Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[aj1972]

Minu ettepanek Eesti panga varaostuprogrammi ehk rahatrüki foonil:

1. Tulumaksumäära taastamine 20%-lt 26%-le. Annab juurde ca. 100M€/aastas.

2. Riigikaitse võlakirjad (ise ostaks ja vahetaks kohaliku pensionifondi, mis ka ostab). Näiteks 100M€/aastas. Garanteeritud intress: 1%+aasta euribor.

3. Kaitseeelarve jagada neljaks (Personalikulud, hanke-ja investeeringukulud, majanduskulud, võlakirjade teeninduskulud).

Tulumaksumäära 1% oli umbes 80 miljonit euri mõned aastat tagasi.

[Mercurius]

Tulumaksumäära 1% oli umbes 80 miljonit euri mõned aastat tagasi.

Vastab vist tõele...

https://www.stat.ee/53709


Et siis muudame tulumaksu 20% -> 23%-le ja sellega kaasneb kaitseeelarve tõus 2% SKT-st 3%ni?
Või taastame tulumaksu 20% -> 26% ja sellega kaitseeelarve kahekordistub?

Ma ei näe probleemi

[Veiko Palm]

Sellest võlakirjade asjast ei saa päris hästi aru. Kuidas seda tootlikust riik garanteerib? See ju tähendab, et selle tootlikkuse peab riik eelarvest kinni maksma?

[Martin Peeter]

Võlakirjadest

https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/352?locale=et

Muidugi tuleb intress eelarvest kinni maksta (võib jääb eelarvesse intressi võrra vähem raha), aga vähemalt korras rahanduse ja usaldusega riigi puhul (nagu seda on näiteks Saksamaa) on turg hinnanud, et intressi nagu ei peagi eriti maksma. Eesti puhul tuleks ehk maksta vägagi mõistlikku intressi.

[Chupacabra]

Võlakirju on mitut tüüpi, kõige enam kasutatakse kupongiga (intressimakse) võlakirju. Näiteks riik noteerib võlakirju nominaalväärtusega 100€ ja lubab iga aasta maksta intressi 1%+Euribor. Võlakirja hind järelturul (börsil) on teine asi ja seal enam riik rolli ei mängi. Börsihind kujuneb nagu ikka paljude asjaolude koosmõjul.

Seega väide, et Saksamaa ei pea intressi maksma ei vasta tõele. Saksamaa riik maksab endiselt iga aasta seda intressi mis alguses kokku lepiti, lihtsalt kui täna osta Saksa võlakirju börsilt, siis ostja saab seda teha negatiivse intressiga. Saksa riik võiks ise neid võlakirju turult tagasi osta ja teeniks sellega kasumit.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mina raha juurde ei küsi - sest ma ei tea kust seda võtta. Minu näited sotsiaaljulgeolekust ja teedeehitamisest peaksid seda üsna veenvalt demonstreerima, et ma ei tea kust raha tuleb Ma teen küll olemasoleva ressursiga enda arvates parima. Tegelikult vaid püüan sinna poole. Samas nimetatakse mind laiskvorstiks, mugavustsooni langenuks, raamides mõtlevaks, karjäristiks jne.

Vaatsin presidendi värsket käskkirja - kohe 10tk täiskolonele siis juurde tehtud.. väikese maaväega ja olematute väeliikidega armeele (üks värsketest täiskolonelidest ajab mulle ikka eriliselt homeerilise naeru peale aga see pigem OT praegu).

Täna tahab selline ebaproportsionaalne kolonelide mass (kõrget)palka, homme (kõrget)eripensionit - siin sulle, Martin, väike näide sinu küsit kokkuhoiu variantidest (ei olnud nali)

Tuletaks vahemärkusena meelde, et EKJ suurim häda on see, et meil on maavägi ilma tankideta, merevägi ilma lahinguvõimeliste laevade ja lennuvägi ilma sõjalennukiteta, kuid on palju igasugu jupijumalaid, kellel hirmsasti isu suurte pagunite ja ametikohtade järgi. Seda näitab näiteks meie vanemohvitseride ja kindralite hulk võrreldes tulejõuga..

[Kapten Trumm]

Kristen Michal ja Marko Mihkelson said see-eest lipnikeks

Edit: aga kolonelleitnante oli 21 tk ja majoreid anti 37 tükki
Rikkalt elame!
Kus need lahingupataljonid on, mida need hordid kõik juhtima asuvad....?

Nõuka perioodi kohta lugesin polkovniku ametikohti kokku nii tükki 15 ja seda siis 10 korda suurema rahuaja struktuuri juures.

[Martin Peeter]

Võlakirju on mitut tüüpi, kõige enam kasutatakse kupongiga (intressimakse) võlakirju. Näiteks riik noteerib võlakirju nominaalväärtusega 100€ ja lubab iga aasta maksta intressi 1%+Euribor. Võlakirja hind järelturul (börsil) on teine asi ja seal enam riik rolli ei mängi. Börsihind kujuneb nagu ikka paljude asjaolude koosmõjul.

Seega väide, et Saksamaa ei pea intressi maksma ei vasta tõele. Saksamaa riik maksab endiselt iga aasta seda intressi mis alguses kokku lepiti, lihtsalt kui täna osta Saksa võlakirju börsilt, siis ostja saab seda teha negatiivse intressiga. Saksa riik võiks ise neid võlakirju turult tagasi osta ja teeniks sellega kasumit.

Ma pole väitnudki, et ei pea maksma intressi. Sa siiski unustad ära emissiooni momendi. Siin näiteks üks emissioonioksjon:

https://www.bundesbank.de/Redaktion/EN/ ... cationFile

ja valitsused umbes ikka nii kallilt raha saavadki: ega see mingi IPO ei ole, mille järel järelturult tohutud kasumid välja võetakse.

https://www.ecb.europa.eu/stats/money/l ... n.html#fn2

[Chupacabra]

Prospektis kirjas: 0.50% bond of the Federal Republic of Germany of 2016 (2026). Seega, Saksa jaoks ei ole intress negatiivne.

Muide, Eesti saab investeeringuteks laenu EBRDst ja EIBst samuti 0,5%ga.

[Martin Peeter]

Ka seda ma pole väitnud, et intress on negatiivne, aga reaalne intress on vähem, kui 0,5%, sest oksjonil lähevad nad tõenäoliselt nominaalist kallimalt. (Kui lähevad odavamalt, siis muidugi on reaalne intress jälle kõrgem, kui 0,5%.) EBRD-st ei anta laenu relvade ostmiseks.

[Chupacabra]

EBRD-st ei anta laenu relvade ostmiseks.

Tean. Lihtsalt tõin näite, et ka Eesti võib saada täitsa soodsalt laenu.

[2korda2]

Eestis vedeleb eraisikutel pangaarvetel ilma reaalse intressita või vähetulusatel tähtaegsetel hoiustel suurusjärgus mõnikümmend miljardit eurot.

Trumm,
Eesti Pank avaldab sellekohast statistikat jooksvalt. Detsembri lõpu seisuga oli residentidest kodumajapidamiste arvel hoiused 5,77 miljardit. Ei ole meil neid kümneid miljardeid kuskil seismas.

Teile, kes te arvutate "1% tulumaksu kasvu = lisaks 80MEUR".
Mina kolin 6% TM kasvu puhul oma investeeringute halduse lihtsalt EE jurisdiktsioonist ära, soodsamasse keskkonda. Tulemus on EE eelarvele negatiivne (mõju kordi suurem, kui loodetud kasv 6-e protsendipunkti lisamisest). Minusuguseid oleks päris palju. "Maksudega ei mängita" ei ole tühipaljas sõnakõlks.

Herem, Palm - jaksu teile! Mul on hea meel, et asjaga reaalselt tegutsejate tase ületab oluliselt keskmise foorumikriitiku oma (Y)

[Veiko Palm]

Tõepoolest oli (vanemohvitseride) ülendamisi seekord suhteliselt palju. Borjale - ega ohvitseri auaste eripensione ei mõjuta. Eripensioni makstakse ikka ametikoha auastme järgi, ja see ei ole otseselt sõltuv ohvitseri reaalsest auastmest. Ja ülendada saab ohvitseri, kes teenib vastava auastmega ametikohal.

Trummile - võrdlus nõukogude riigiga on asjakohatu. Nagu ka võrdlus näiteks Bulgaaria või siis Luksemburgiga. Ja kas mitte nõukogude armees polnud neid kindraleid lausa tuhandete kaupa?

Sellesse teemasse - kolonelide ametikohtasid on meil viimastel aastatel jõudsalt vähendatud. Seega reaalse kaitsevõime tõustes on kindralite/kolonelide ametikohtasid millegipärast kogu aeg vähemaks jäänud

Ja veel Trummile - palju õnne uue auastme puhul.

[Gideonic]

Üks asi mis mind natukene muigama paneb on see, et ühed ja samad inimesed siin räägivad kuidas:

A) Mängleva kergusega, ütleme nii 100 miljoniga aastas lisaks, võiksime luua sõjaväe mis oleks võrreldav 1/3 Soome omast:

• Kaks eskadrilli hävitajaid (~20),
• Keskmaa õhutõrje
• Tankid,
• Täislaks mehhaniseeritud brigaad koos integreeritud SHORADiga ja muu nänniga.
• Lisaks laialdaselt rahvasoomukeid (oli vist pataljonijagu aastas?), mis viiks soomuse all oleva jalaväe protsendi tugevalt meie kasuks (võrreldse Soomega)

Seda siis hoolimata faktist, et meie kaitseelarve on üks kuuendik Soome omast. Olen nõus, et teatavad kulud oleksid meil pisemad, aga et 20% tõusust piisab? Isegi kui kolmandiku Soome eelarve eest saaks täpselt kolmandiku võimekust (mis ei kipu üldiselt nii minema) on see väide minumeelest kahtlane ....

Siis samas ironiseeritakse:

B) "Näe millised molkused ja totaalsed imbetsillid ülendatakse kolonelideks ja majoriteks!". Millegipärast aga ei taha need hüpoteetilised "mitte-imbetsillid" kaitseväes töötada. Pigem jookseb seegi kaader paljuski muudele jahimaadele kui redelil ronida ei õnnestu.

Me peame siiski tegema kaitseväge nende inimestega kes meil on.

Olen nõus, et kindlasti on ümberkorraldustega võimalik personali kvaliteeti tõsta, kuid seda siiski mingi määrani. Väga kiiresti tulevad nii rahalised kui ka demograafilised piirangud ning otsingul kipuvad mõlemad raskus-kõverad kipuvad olema eksponentsiaalsed. Või väidab auväärt ksf Trumm, et kui vaid teda panna Kaitseväe Ülemjuhatajaks ning anda talle vabad käed, suudaks ta olemasolevate vahenditega tõsta meie personalikvaliteedi kohe stratosfääri?

Üldisest foonist jääb ka mulje et kaitseväe ohvitserkonnast vast heal juhul 10% kõlbaks, ülejäänud tuleks päevapealt asendada kompetetnsematega.

[kuido20]

Üks asi mis mind natukene muigama paneb on see, et ühed ja samad inimesed siin räägivad kuidas:
Mängleva kergusega, ütleme nii 100 miljoniga aastas lisaks, võiksime luua sõjaväe mis oleks võrreldav 1/3 Soome omast:
Seda siis hoolimata faktist, et meie kaitseelarve on üks kuuendik Soome omast. Olen nõus, et teatavad kulud oleksid meil pisemad, aga et 20% tõusust piisab? Isegi kui kolmandiku Soome eelarve eest saaks täpselt kolmandiku võimekust (mis ei kipu üldiselt nii minema) on see väide minumeelest kahtlane ....

Kui juba numbreid taheti siis viimane suurem hange CV90 - 138 miljonit
Kui nüüd kahe järgneva aasta peale 2 *60 miljonit juurde siis saaks neid CV90 pea sama koguse juurde, ehk
rautereid oleks 2 korda rohkem. Kas on julgust ja tahet teha vajalikke otsuseid või ei ole ?