Kummalisel kombel, kui käib visa võitlus raha pärast, ei paista ei ministeeriumi ega peastaabi sulest tulevat selget sõnumit, et sõbrad, asjad keeravad järjest halvemaks, raha vaja.Küll aga pole kordagi kohanud, et kusagil oleks üles kerkinud osta laenuraha eest riigi KV-le vajalikke relvasüsteeme ja moona/varustust.
Mida aga kohata võib, on teema, kuidas kaitsevaldkonnal "ikka veab, stabiilne rahastamine igaaastaselt tagatud"
Käib vaid poliitkorrektse "2+ % on piisav" ja "Eesti on hästi kaitstud" jutt. Ma saan aru küll, miks see nii on ja arvan, et seal ei tööta sugugi opakad, kes reaalsust ei tajuks.
"Vilepuhujad" on sootuks kummalistest kohtadest nagu KUK (kus on risk toitvat kätt hammustada), mingi RAND, mingid BBC seebikad, mingid sõltumatud uuringud, kus selgub NATO puudulik võime tegutseda jne. Sellist asja nimetatakse muidu jaanalinnu mängimiseks ja see on väga ohtlik mäng. Sellist mängu võib mängida võib-olla HIV nakkusega Narvas, kuid mitte taoliste asjadega. Ma isegi imestasin, et kuidas KUK-ist selline julgus nüüd (totaalne vastuolu senisele hästi kaitstuse mantrale) - seni tundub, et jutlustati rohkem "jõukohase riigikaitse" ja "poole rehkenduse" teemasid.
Loomulikult, kui inimesele ei kanaliseerita seda ohtu piisava veenvusega, on abirahad, sotsiaaltoetused ja pompöössed infra projektid tähtsamad.
Ja kui midagi prioriteetide muutmiseks ei tehta, siis seni, kuni FAB-250 marki lennukipommide vilinat kuulda pole, jääbki bensuaktsiis või Rail Baltica elulisemaks.
Kui 2005 vene hävitaja allasadamise kohta Leedus oli suht vaikne reaktsioon, siis kuidas mõjuks selline sündmus meil täna?