NATO artikkel 5

[ruger]

Meie Ratas on hakanud NATO kõneisikuks. Riigid lubavad oma 2% SKP-st kulutama lähiaastatel hakata.
http://maailm.postimees.ee/4133873/rata ... ise-suunas

[Lemet]

Postimees: Washington Posti arvamusrubriigis ilmus kolumnist Charles Krauthammeri artikkel, mis küsib – kas keegi reaalselt usub, et president Donald Trump läheks Eesti pärast Venemaaga sõtta?

[zoho]

Trumpi soovimatus NATO viiendale artiklile toetust avaldada vähendab Krauthammeri sõnul Venemaa presidendi Vladimir Putini muret, et Ameerika ühendriigid võiksid reageerida Venemaa agressiooni puhul mõne NATO liitlasriigi vastu. Krauthammer küsibki, et miks seda tõenäosust vähendada vaja oli.

[tommy]

Kõik käib ikka ringiratast..
Kogu Külma sõja aja arutlesid vaatlejad/kommentaatorid teemal, kas "Ameerika on tõesti valmis (näiteks)Taanile sõjaliselt appi minema".
Kas "ollakse valmis surema Berliini/Brusseli/Oslo pärast"...
Tont teab, kes ja kuipalju midagi tõsiselt uskus.
Paistab aga, et keegi siiski uskus. Või pidas piisavalt reaalseks.
Kreml nimelt...

NATO teemal veel Postimehest üks hea arvamusavaldus.
http://arvamus.postimees.ee/4132695/eve ... 1470148499

See hüsteeria Trumpi suhtes muutub juba naeruväärseks.
Kui Trump suudab tõepoolest suure osa Euroopat haardes hoidnud desarmeerimistuhina ümber pöörata, siis ainuüksi see oleks juba saavutus. Isegi kui ta kõiges muus peaks ebaõnnestuma.

[zoho]

Trump on sarnaselt üleeelmise presidendi G. W. Bushiga ullikeste protestihäältega võimule upitatud suurkorporatsioonide, sõjatööstuskompleksi pilli järgi tantsiv nukk. Ma ei tahaks uskuda, et enamik Euroopa riike vabatahtlikult selle tegelase tahte järgi tingimusteta toimetama asub ja kaitsetööstusettevõtete kasumeid kasvatab. Pigem jookseb NATO tänasel kujul Trumpi ametiajal laiali. Kvantiteedilt NATO nr. 2 Türgi ongi jõutud juba Euroopas sisuliselt persona non gratks kuulutada. Artikkel viie mittemainimisega anti Trump poolt Ida-Euroopale sisuliselt sama sõnum, tõstke oma kaitse-eelarvet, ostke meilt võimalikult palju relvi ja kaitske end ka ise. Meie poliitilise eliidi seas aastaid kehtinud illusioon USA poolsest tingimusteta kaitsest purunes sellega vist kildudeks?

[PaganHorde]

Sa ikka vaevusid eelmise postituse pm linki lugema?

[zoho]

Artikkel 3 ongi peamiselt Ida-Euroopa teema sest Ida-Euroopa jääb nii või teisiti puhvertsoonina Lääne-Euroopa ja Venemaa vahele. Enne kui hakata Lääne-Euroopale artikkel kolme nina alla hõõruma, tuleks vaadata kuidas endal nende kahe brigaadi varustatusega reaalselt lood on ja pole ka näha mingisugust poliitilist tahet, et siin üritataks midagi muuta. See eeldaks meie kaitsekulutuste viimist vähemalt kusagil sinna 3% tasemele. Trumpi silmis on ka suur osa Ida-Euroopast sarnaselt Lääne-Euroopaga endiselt USA kulul liugu laskjad ja ei maksa unustada, et meiegi võime oma 2.2% mingil hetkel avastada, et sedagi ei peeta piisavaks.

[kaugeltuuriv]

Kogu selle punkti 5 võib Putin panna väga väikese vaevaga proovile,näiteks tekitades sarnase kriisi nagu oli eelmise Külma sõja ajal Saksamaaga.Rohkem küll oleksloogia aga juhul,kui nad ei saa Süüria või Ukraina vastu malenuppe vahetades sanktsioone maha,siis võvad näiteks proovida ühe Balti riigi vastu tõelist blokaadi,eelkõige meritsi.Leedut on raskem blokeerida,kuna viimasel on piir Poolaga.Jääme meie ja Läti.Suurema venekeelse elanikonnaga võiks arvata,et proovitakse sarnaselt ka nn.rohemehikesi paralleelselt aga see oleks rumal lohutus meile,kui nii tehakse.Lõppeesmärk on ju ikkagi kolm Balti riiki.
Juhul,kui NATO ei suuda blokaadi murda ja orgunnida konvoisid,mida iganes põhjusel.Kas hetke administratsiooni või mõne muu NATO riigi vastuseisu tõttu,siis on fakt selle mittetoimimisest leidnud kinnitust ja siis lajatatakse juba ka rauaga.
Kui aga NATO teeb a la blokaadi murdmist sarnaselt Berliini blokaadiga,siis tõmbub Putja tagasi.

[kaugeltuuriv]

PS.See sõjatööstuse nuku jutt oleks sellest ajaloo etapist,kui sama juttu rääkisid Pravda ja Rahva Hääl oma igapäevases esilehe kolumnis.
Põhjused,miks Trump sai valimisvõidu on hoopis teine teema ja ullikestega pole siin midagi pistmist.

[Kriku]

Ning Bush noorema ja Trumpi võrdlus on pehmelt öeldes pealiskaudne.

[ants431]

Postimees: Washington Posti arvamusrubriigis ilmus kolumnist Charles Krauthammeri artikkel, mis küsib – kas keegi reaalselt usub, et president Donald Trump läheks Eesti pärast Venemaaga sõtta?

Tavaline demagoogia loba mida aga vähese haridusega isikud usuvad.
Kui Eestit rünnatakse siis loomulikult ei hakka ükski ameeriklane siin sõdima eesti pärast vaid ikka oma kodumaa eest. Lihtsalt sõda Ameerika eest toimub siis Eesti pinnal.
Teiseks ei kavatse õige sõdur sõjas ise surra vaid vaenlane tappa. Õiged ülemused ei saada oma sõdureid surema vaid vastasele kohta kätte näitama.

[ruger]

Viimase tippkohtumise hinnang Atlandi nõukogu juhilt
http://www.euractiv.com/section/global- ... -and-nato/

[Kriku]

Andrei Hvostov kirjutab:

On selles kõiges mingeid aspekte, mis lubavad vaevatud nägudega Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ekspertidel hoida selg sirge ning väita, et juhtunud pole midagi sellist, mille pärast peaks hirmsasti muretsema (seda enam, et Eesti peaminister sai Ameerika presidendile ühe lausega öelda, et tema maa kaitsekulutused on eeskujulikud)?

Jah, on küll. Esiteks on saksa poliitikutel kombeks õlletelgis räägitud juttudega alustada valimiskampaaniat. Ning jumal paraku on Ameerika-vastased hoiakud midagi sellist, mis Saksa valijaskonnale ikka peale lähevad. Nii et Merkeli sõnad olid ilmselt mõeldud sisemaisele auditooriumile.

Teiseks aga võib Washingtoni ja Berliini karmisõnalise dialoogi taga olla hoopiski majanduslik, täpsemini kaubanduslik vaidlus.

Sakslased müüvad USAsse rohkem kaupu, kui nad sealt ostavad. Autod, teras ja muu selline toodang, millele stantsitud kiri Made in Germany, ajab samasugust toodangut andvaid Ameerika konkurente raevu. Sakslased on 65 miljardi dollariga plussis. Suurim disbalanss on Ameerikal kaubandussuhetes Hiinaga, ja seda riiki tõrvas Trump oma valimiskampaania ajal lausa maniakaalse järjekindlusega – ent presidendina on tema Hiina-vastane retoorika kahtlaselt sõnaahtraks muutunud. Kuid sakslaste suunas müristab ta endistviisi, nõudes, et need kahandaks oma ekspordi mahtu.

Selles mõttes on Trumpil õigus, sest meie ühisraha euro on Saksa majanduse tugevust arvestades allahinnatud (isegi kuni 20 protsenti). Sakslased saavad seetõttu konkurentsi­eelise. Ameeriklaste seisukohalt tuleks sakslastel kas minna ­tagasi Deutsch­mark’ile (rahvuslik ­valuuta oleks märksa tugevam kui ­ühisraha euro) või siis tõsta Saksa tööliste palku, millega tõuseks ka Saksa tööstustoodangu omahind. Selleks, et Ameerika auto- ja terasetöösturid saaks konkurentsivõitluses leevendust.

Sakslased on Trumpi majanduslikud nõudmised kukele saatnud. Nad mängivad ELi ühisreeglitele (ja need töötavad nende kasuks) ning nad toovad mängu uhke argumendi, et neil pole võimalik ameeriklaste meeleheaks hakata tootma viletsamaid autosid – Saksa kvaliteet on Saksa kvaliteet ning selleks see ka jääb. Keegi ei keela Fordil ja Chrysleril toota sama häid automobiile. Punkt.

Washingtonist vaadates on sakslaste käitumine täielik Schweinerei (sigadus) – ajavad Ameerika turul tegutsedes rängalt pappi kokku, aga kui asi puudutab transatlantilisi julgeolekuküsimusi, siis lasevad selle Ameerika maksumaksjal kinni plekkida. Sellesse konteksti tulebki Trumpi sõnad panna. Kõik jutud sellest, kuidas sakslased on ameeriklastele julgeoleku eest võlgu (ja see pole lihtsalt tänuvõlg, vaid jutt käib konkreetsetest rahasummadest), on katse Saksa majanduse kõrget lendu veidi madalamale trajektoorile sundida.

See pole esimene selline kokkupõrge. 1966. aastal sattusid Saksa Liitvabariigi ja USA suhted sügavasse kriisi, kui president Lyndon ­Johnson nõudis kantsler Ludwig Erhardilt 1,35 miljardit dollarit (tollal oli dollar midagi muud kui nüüd, praeguse ekvivalendi saab 7,5ga korrutades) kulude katteks, mis koormavad USA eelarvet Ameerika vägede hoidmiseks Saksamaa pinnal.

[Martin Peeter]

Kahjuks tundub mulle, et õigem on Charles Krauthammeri vastupidine seisukoht, et heidutuse kontseptsiooni juures on ka suurriikide avaldused tähtsad. Suurriikide juhtidel sisepublikule suunatud avaldustega heidutuse kontseptsiooni nõrgestada on ohtlik, sest piirkondlik jõudude vahekord on niigi selgelt Venemaa kasuks ja kontseptsioon näeb ette, et kaalukaussi isegi ei püüta oluliselt enda poole kallutada.

https://www.washingtonpost.com/opinions ... cc550899fb

Minu meelest oli see hea artikkel.

Katastroofi sellest veel ei ole, aga hea selline areng ka ei ole ning Krauthammer pragab Trumpiga õigesti ja Hvost on läinud strateegilise kommunikatsiooni õnge. McMasteri ja Seiberti hilisemad avaldused olidki suunatud võimalike riskide maandamiseks, et kellelgi ei tekiks tahtmist NATO aluspõhimõtteid proovida. Aga kes on McMaster ja Seibert Trumpi ja Merkeli kõrval?

[ruger]

NATO riikide nuditud sõjalisest võimekusest ülevaade
https://www.wsj.com/articles/europe-rec ... 1496444305