Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[aj1972]

Kurb on see,et Eesti riik pole teinud ühtegi reaalset liigutust meie kaitsevõime tõtmiseks kaitseeelarve plaaniväliselt tundub,et Ukrainas ei toimu midagi.Poliitikud ainult jutustavad 2% ,NATO,5 artikkel,aidake jne. Ise Eesti elab tavaelu edasi...

[aest]

Simson tsiteeris lihtsalt Kunnast kes tuli selle ideega välja viimases või eelviimases Vaba Mõtte Klubi saates.

[tommy]

Professor Venemaalt ei paista toetavat arvamust, et meie siin ja meie riik jubedad russofoobid oleme.

Just. Ärge saage valesti aru, Eesti on ja saab alati olema kui «teine» riik, aga mitte «võõras» või «vaenulik» riik. Osaliselt seetõttu, et vaatamata rahvusriiklikule olemusele ei nähta eestlasi, Eestit või selle valitsust vaenulikuna oma vähemuste suhtes. Samuti ei tunnetata vaenu või võõristuse tekitamist ei kodanike ega valitsuse tasandil. Lihtsustatult öeldes tunneb vene tavainimene, et Eesti on saanud üle oma eelarvamustest venekeelsete elanike ja külaliste suhtes. Samuti on Vene eliidil väga suur lugupidamine Eesti suhtes. Hoolimata samast stardipositsioonist on 23 aastaga suudetud üles ehitada toimiv ja nüüdisaegne riik. Me ei räägi siinkohal poliitikast, räägime riigiaparaadi efektiivsusest ja e-riigist, mis on eeskujuks demokraatlikele riikidele mitte ainult siin piirkonnas, vaid terves maailmas. Ja see lugupidamine ulatub ka ladvikusse.

http://arvamus.postimees.ee/2756344/pro ... erkeli-oma

[kuido20]

Meite President ajab jumala mõistlikku juttu. Külm sõda on tagasi ja Eesti on vägagi piiririik. Harjugu juba mõttega rutemini ära

http://amanpour.blogs.cnn.com/2014/04/1 ... st-russia/

[manjabes]

http://www.postimees.ee/2767720/riik-sa ... 94-inimest

Ühest küljest, mul on hea meel teada, et neid niigi palju on.

Teisalt, tooks välja ühe väljavõtte ühest seadusest:

§ 5. Riigikaitse riigisaladuse alaliigid
...
(2) Mobilisatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse kantud andmed kogumis. See teave salastatakse salajasel tasemel 30 aastaks.

Ma ei ole küll teab mis keelamismaniakk, pigem isegi vastupidi, kuid isegi kui taoline "koondstatistika" tolle punkti alla millegipärast ei käi (või kui artiklis nimetatud Kaitseväekohuslaste Register ei ole sama mis seaduses nimetatud "mobilisatsiooni riiklik keskregister"), siis kas on ikka vaja nende numbritega nõndaviisi lehvitada? Võiks kasvõi suurusjärkudeni ümardada vm "looval viisil" läheneda.

[PaganHorde]

http://www.postimees.ee/2767958/eestis- ... varjendeid

Ühes asjas oleme sommidest kõvasti maas.

[Kapten Trumm]

Üllatus üllatus
Varjendeid polegi. Olemegi soomlastest maas, muide juba ENSV ajal olime kõvasti maas.
Inimesed, kes sõjapidamisest jagavad (artiklis) viidatud ütlevad, et on küll neid tarvis.
Ainult tsiviilametnikest tegelased jutlustavad oma teooriat uue aja sõjast ja täppislöökidest.
Koort võiks vahelduseks vaadata fotosid Groznõist peale 1994 ja 1999 sõda, saab vähe adekvaatsema pildi, mis ootab suurlinna, kuhu sõda tuleb.
Kas siis tekib ka tahtmine jätkata teemat tänapäeva sõja täppislöökidest ja masspurustamise puudumisest?

[Lemet]

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.

Vaadates pilte Tšetšeeniast ja Gruusiast, ehk siis kohtadest, kus on tegu olnud ka meile suurima ohu allika elik Venemaaga ja tema sõjapidamise traditsioonidega, tunduvad Koorti sõnad jamana. Ja USA ning tema liitlastega me vist sõdida ei kavatse.

[Lemet]

Et sellel teemal on siin foorumis ka enne piike mudtud, siis siinkohal artikli täistekst...

Eestist kadus 20 aastat tagasi nõukogudeaegne tsiviilkaitsesüsteem, mis oli mõeldud punaeliidi ja oluliste tehaste tööliste kaitsmiseks massihävitusrelvade eest.

Riik lasi nõukogude ajal ehitatud tsiviilkaitsevarjenditel lihtsalt ära laguneda, sellal kui soomlastel on neli miljonit varjendikohta – tõenäoliselt pole Eesti valmis isegi mitte tsiviilelanike linnadest evakueerimiseks.

Selles veenis mind kõigist kõige paremini siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, kellelt küsisin, kas oleme valmis tsiviil­elanikkonna evakueerimiseks linnadest, kui sõda algaks näiteks nädala pärast. «Peame olema valmis, meil ei ole teist valikut,» vastas ta.

Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele. «Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust,» lausus ta.

Varjendid pärinevad Koorti sõnul maailmasõdade ja külma sõja ajast. «Nende sõdade ajal toimusid tsiviilelanike lauspommitamised,» lausus ta.

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.

Koort esindab valitsuse seisukohti ning paraku markeerivad tema seisukohad tegelikult asjaolu, et varjendid lasti lihtsalt käest ära ja järelikult ei ole ka vaja. Aga sõltumatud sõjanduseksperdid Ants Laaneots, Urmas Roosimägi ja Leo Kunnas kinnitavad, et on ikka küll vaja.

«Küsimus on ju selles, kuhu ikkagi varjub tsiviilelanikkond, kuhu lähevad lapsed-naised. Varjendid kaitsevad pommitamiste ja tavalõhkepeadega rakettide eest ning kui valmistume sõjaks, peaks selle küsimuse juurde tagasi tulema,» lausus Laaneots. «Šveitsis ehitati kõik majad varjenditega, Soomes on nii palju varjendeid, et terve Helsingi võib maa alla ära peita. Meil ei ole midagi.»

Soome ehitab juurde

Soome siseministeeriumi päästeosakonnas töötav Pekka Rajajärvi on selle riigi parim varjendiasjatundja. Tema sõnul hoiab Soome korras oma vanad varjendid ja ehitab uusi juurde.

«Meil on 40 000 varjendit kokku neljale miljonile inimesele,» rääkis Rajajärvi. «Enne 1972. aastat ehitatud varjendid on üldiselt kehvas seisus. Neljast miljonist varjendikohast kolm miljonit on heas korras ja miljon viletsas seisus.»

Nõnda pandigi Soomes alles mõne aasta eest seadusega paika, et hoonete kapitaalremondi korral tuleb ka nendealused varjendid viia vastavusse uuemate nõuetega. Varjend tuleb praegu rajada ka kõigi uute rohkem kui 1200-ruutmeetrise üldpinnaga hoonete alla. Niisiis on varjendite rajamine muudetud Soomes tegelikult kinnisvaraarendajate kohustuseks ning mõistagi teeb see kogu elamuehitusprojekti kallimaks.

Üritasin oma viletsas soome keeles Rajajärvilt küsida, mida ta arvab Eesti valitsuse seisukohast, et varjendeid pole üldse vaja. «Kas teie valitsus arvab, et neid on liiga vähe?» ei saanud mees aru. «Või arvab valitsus, et neid on piisavalt?»

Lõpuks jõudis Rajajärvile pärale, et meil lihtsalt polegi enam töökorras varjendeid, sest need hüljati. «Neil ei tohi lasta mingil juhul laguneda!» kostis ta nüüd. «Neid ei saa hakata kuidagi tagantjärele või nullist tühjale kohale ehitama. Varjendeid tuleb ehitada muu ehitustegevuse käigus, olgu need siis kortermajad või büroohooned.»

Kui ütlesin, et isegi Eesti valitsusel pole varjendit, valdas Rajajärvit hämmeldus. «Kas tõesti pole teie valitsusel varjendit? Meil on need Eduskunnal, valitsusel ja ministeeriumidel,» lausus ta.

Kui küsida aga Koortilt, kuhu läheb meie valitsus evakuatsiooni korral, on see mõistetavatel põhjustel saladus.

«Kui peaks tekkima selline olukord, et valitsus ei saa töötada oma tavapärases asukohas, siis tagatakse talle tööruumid kusagil mujal,» lausus asekantsler. «See ei pruugi olla üldse maa-alune punker, see võib olla ka mõne kooli võimla. Ühe konkreetse ja turvalise asukoha pidamise probleemiks on see, et sellest teab suur hulk inimesi.»

Kui Koorti kinnitusel pole riigil varjendite korrashoiuks raha, siis Rajajärvi sõnul on need tugevad betoonehitised, mida on küll kallis ehitada, ent pole kuigi kulukas korras hoida.

Moodsa sõja jutt

Soomlasi ei paista nn moodsa sõja jutt üleliia veenvat.

«Meie mõtleme teistmoodi – meil on Venemaaga pikk piir ja kui Leningradi sõjaväeringkonnast lastakse rakette, siis võivad need plahvatada kasvõi juhuslikult Soome pinnal. Meil ei pruugi olla isegi Venemaaga sõjalist konflikti, aga kui Venemaa ja NATO satuvad omavahelisse sõtta, võime ka meie ise seda tahtmata muutuda sõjatandriks,» lisas Rajajärvi.

«1980. aastatel oli NATO-l pandud Soomes paika 32 sihtmärki, mille NATO oleks hävitanud tuumarelvaga siis, kui NATO ja Nõukogude Liit astunuks sõtta. Selle eelduseks oli NATO kindralite seisukoht, et Soome alistub juba sõjalise konflikti algul Nõukogude Liidule.»

Sõjalised konfliktid ei alga Koorti sõnul üleöö, enamasti on neil eelhoiatusaeg. «Kui on tõepoolest tõsine oht, siis palutakse elanikel linnast lahkuda,» tunnistas ta. «Evakuatsioone on läbi mängitud õppustel – viimati oli Tartus Euroopa Liidu rahastatud keemia- ja kiirgusalane suur­õppus «Cremex», mille raames mängiti läbi ka ühe Tartu linnaosa evakuatsioon.»

See on tegelikult olnud ka ainus nii mastaapne õppus pärast iseseisvuse taastamist.

Päästeameti endine juht Kalev Timberg ei soovi valitsuse otsusele loobuda varjenditega tegelemisest tagantjärele hinnangut anda. «Igal aastal tehakse meil julgeolekuhinnang, mis on praegu selline, et suurt sõda oodata ei ole, aga kui see tuleb, on see meile raskete tagajärgedega – saite minu mõttest aru, eks ole?» päris ta.

Praegu on Timbergi andmetel siiski endiselt korras osa tööstushoonete alla rajatud varjendeid, millele on leitud mingi muu kasutus – nii on näiteks Tartu Tarmeko peahoone alune varjend kasutusel laona.

Aga kuhu ikkagi viia sõjaolukorras näiteks Tallinna tsiviilelanikkond?

«Ma tean, et tsiviilvõimudele pole antud mingit ülevaadet, kuidas kavatsetakse Eestit kaitsta – see on suur saladus, mida sõjaväelased hoiavad enda teada,» ütles Timberg. «Võiks ju planeerida evakuatsiooniteid, aga selleks peaks kõigepealt teadma, mida meie sõjaväelased sõja ajal teevad.»

Meie uuskortermajad kukuvad pommitabamuse peale kaardimajakesena kokku ning uus­eramute alla ei rajata enam keldreid, mis päästsid Teise maailmasõja ajal hulga tsiviilelanikke.

Samal ajal pole sõja iseloom oluliselt muutunud ja Vene sõjavägi ei hooli kaitseväe endise juhataja erukindral Ants Laaneotsa kinnitusel endiselt tsiviilohvritest. «Põhja-Kaukaasias tapsid Vene sõjaväelased mõne hinnangu kohaselt umbes 230 000 inimest, neist 42 000 olid lapsed,» lausus ta.

Jookse elu eest!

Sõjaliste sihtmärkide täppispommitamisest pole Laaneotsa kinnitusel Venemaa puhul mõtet rääkida. «Gruusia pommitamisel ei kasutatud üldse juhitavaid mürske ega pomme.»

Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi rääkis sarnast juttu. «Nõukogude ajal hoolitsesid tavakodanike eest sõjaolukorras tsiviilkaitsestaabid,» lausus ta. «Olid kindlad toiduvarud, diiselgeneraatorid, meditsiiniline varustus, gaasimaskid ja muu – see oli terve meetmete kompleks, mis on 20 aastaga täielikult ära lagastatud.»

Rahuajal kasutatakse sõjaväge osaliselt ka tsiviilülesannete täitmiseks, aga kui algab kriis, keskendub sõjavägi ainult sõdimisele.

Roosimäe andmetel oli Esimeses maailmasõjas hukkunud tsiviilelanike osa veel väike, Teises maailmasõjas 30 protsenti ning viimaste sõjaliste konfliktide puhul oli tsiviilelanike osa juba 70–80 protsenti. «Sõjaväelane oskab sõjaolukorras käituda, aga tsiviilisik mitte.»

Niisiis ennustabki Roosimägi, et sõja puhkedes algaks Eesti linnades suur kaos. «Mina ei tea, kuhu inimesed sõjaolukorras peituvad, kuidas hakatakse neid varustama, kuidas kustutatakse suuri tulekahjusid, kuidas toimib meditsiiniteenistus.»

Põhimõtteliselt on spikker kõigile linlastele tõeliseks sõjaolukorraks järgmine: liduge maale nii kiiresti, kui jalad vähegi võtavad!

[Porutšik]

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.

Viiks siis äkki kõik need "sõjalised sihtmärgid jne" asustatud punktidest välja, kuna neid ju rünnatakse ja seega saavad olema ohvrid ümberkaudsete tsiviilelanike seas. Asekantsler ju ise ütles...
Ajakirjanikud võiksid seda tegelast ikka normaalselt pinnida, mitte lasta lihtsalt endale mingit süüdimatut uina-muinat ajada.

[trafomees]

Okei valitsus võib liikuda aga tavainimesed võiks ikka kuskilt kaitset saada pommitamise eest.

[Actual]

Eriti küüniline on kantsleri jutt, et nõukogude aegsed variendid olevat "mõeldud punaeliidi ja oluliste tehaste tööliste kaitsmiseks". Mälu järgi olid isegi koolide tüüprojektides ühe hoone tiiva all kelder ja mitte kartuli hoidmiseks. Mõnes koolis oli selles "kedris" kapid respiraatorite, ja gaasimaskidega, virna laotud istumispingid, rahuajal lasketiir sportrelvadele vms. Igaljuhul nõuka aeg oli varjendeid kindlalt rohkemale rahvale, kui ainult eliidile
Millegipärast arvan, et tänases Eestis on just nii, et (salajased)variendid on ette nähtud valitsevale eliidile ja lõpututele staapidele aga rahvas närigu muru ja oma viga kui varjendit ei ehitanud. Isegi lihtsaid keldreid ei ehitata enam majadele.

[Lemet]

Kantsleri sõnakasutuse järgi jääb mulje, et mainitud isand on ka siinsel foorumil aktiivne...kuidagi väga samasse auku mõningate foorumlaste viljeldava mõttelennuga Mainstream ilmselt...

[piirivalvur]

Venelastel hakkavad olema ka mingisugused täppisrelvad. Ehk siis on võimalik et üks lennuk viskab oma reedeõhtusel lahinglennul mõnikümmend kilo lõhkeainet igasse Tallinna ööklubisse...
Koorti jt. temataoliste mõtteavaldused loovad selleks eeldused. Kui ikka kõrgel kohal olev inimene räägib et... siis nii ongi ja järelikult sõda ongi mingisuguste militaristide omavaheline kraaklemine mis tsiviilühiskonda mitte kuidagi ei puuduta.

[Poti soldat]

Nujah, kui varjendeid ei ole ja evakuatsioon ka jääb ära või ebaõnnestub siis vastase jõudmisel Tallina alla jääb 2 varianti:
1) vastupanu jätkata ja tsiiviilelanikkond "üldise hüve" nimel ohvriks tuua
2) kapituleeruda ja kuulutada Tallinn "avatud linnaks"