Itaalia välisminister Franco Frattini leiab, et Euroopa Liidul oleks majanduslikult otstarbekam pidada ülal pigem üht kui 27 armeed...
Frattini sõnul oleks ühise armee loomine Euroopale majanduslikult kasulik, kuna see võimaldaks liikmesriikidel optimeerida oma ressursse, kirjutas The Times. Tema arvates võiks armee moodustamist käsitleda Euroopa ühiskaitsena....
...Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles Eesti Päevaleht Online’le, et Euroopa Liit ja NATO ei peaks üksteist dubleerima.
"Ma ei usu, et sel on perspektiivi," kommenteeris Kunnas Frattini ideed. "See on poliitiline loosung." ...
...Ka analüütik Kaarel Kaas suhtus Frattini ideesse üsna skeptiliselt, kuna julgeolekupoliitika on hetkel liikmesriikide pärusmaa...
...Ria Novosti julgeolekuanalüütik Ilja Kramnik leiab, et Euroopa armee loomisel ei saaks USA mitte poliitilise partneri, vaid võrdväärse vastase, kes hakkaks strateegilistes küsimustes nõudma suuremat sõnaõigust.
Kramnik mõtleb, et Frattini ettepanek võiks leida eelkõige toetajaid vanades liikmesriikides, nagu Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Samas arvab Kramnik, et Euroopa armee idee kõige suuremad vastased tuleksid endistest liiduvabariikidest ja idabloki riikidest, kuna nende poliitika keskendub eelkõige osalusele NATO-s....
...Kuigi 1950. aasta augustis käis Euroopa armee loomise mõtte välja tollane Briti opositsiooniliider Winston Churchill, võib ühise armee idee ristiisaks pidada pigem Prantsusmaa peaministrit René Pleven’it, kes 24. oktoobril 1950 kutsus üles pidama läbirääkimisi Euroopa kaitseliidu moodustamiseks, mille eesmärgiks oleks ühine kaitsestrateegia. Tookord vajus ettepanek toetuse puudumisel unustuse hõlma....
...2007. aastal olid Euroopa Liidus kõige suuremad kaitsekulutused Suurbritannias ja Prantsusmaal, vastavalt 69 miljardit ja 61 miljardit dollarit. Eesti oli oma kaitsekulutuste poolest euroliidu viimase kolme riigi seas koos Malta ja Luksemburgiga...
...SKP-st moodustasid kaitsekulutused kõige suurema osa Bulgaarias (2,55 protsenti) ja Suurbritannias (2,49 protsenti). Teisalt kulub enamikes Euroopa riikides kaitseväe arendamiseks mõeldud rahadest personalikuludeks. Nii moodustasid 2006. aasta andmetel personalikulud kaitsekuludest alla 30 protsendi vaid Eestis ja Rootsis. Samas Kreekas ulatusid personalikulud 79 ja Itaalias 78 protsendini kaitsekuludest.
http://www.epl.ee/artikkel/483435
Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido arvates peaks Eestis säilima rahvuslik armee.
Tiido selgitas Eesti Päevaleht Online’le, et Eesti ei saa oma julgeoleku tagamisel loota vaid üle Euroopa paiknevatele üksustele.
"Euroopa ühisarmee ei ole lähiajal võimalik," ütles Tiido. "Meie vaatevinklist peaksime niikuinii säilitama ka rahvusliku armee, sest piiririigina ei saaks me loota üle kogu Euroopa paiknevatele üksustele."
Praegu on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suudetud relvastusalase koostöö raames moodustada ühiseid lahingugruppe. Eesti kuulub koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugruppi.
1500-liikmelised taktikalised lahingugrupid peavad kaitsealase kontseptsiooni alusel olema valmis reageerima 15 päeva jooksul, millest viis päeva on poliitilise otsuse tegemiseks ning kümme päeva üksuste operatsioonipiirkonda lähetamiseks.
Lahingugrupid peaksid olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse ja tegutsema seal kuni neli kuud.
"Lahingugrupid on ilmselt enam-vähem maksimum, milleni liikmesriigid võivad minna," nentis Tiido...
...Frattini peab ühisarmeed mõistlikuks
... Iseloomustades sõjategevust Afganistanis, tõdes ta, et ühismissiooni asemel on iga liikmesriik saatnud sinna eraldi mehi, tanke ja lennukeid.
"Kui aga oleks Euroopa armee, siis võiks Itaalia saata lennukeid, Prantsusmaa tanke ja Suurbritannia soomukeid ning sel viisil võiksime me optimaalsel viisil kasutada oma ressursse," nentis Frattini.