Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Mikseri väites, et kuna suurendatakse kaitseväelastele välja makstavat raha, siis liikurite hange lükkub 2019.a. järgsesse aega, mis sisuliselt tähendab, et lükatakse edasi kogu arengukava täitmist, sest investeeringuteks eraldatav summa vähenes jooksvate kulude kasuks.

Kus selline väide(just sellise põhjendusega) kõlas??

Ma tsiteerin hetkel küll mälu järgi, kuid kas mitte polnud see nii, et Mikser väitis, et raha olevat selleks olemas, kuid liikurite kasutuselevõtmine jäävat aastasse 2019 ja peale seda...??
Kõik (põhi)hanked olid teatavasti planeeritud RKAK-kestel, seega aastatesse 2013-2022.
Kas väide, see hange konkreetselt edasi lükati, põhineb ikkagi ka millegil muul, kui isiklikul fantaasial..??

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mikseri väites, et kuna suurendatakse kaitseväelastele välja makstavat raha, siis liikurite hange lükkub 2019.a. järgsesse aega, mis sisuliselt tähendab, et lükatakse edasi kogu arengukava täitmist, sest investeeringuteks eraldatav summa vähenes jooksvate kulude kasuks.

Kus selline väide(just sellise põhjendusega) kõlas??

Ma tsiteerin hetkel küll mälu järgi, kuid kas mitte polnud see nii, et Mikser väitis, et raha olevat selleks olemas, kuid liikurite kasutuselevõtmine jäävat aastasse 2019 ja peale seda...??

.....

- Riigikaitsekulude mahtu SKTst ei suurendatud, ometi lubate tõsta kaitseväelaste palku, ajateenijate ja reservistide hüvitisi. Milliste praeguste tegevuste või hangete arvelt seda tegema hakatakse?

Ajateenijate tasu tõstmine ja nn kaitsepalk olid nüüd küll asjad, mille eest Reformierakond seisis väga jäigalt. Raha olemasolul oleksid need iseenesest tänuväärsed, aga väga õigesti märgite: raha ei seisa kusagil niisama jõude.
Näiteks õppekogunemise tasustamise ülevaatamine nõuab täiesti teistsugust kontseptsiooni. See ei juhtu 1. jaanuarist 2016, vaid kindlasti hiljem. Kontseptsiooni valmimisel saame panna talle külge ka täpse hinnalipiku. Siis peame vaatama, mille ärajätmise ja edasilükkamise hinnaga see tuleb.
Konkreetsed punktid polnud minu erakonna eelistused. Samas sai Reformierakond meist rohkem parlamendikohti ja nii nagu sotsiaalkaitseminister peab ära tegema SDE-le olulise lastetoetuste tõusu, nii tuleb minul teha ära kokkulepped oma valdkonnas. Arutame kindlasti ka valitsuses, kas selleks on võimalik eraldada raha väljaspool kaht protsenti.

- Tõstate kaitseväelaste palku, kuigi kaitseväe juhataja on öelnud, et 2013. aasta palgatõus juba rahuldab neid*.

Koalitsioonileppes ei määratud numbriga ära ei kaitseväelasi, õpetajaid ega siseturvalisuse töötajaid. Küll on selge, et nullkasvuga palgaga ei saa ükski neist elualadest järgmise nelja aasta jooksul elus püsida. Kindlasti tõstame palkasid, aga kui palju, sõltub üldisest eelarve olukorrast.

- Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on just analüüsinud lepet ja leidnud, et palkade külvamise asemel tuleks keskenduda hoopis üksuste kasutatavusele lühikese eelhoiatusaja jooksul. Nad soovitavad vähendada teatud ajaks ajateenijate arvu ja säästetava raha eest varustada lõpuks ära reaalsed konfliktipiirkonda minevad üksused. Kas nõustute?

Need ei ole kuidagi üksteist välistavad asjad. Tegelikult meie võimearendused keskenduvadki kiirreageerimisüksuste loomisele. Ka eelmine valitsus on võtnud vastu sellele suunatud seadusaktid.
See, kui palju me ajateenistusse inimesi kutsume, põhineb väga hästi läbi töötatud analüüsil. Kutsutute arv on seni veel veidi väiksem kui aastakäik ja võimaldab teatud sõela.

.....

- Kas Eesti saab teie ametiaja jooksul liikursuurtükid?

Ressursid selleks on ette nähtud, aga kindlasti jääb selle võime kasutuselevõtmine aega pärast aastat 2019.

.....

- Üks valitsuse lubadusi on luua kogu ühiskonda hõlmav mobilisatsiooniplaan ja teavitussüsteem. Mida see endast kujutab?

Riigikaitseseadus on vastu võetud, aga puudu on terve hulk rakendusakte. Sealhulgas need, mis puudutavad tsiviiltoetust reservarmeele ja sundkoormisi. See on kindlasti üks selle parlamendi peamisi ülesandeid riigikaitse vallas. Selleks et inimesed oleksid tõepoolest kriisiolukorras kiiresti mobiliseeritavad, peab riigil endal olema väga hea pilt, kes ja kus need inimesed on ja kuidas nendeni jõuda. Kuidas saavad nad teavitatud, kui olukord nõuab nende reservõppusele tulekut või siis üksusse mobiliseerimist.

- Kas nelja aasta pärast teab iga inimene, kuhu ta kuulub ja mida ta kriisi korral tegema peab?

Seda ei saa mina kindlasti garanteerida, aga loodan, et teadlikkus on oluliselt parem kui praegu. Meil ei ole plaanis tekitada tarbetut paanikat, jagades inimestele õppematerjale okupatsiooni ajaks. Vajalikku infot, mida iga riigikaitselise iseloomuga ametikohal töötav inimene peab teadma, hakkame aga kindlasti edastama. Jah, vajadusel korraldame ka teavituskampaaniaid.

.....


*Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras ütles tänavu 9. jaanuaril Postimehele, et ei pea vajalikuks hüppelist palgatõusu: «Palgad meil väikesed ei ole, sõdurite sissetulek on teiste valdkondadega võrreldes päris korralik. Ma ei saa ju tõsta sõduri palka kahekordseks, kui õpetajad saavad poole vähem.» Küll aga tuleb palku tõsta jooksvalt, et need oleksid korrelatsioonis tarbijahinnaindeksi muutusega ning püsiksid konkurentsivõimelised.

SVEN MIKSER

[aj1972]

Mikseri väites, et kuna suurendatakse kaitseväelastele välja makstavat raha, siis liikurite hange lükkub 2019.a. järgsesse aega, mis sisuliselt tähendab, et lükatakse edasi kogu arengukava täitmist, sest investeeringuteks eraldatav summa vähenes jooksvate kulude kasuks.

Kus selline väide(just sellise põhjendusega) kõlas??

Ma tsiteerin hetkel küll mälu järgi, kuid kas mitte polnud see nii, et Mikser väitis, et raha olevat selleks olemas, kuid liikurite kasutuselevõtmine jäävat aastasse 2019 ja peale seda...??
Kõik (põhi)hanked olid teatavasti planeeritud RKAK-kestel, seega aastatesse 2013-2022.
Kas väide, see hange konkreetselt edasi lükati, põhineb ikkagi ka millegil muul, kui isiklikul fantaasial..??

Küsimus Mikserile:Kas Eesti saab teie ametiaja jooksul liikursuurtükid? Mikseri vastus:Ressursid selleks on ette nähtud, aga kindlasti jääb selle vōime kasutuselevõtmine aega pärast aastat 2019.

Mina ei tea mida see tähendab ilus poliitiline vastus mis võib mida iganes tähendada.
Ma olen aru saanud,et aasta 2013 sügis oli suhteliselt kindel juba liikursuurtükkide ostmine miks muidu jõudis ajakirjandusse kava osta PzH Hollandist koos CV-ga. Ajakirjandusest kadusid liikurid umbes aasta tagasi kui jäädi rääkima ainult CV hankest. Tava lehelugejana järeldan,et Ukraina sündmuste mõjul hinnad tõusid vmt. ning hange lükati kaugesse tulevikku. Tean öeldakse me ostsime Javelini ning seetõttu jäid liikurid ära aga samas poliitikud terve viimane aasta eesotsas Ilvesega rääkinud kuidas julgeoleku olukord on muutunud. Minule tundub väga kummaline Eesti riigi hangete tulevikku lükkamine ajal kui isegi Norra ja Rootsi tõstavad kaitsekulutusi.

[Martin Herem]

Mulle tundub, et siin kisub asi kiuslikuks?

1. Sümptomaatiline tundub, et kui ref pääseb Kaitseväe asjade manu hakkab asi kohe allamäge minema

Mõni näide allaminekust ja reformi osalusest palun (ma pole kunagi reformi valinud)

2. Praegusel juhul lükati arengukava täitmist sisuliselt edasi, sest tahetakse raha jagada. Osalt on see õige aga kas seda tuleks teha sellises mahus - ei tundu põhjendatud olevat

See vist lükati juba ümber. Mikser pole seda ütlenud, et KVlastele makstava raha suurenemine lükkab midagi edasi.

3. Kui naaber möllab ja on selgelt agressiivselt meelestatud, siis ei saa jääda olemasoleva olukorraga rahulolevaks ja eeldada, et 2% on asi iseeneses, mis meid päästab

Ma vist ei olenud eespool ikkagi arusaadav. 2% ja ainult meie ise tõenäoliselt ei päästa. Need osad mida me saaksime näiteks järgmise +2% eest on planeeritud täita liitlastega. Ma ei viitsi arvutada aga ma arvan, et ka need osad, mida me saaksime 100% SKT eest. Juhin tähelepanu, et "naaber möllas" planeerijate jaoks juba enne 2013. Vastasel juhul ei räägiks soomusest ja iseliikuvatest mitte keegi (peale nende kes jätkuvalt kõrbes on)

4. 3% mehed on tegelikult kaitse-eelarvele oma nõudmisega karuteene teinud. Esiteks ei ole EKV selliseks kulude suurendamiseks valmis. Teiseks tooks seline järsk kulude suurendamine kaasa olulise tõhususe languse. Piisaks kui esialgu suurendada 2,3-2,5%-ni.

Seda väidet võiks küll veidi selgitada. Mis mõttes ei ole valmis? Või sa teed nalja ... kui ei tee, siis sa vist ei saa päris hästi asjadest aru.

5. Kas me pole ühtäkki sattunud olukorda, kus Eesti on AINUS Läänemere-äärne riik, mis ei suurenda kaitsekulutusi

[tommy]

Tean öeldakse me ostsime Javelini ning seetõttu jäid liikurid ära aga samas poliitikud terve viimane aasta eesotsas Ilvesega rääkinud kuidas julgeoleku olukord on muutunud. Minule tundub väga kummaline Eesti riigi hangete tulevikku lükkamine ajal kui isegi Norra ja Rootsi tõstavad kaitsekulutusi.

Kuidas nad siis ära jäid...??
Või tulevikku lükkuvad.??
Äkki olidki planeeritud algusest saati sinna ajajärku.
Mikser räägib kasutuselevõtmisest.
Kasutuselevõtmine ei tähenda lihtsalt ostu/müügilepingu sõlmimist.
Kas me üldse olemegi suutelised kohe täna liikuritega opereerima hakkama.??
Kui raha leiaks(võtame aga laenu), kas inimesi ka leiame.
Ja kõike muud. Tingimusi, väljaõpet.
Pealegi, me ei taha ju praegustest järelveetavatest ka loobuda. Need tahame ka kasutusele jätta.
Oleks kindlasti lihtsam, kui tegemist oleks relvasüsteemi väljavahetamise, mitte täiendamisega.

[Kapten Trumm]

See reformi "jäigalt toetatud" kaitsepalga (ehk maakeeli RÕKide eest vastavalt isiku palganumbrile maksmine) on lihtsalt järjekordne rahakülvamisbutafooria.
Läheb paar aastat mööda ja siis riigikontroll või keegi avastab, et toimub kunstlik palganumbrite suuremaks kruttimine puhkuserahade vms seaduslike võimalustega.
Selline "skeem" on seni toimunud pea igasuguste toetuste või asjadega, mis sõltuvad nt 6 kuu deklareeritud palgaandmetest. Inimesed pole lihtsalt piisavalt ausad.
Meenutame kasvõi skeeme, mida missioonilt koju tulnud kasutanud on.
Ei poolda.

Ajateenijad on raudselt aga toetuse suurendamise poolt - mida rohkem, seda uhkem.
Paraku pole sel ajateenistuse maine või prestiižiga mingit ühest seost.
Senikaua, kui ajateenijale ei laota keskmist palka iga kuu lauale, viilitakse ja hiilitakse kõrvale endist moodi.
Lõppeks läheb ka teine 5 miljonit korstna kaudu välja ning sõidame ikka vanade veoautodega.

[Kilo Tango]

Mulle tundub, et siin kisub asi kiuslikuks?

Absoluutselt mitte. Pole kunagi viitsinud millegi sellisega tegeleda.

Mõni näide allaminekust ja reformi osalusest palun (ma pole kunagi reformi valinud)

No meenutagem vaid Ligi ministriaega - miinilaevad, luure lammutamine, tõsised konfliktid ohvitseridega. Samuti see alaline surve proffessionaalse kaitseväe ülesehitamiseks. Samuti oli reform tegelikult üsna pika hambaga nõus IRL-i survega tõsta kaitsekulutused 2% peale. Samuti ei olnud reform nõus kaitsekulutusi uues valitsuses programmiliselt tõstma.

See vist lükati juba ümber. Mikser pole seda ütlenud, et KVlastele makstava raha suurenemine lükkab midagi edasi.

Ei suuda seda lugu enam leida sellisel kujul nagu see mulle meelde jäi. Võimalik, et lugesin sealt asju valesti välja. Samas on ka üheselt selge, et kui suurendatakse jooksvaid kulusid suures mahus, siis ei saa investeeringud jääda samale tasemele sama eelarve juures.

Ma vist ei olenud eespool ikkagi arusaadav. 2% ja ainult meie ise tõenäoliselt ei päästa. Need osad mida me saaksime näiteks järgmise +2% eest on planeeritud täita liitlastega. Ma ei viitsi arvutada aga ma arvan, et ka need osad, mida me saaksime 100% SKT eest. Juhin tähelepanu, et "naaber möllas" planeerijate jaoks juba enne 2013. Vastasel juhul ei räägiks soomusest ja iseliikuvatest mitte keegi (peale nende kes jätkuvalt kõrbes on)

Siin on jälle natuke möödarääkimist. Kui naabri sõjaliste kulutuste osakaal on pidevalt kasvanud küündides tänavu 14%-ni SKP-st, siis kas EKV on vastavalt suurendanud oma valmistumist konfliktiks? Või üritad sa väita, et sellises ulatuses raha pumpamine valmistumiseks Venemaa poolt on lihtsalt "hobi"? Miks investeerib naaberriik sellist kogust raha oma relvajõududesse ja kas sellest vastusest tulenevalt ei peaks suurendama ettevalmistuse mahtu?

4. 3% mehed on tegelikult kaitse-eelarvele oma nõudmisega karuteene teinud. Esiteks ei ole EKV selliseks kulude suurendamiseks valmis. Teiseks tooks seline järsk kulude suurendamine kaasa olulise tõhususe languse. Piisaks kui esialgu suurendada 2,3-2,5%-ni.

Seda väidet võiks küll veidi selgitada. Mis mõttes ei ole valmis? Või sa teed nalja ... kui ei tee, siis sa vist ei saa päris hästi asjadest aru.

Kui 2% asemel SKP-st suunata kaitsekulutusteks korraga 3%, siis see tähendab kulutuste 50%-list suurendamist. Kas EKV on tõepoolest täna suuteline oma struktuuri piisava kiirusega ümber kohandama, et kogu lisanduvat korralikult integreerida. Kahtlen.

5. Kas me pole ühtäkki sattunud olukorda, kus Eesti on AINUS Läänemere-äärne riik, mis ei suurenda kaitsekulutusi

http://majandus24.postimees.ee/2963031/ ... sekulutusi
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/0 ... suurendada
http://uudised.err.ee/v/valismaa/8dd136 ... 39740eb5b0
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/0 ... sekulutusi (tõsi, faktid ja kavatsused ei lähe kokku aga soov on olemas)
http://uudised.err.ee/v/valismaa/c3814a ... 02cc8052cf
Samuti suurendab Leedu. Venemaast ei hakka rääkimagi.

[Veiko Palm]

Teisel juhul (ei ole ette nähtud) tuleks siis vist pöörduda arengukava poole, et kas seda elementi peetakse vajalikuks ja kui siis millal selline võimekus minu üksusele saabub. Samas riigikaiste arengukava 7-leheküljelises kokkuvõttes sellise detailsusega infot tõenäoliselt ei leia. Kogu arengukava vist avalikult kättesaadav ei ole ja ma ei ole kindel kas selliseid pisiasju isegi seal kajastatakse... Kust siis selle info leiaks?

See näide/küsimused ei ole norimise pärast vaid tegelikult ka tahaks üksikvõitleja tasandil teada, mis varustust minu üksusele lähiajal saabumas on ja mida peaks ise ostma. Näiteks pool aastakümmet on räägitud kuulujutte teemal, et praegused relvad vahetatakse aerude vastu välja aga keegi midagi konkreetset ei ütle. Sellisel juhul ei raatsi ka relvale mingit täiendavaid juppe osta, kuna võib-olla poole aasta pärast on need kallid jupid mulle täiesti kasutud. Sama lugu näiteks killu/kuulivestiga, öövaatlusseadmetega, raadioside jne.

Väga head ja asjakohased küsimused, mitte mingil juhul ei pea seda norimiseks.

KMAK üks osa on 4-aastane hankeplaan ning eraldi tehakse veel iga aasta nn hangete rakendusplaan. Neis mõlemis on piisava detailsusega (seesama žgutt) lahti kirjutatud asjade ostmine (ja üksustesse jõudmine). KL käsitletakse reeglina tervikuna, st neis plaanides on teada milline kogus vorme/kuuliveste/jms läheb KL-le, kuid detailset jaotuskava (st rahuaegse maleva või SA allüksuse kaupa) pole. Muidugi on vahe sees, kas kuulud SA üksuse koosseisu või mitte. Eelkõige arvestab riik loomulikult SA üksuste varustamisega.

Vastab tõele, et enamus sellest infost pole avalikult kättesaadav ja selliseks see olukord ka jääb. Seega "tavalisele" kaitseliitlasele (tegelikult on kõik kaitseliitlased ikkagi erilised, ilma irooniata - suur austus minu poolt) on taoline informatsioon kättesaamatu. Küll aga on minu sõnum see, et Kaitseliidule kui organisatsioonile on see informatsioon kättesaadav. Veelgi enam - Kaitseliit ise planeeribki oma vajadustest ja võimalustest lähtuvalt kõiki koguseid. Seega ei tohi leppida ebaselge jutuga, vaid seda informatsiooni tuleb oma käsuliini pidi nõuda ja nõuda. Küll siis tuleb.

[Veiko Palm]

Eesti kaitse-eelarve suureneb iga aastaga, sest ka SKP suureneb. Seega ei saa mitte mingil juhul väita, et meie olevat ainus Läänemere-äärne riik, kel kaitse-eelarve ei tõuse.

[Kapten Trumm]

Siin on jälle natuke möödarääkimist. Kui naabri sõjaliste kulutuste osakaal on pidevalt kasvanud küündides tänavu 14%-ni SKP-st, siis kas EKV on vastavalt suurendanud oma valmistumist konfliktiks? Või üritad sa väita, et sellises ulatuses raha pumpamine valmistumiseks Venemaa poolt on lihtsalt "hobi"? Miks investeerib naaberriik sellist kogust raha oma relvajõududesse ja kas sellest vastusest tulenevalt ei peaks suurendama ettevalmistuse mahtu?

Miks ei ole tehtud? 14% või mis iganes SKP vastu aasta jooksul tehtud:
-Javelinide hange toodi ettepoole
-leiti 0,05% SKP-st mõnede kasarmute ehituseks ja personali palkamiseks
-toodi siia mõned liitlaste sümboolsed pisikomponendid
-korraldati 2 lennuväeharjutust
-korraldati infokampaania "Eesti on kaitstud" ning "2% koos liitlastega tagab julgeoleku", mille raames peeti hulga kõrgetasemelisi kõnesid ja anti intervjuusid.

Võib-olla paljudele on see väga veenev. Mulle isiklikult pole.

[Veiko Palm]

Samas on ka üheselt selge, et kui suurendatakse jooksvaid kulusid suures mahus, siis ei saa investeeringud jääda samale tasemele sama eelarve juures.

Loomulikult on väide õige, kuid ei kehti Eesti kohta. Loomulikult on praegu raske täielikult ennustada nt jalaväe lahingumasinate jooksvaid kulusid, kuid meie arvestuste järgi ei tohiks isegi nende lisandumine meie "tasakaalu" jooksvate kulude ja investeeringute vahel uppi lüüa. Praeguse seisuga suudame suunata üle 1/3 investeeringuteks ning personalikulud (olenevalt muidugi metoodikast) püsivad 1/3 juures.

[Smith]

Tean öeldakse me ostsime Javelini ning seetõttu jäid liikurid ära aga samas poliitikud terve viimane aasta eesotsas Ilvesega rääkinud kuidas julgeoleku olukord on muutunud. Minule tundub väga kummaline Eesti riigi hangete tulevikku lükkamine ajal kui isegi Norra ja Rootsi tõstavad kaitsekulutusi.

Kuidas nad siis ära jäid...??
Või tulevikku lükkuvad.??
Äkki olidki planeeritud algusest saati sinna ajajärku.
Mikser räägib kasutuselevõtmisest.
Kasutuselevõtmine ei tähenda lihtsalt ostu/müügilepingu sõlmimist.
Kas me üldse olemegi suutelised kohe täna liikuritega opereerima hakkama.??
Kui raha leiaks(võtame aga laenu), kas inimesi ka leiame.
Ja kõike muud. Tingimusi, väljaõpet.
Pealegi, me ei taha ju praegustest järelveetavatest ka loobuda. Need tahame ka kasutusele jätta.
Oleks kindlasti lihtsam, kui tegemist oleks relvasüsteemi väljavahetamise, mitte täiendamisega.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70714607

Kulunud näide kuid siiski. Neil olid tankid enne olemas aga lisapersonali on ikka tarvis ju ?
Neid on 5 korda rohkem, oleksime ostnud siis 5 korda vähem tanke.
2011 pandi müüki, 2014 ostis Soome (kolmandat aastat järjest majanduslanguses,
langetatakse isegi lasterahasid) 200 miljoniga ära, 7-aastase järelmaksu peale.
See on siis 28 miljonit aastas. Me taome oma miinitraalerite peale samas suurusjärgus eurosid
aastas.

Kuidas küll meil nii palju lahendamatuid probleeme on ?

[Veiko Palm]

Võib-olla paljudele on see väga veenev. Mulle isiklikult pole.

Arusaadav. Asi on taandatud usuküsimuseks. Siis pole ju enam midagi diskuteerida või mis?

[Veiko Palm]

2011 pandi müüki, 2014 ostis Soome (kolmandat aastat järjest majanduslanguses,
langetatakse isegi lasterahasid) 200 miljoniga ära, 7-aastase järelmaksu peale.
See on siis 28 miljonit aastas. Me taome oma miinitraalerite peale samas suurusjärgus eurosid
aastas.

Kaks küsimust ja üks märkus:
- Kas lugupeetud kaasfoorumlane teab, mida Soome selle 200 mln EUR eest sai?
- Mis hinnaga Soome saab need tankid lahingukorda? St mis on tervikpaketi hind?
- Laevadele ei lähe sama suurusjärgu võrra eurosid. Kus kohas kaasfoorumlane selle arvu võttis? Viide? Ja loomulikult on tegu ikka jahtijate, mitte traaleritega, aga see on vist juba norimine minu poolt.

[Kapten Trumm]

Arusaadav. Asi on taandatud usuküsimuseks. Siis pole ju enam midagi diskuteerida või mis?

Ei, miks usuküsimus.
Lihtsalt konstanteerin tõsiasja, et meie agressiivne naaber läheb järjest pikemate sammudega eest ära.
Polnud väga kaua tagasi, kui siia postitati artikleid lagunenud VF tehnikast ja kasarmutest, kus lumi tupp tuiskas.
Summad on piisavad, et mitte ainult kaadri palgad ja uued kasarmud, vaid hulgaliselt uut ja moderniseeritud lahingutehnikat.
Midagi tuleb teha ja kõnede pidamine ning 30 aastase tempoga soomusbrigaadi loomine kaua ei toida.