üksikasjalik tagasiside, mida iga õppusel osalenud staap diviisiülemalt sai, aitab meil muuta planeerimist veelgi tõhusamaks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Õppuse lõputseremoonial tõi Taani diviisi ülem esile õppuse õnnestumisse märkimisväärset panust andnud kaitseväelasi, teiste hulgas sai diviisiülema tänukirja ja mündi pühendunud töö eest ka 1. jalaväebrigaadi teabehaldur vanemveebel Tanel Vichterpal.

Õppusega treeniti lahingutegevuse planeerimist rahvusvahelises keskkonnas, et see oleks tõhus, kiire, sujuv ning koordineeritud.

Red Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse Botnia riigi rünnak. Väljaõppetsükli järgmist samuti Leedus toimuvat õppust Saber Knight juhib juba Põhjadiviis.

Otsus Põhjadiviisi asutamise kohta võeti vastu eelmise aasta juulis toimunud NATO tippkohtumisel Brüsselis. Eesti kaitseväe 1. ja 2. jalaväebrigaad on varasemalt Taani diviisi eestvedamisel toimunud staabiõppustel osalenud juba aastaid.

..ja selle texti "vaba tõlge foorumikeelde" siis :wink:

(1) Taani diviisi "hegemoonia" balti brigaadide "väljaõppekatusena" on nüüdseks läbi. Ja tubli on, sest brigaadistaape treeniva juhtstruktuurina oli Taani diviis relevantne aga (vajadusel) meie brigaade lahingus juhtiva staabina poleks mina küll Taani diviisi suutnud ette kujutada..

(2) Hiljutiasutet Põhjadiviisi staap on ilmselt piisavalt küpse, et Taani diviisi senine juhtroll üle võtta..

(3) Extra Baltikumi jaoks NATO asutet Põhjadiviisi staapi suudan ma (vajadusel) meie brigaade lahingus juhtiva staabina ette kujutada küll..

(4) Kas Põhjadiviis "pakub katust" kõigile balti (aktiiv)brigaadidele (hetkel 1. ja 2. eesti, 1. läti, 1. ja 2. leedu) või mitte, ei ole mulle teada - kuskilt jäi silma infokild, et näit leedu Iron Wolf on teinud mingi "katusdiili" hoopis ühe saksa diviisiga..

(5) aga vahet pole - mõlemal eesti brigaadil on nüüd selge "katus", kus on olemas nii RA väljaõpperaamistu kui ka (eeldatud) lahingujuhtimisstruktuur - abiks seegi

Martin Peeter · **Liitunud:** 18 Juul, 2014 21:49 **Postitusi:** 4513

Tunnistan, et selline staapide ekspertiis on mitu astet kõrgemal minu jaotasemel sõjalisest pädevusest. Küsin kompetentsemalt akf-lt otse. Kas see Põhjadiviisi staap on hea plaan? Ja kuidas suhestub sellesse meie Peastaap?

Kuna ma nõnda - hobikorras - püüan mõista välis- ja kaitsepoliitikat, siis väidaksin, et kui Balti riike rünnatakse, siis ma arvan, et kõik kolm riiki püüaks kaitsta eelkõige oma pealinnu, sest see on poliitiliselt vajalik. Suuremale osale ülejäänud territooriumist vähemalt sellist kaitseressurssi kulutada lihtsalt ei jätku. Küsimus on, kas Eesti poliitiline ja Põhjadiviisi staabi sõjaline eesmärk langevad kindlasti kokku?

Borja

Martin Peeter kirjutas:

Kas see Põhjadiviisi staap on hea plaan? ..kindlasti on - ning ilmsesti areneb ka see "plaan" veel ajas ja ruumis edasi

Ja kuidas suhestub sellesse meie Peastaap? ..see on küsimus HEREM/PALMile - aga ilmselt läeb liiga konfiks ka, et siin seletada

..kas Eesti poliitiline ja Põhjadiviisi staabi sõjaline eesmärk langevad kindlasti kokku? .. ei pruugi langeda - ja see saab siis olema neid kohti, kus kahest halvast valitakse vähem halb

Olgu extra üle korratud, et misiganes sõjalise konflikti puhul idaagressoriga häid valikuid meil olema ei saa - saavadki olema ainult halvad ja väga halvad.

www.militaar.net

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Kes on foorumil