Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[London Bridge]

Probleemiks ei ole ju Plaan B iseeneses, vaid selle siseministri poolne sõnavõtt, mis saeb selle sama laua jalga, mille ääres me ise istume. Valitsuses ja siseministeeriumis on kindlasti teemasid veel, millest võibolla ei peaks ajakirjanduse ees rääkima. Kui ta tahtis öelda midagi muud, siis kontrolligu ennast ning valigu oma sõnu paremini või kobigu vastutusrikkalt toolilt ära.

[nimetu]

Minu jaoks on see kõik väga lihtne. Helme tegi kaks asja valesti. Esiteks, ta valetas et käib mingi plaan B koostamine teiste riikidega. Ühtegi sellist asja ei toimu, nagu on kõik asjasse puutuvad inimesed kinnitanud. Teiseks, ta trügis teise ministri vastutusalale. Kaitseministriks on meil Jüri Luik ning kaitse-alaseid kommentaare (eriti just välisajakirjandusele) jagab just tema, mitte mingi siseminister, sest see on tema funktsioon. Sellega ületas poliitik oma volitusi, kusjuures see ei ole tal esimene kord.

[Kapten Trumm]

See, mida Helme täpselt ütles, on Delfi esilehel üleval koos salvestusega.
Katsume igat meedia keerutatud kõntsa mitte faktipähe lugeda.

[Runkel]

Mis Helme öeldus siis antud juhul nii erilist oli?

Me oleme töötamas ka nii-öelda plaan B-ga. Ehk mida Eesti teeb siis – ja mitte ainult Eesti, ka teised Baltimaad – kui Macron on ka päriselt rääkinud tõtt. Ma arvan, et see ei ole tõsi, ma arvan, et Macron liialdas. Kuid mis teeb meile muret, on see, mis toimub Lähis-Idas – sõprus Venemaa ja Türgi vahel.

Kas Eestil ei tohigi riigi kaitseks ettenägelikult olla mingeid varuplaane juhuks kui Macroni, Merkeli väide peakski ühel heal päeval ka tegelikkuses tõeks osutuma?

Macron ütles intervjuus väljaandele The Economist, et NATO on ajusurmas ja Euroopa ei saa enam kindel olla, et USA oma liitlasi kaitseb, vahendab Yle Uutiset.

Lääne-Saksamaal Aachenis viibiv liidukantsler Angela Merkel ütles oma tänases sõnavõtus, et Euroopa ei saa enam loota USA kaitsele.

Helme sõnumit tasub vaadata ka selles valguses, kuidas ta ja mõttekaaslased on ideoloogiliselt Macroni suhtunud tavajuhul, nüüdse ajusurma jutu taustal on leitud "ühine hingamine"? (ääremärkusena: isiklikult leian endiselt kõikidest tegijamatest Eesti erakondadest mõtteid, mida toetada). Minu üldisem pelgus siin on, et ELi probleemid kanduvad NATOsse ja vastupidi, seetõttu olen väga skeptiline hoiakule, et EL on jama, mis võiks ära lammutada ja NATO on tipp-topp, mida tuleb tugevdada. Ümber NATO laua istuvad ju samad näod, mis ELis. Kas NATO on kriisis? Võib-olla ongi. Kuidas kriisi ületada? Ikka seal laua taga. Ja probleemi lahendamisel peab arvestama sellega, et vabas maailmas hoiab avalikkus asjal teravalt silma peal. Mõne siseministri mõni arvamus mõnele (välis-)meediaväljaandele saab paratamatult kõva võimenduse.

[Kapten Trumm]

Helme ütlemised:

Me eile [esmaspäeval] valitsuses valmistusime selleks kohtumiseks ja vaatame, mis seal juhtub. Oleme tegemas tööd ka plaan B-ga. Ehk mida peab Eestis siis tegema ja - mitte üksnes Eesti, vaid ka teised Balti riigid –, kui Macron on päriselt rääkinud tõtt. Ma arvan, et pole tõsi, justkui oleks Macron oma seisukohaga üle pakkunud. Meid paneb muretsema see, mis toimub Lähis-Idas ehk siis Venemaa ja Türgi sõprus või partnerlus, kuidas iganes seda nimetada. See on muret tekitav.

See on Külma sõja järgse perioodi lõpp! Ja mis saab järgmiseks, seda ei tea keegi täpselt. Ja seepärast on meil vaja plaani B. See ei tähenda, et plaan B tähendab, et mõtleme Venemaa invasioonile. Lihtsalt peame mõtlema uutest julgeolekumustritest tulevikuks. Kui see juhtub, kui too juhtub, kui midagi kolmandat juhtub. Mida me teeme uues olukorras. Peale töötama välja alternatiivsed stsenaariumid.“

(mulle tundub, et see sisekaitsereservi teema oli mõeldud siia).

Küsimus: kas Soome on sinna plaani haaratud?

Helme: „Soome on alati kaasatud. Sest kui asi puutub Eestisse, puutub see ka Soomesse. Ma arvan, et Soome pole huvitatud, et Soome lahe lõunakaldal ei ole iseseisev Eesti, vaid on Venemaa impeerium taaskord. Ma arvan, et see sel viisil ei juhtu. Ajalugu ei korda ennast kunagi sel viisil. Aga on selge, et Euroopa Liit on haaret kaotamas, me ei saa Euroopa liidu peale loota kui mingisuguse julgeoleku garantii peale. Macronil võivad olla tema suured unistused Euroopast kui võimukeskusest. Euroopa pole võimukeskus ja tulevikus on ta veel vähem võimukeskus. Vaatame reaalsusele otsa, see on täpselt sedasi.“

(siin toimub vist möödarääkimine - Helme räägib võtmes, et "Eesti probleem saab ka Soome probleemiks", mitte ühisest planeerimisest.

[Kapten Trumm]

Foorumikasutaja Mikk Salu artikkel:
https://ekspress.delfi.ee/arvamus/mart- ... d=88126093

Üldise nutuse hüsteeria kõrval üks kainestav lugemine, peab ütlema.

Üks silmapaistvalt tabav lõik ka

Kui Eesti julgeolekuolukorrale on midagi tõeliselt ohtlikku, siis ei ole need Mart Helme sõnad ega isegi see, kui Helme sõnu valesti tõlgendatakse. Ohtlik on, kui arvatakse, et julgeolek tähendab paari kaunilt kõlava lause ära õppimist. Isegi Enn Eesmaa või Anneli Ott tulevad sellega toime. Oht on, kui arvame, et maailmarahu saabumiseks piisab sisendusjõulisest ja kõva häälega esitatud jutust, aga rasked küsimused paneme samal ajal kuhugi kõrvale, unustame ära ja teeme näo, et neid ei ole.

[Kriku]

Neli propagandasse kaldunud postitust eemaldatud. Poliitiline propaganda foorumis ei ole lubatud.

[strateegiline sõdur]

Minu arusaamise kohaselt Helme oma väljaütlemises ei eksinud, ajakirjanikud mõistsid teda korrektselt ja ta koostab plaan B-d. Milles ta eksis on see, et seda koostab tema või valitsus. Ei, juhtiv jõud oli seal tema nõunikud ja laiemalt nendega seotud seltskond, mis põhiosas koosnes endistest sõjaväelastest. Ega see polegi mingi niiväga uus plaan.

Kuidas plaan B jaoks raha leida – see pisiprobleem vajab veel lahendamist. Äkki ikka see miljard ameerikamaalt jõuab kohale? Riigikaitsekulutuste suurendamine näiteks 2,6% peale aitaks ka kaasa. Seniks, kuni seda ei ole, ega ole suudetud leida kasvõi paari miljonitki sisekaitsereservi tarbeks, on tegemist sooja õhu võngutamisega. Juttu ja suuri plaane on rohkem kui äratehtud. Samasuguseid amatööride tasemel plaane koostatakse ka mujalgi, noh näiteks nagu viies brigaad. Või oli see neljas? Vabandust, kui nüüd eksisin. Viimasel ajal tuleb neid uusi brigaade nii kiiresti, et enam ei jõua järge pidada. Tempo on sama kiire kui 2007. aastal, kui nädalas lisandus Eesti kaitseplaanidesse üks pataljon nädalas. See viimane osa ei olnud nali.

[mart2]

Niii….
Olen jäänud kärajatele hiljaks!

1) Kui riigi rahandust või sisejulgeolekut hakkaks näiteks Prantsuse ajalehele kommenteerima Jüri Luik, kas siis oleks OK? Ega vist.
2) Kui teha plaane A, B, C või D, siis ei pea sellest mitte pasundama ajalehes. Antud juhul ei olekski teiste riikide vastutavad isikud saanud sellise sõnastusega kaasa noogutada ja pigem tõrjuti sellega nüüd isegi eemale.
3) Kas selline oligi provokatiivse avalduse mõte?

Akf Martin Herem - ma ei tule sinna hüpoteetilise brigaadi rivistusele! Tänan kutsumast (loodan tõesti, et ei olnud tõsine ettepanek). Ma isiklikult ei näe mõtet hurraaga tehtud brigaadil, mis on ilus paberil, kuid tegelikult oleks selline niigi pingelist ressurssi kurnav "brigaadi-laadne toode".
Aga kriisi korral löön kaasa kui ainult vastu võetakse.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Foorumikasutaja Mikk Salu artikkel:
https://ekspress.delfi.ee/arvamus/mart- ... d=88126093

Üldise nutuse hüsteeria kõrval üks kainestav lugemine, peab ütlema.

Tõepoolest hea - hetkeltoimuva hüsteerilise HELMEtümitamise taustal siis

Mulle meeldis enim see tõdemus:

Suurema osa Eesti poliitikute jaoks on julgeolekupoliitika olnud lihtsalt pähe õpitud mantrate kordamine, mille sisust ja tähendusest aru ei saada.

..muuseas, sarnast raffast on siin foorumis ka küllaga - enamasti pealetükkivalt jutukad ka

[tuna]

See, et suurem osa inimesi kordab julgeolekupoliitikas päheõpitud mantrat, mille sisust ja tähendusest nad aru ei saa, on paraku selline "vesi on märg" tõdemus. Sellist olukorda, kus kõik sõnavõtvad kodanikud on asjas ka sügavuti kaasamõtlejad, ei saabu kunagi. Tegelikult kehtib see kõigi teemade kohta, kõigil aegadel ja jääb nii ka igavesti. Nii et kui meie eesmärk on lisaks üksteisele õlalepatsutamisele ka midagi saavutada - näiteks Eesti julgeolekut parandada -, siis tuleks näiteks muuta seda paarilauselist mantrat. Kas see tähelepanuväärne saavutus on nüüd lähemale tulnud? Ei, vastupidi. See paarilauseline mantra on hoopis kinnistunud. Need, kes teemat valdavad, peavad seda kordama, et kahjut vähendada. Kes selle sisust ja tähendusest aru ei saa, need kordavad kajana viimaste järel.

[vanahalb]

Mulle tundub juba pikemalt aega , et NATO on külma sõja jäänuk või kinni mingis stampmõtlemises. Ehk siis valmistub eelmiseks sõjaks. No ei tule sellist aega kus vaenlane rivikorras ja lippude lehvides üle Nato liikmesriigi piiri marsib ja siis üksmeelselt leitakse , et tuleks rakendada 5 artiklit.
Võimalikud ja juba ka läbiproovitud variandid on sarnased gülenistide mässuga Erdogani vastu ja Kataloonia katsega iseseisvuda. Natot need sündmused ei kõigutanud. Türgi puhul siiski kratsiti kukalt, et peaks vist tuumarelva jalust ära koristama. Ilmselt ei huvita Natot ka Maidani revolutsiooni taoline stsenaarium kuigi riigist võib seetõttu osa eralduda.

Jumal hauda , venelased pole nii umblollid, et hakkaks Eestis Brezneviaegseid Afganistani sündmusi taaselustama. Sellised asjad , mida rahvusvahelise sõjaõiguse järgi sõjaks ei nimetata aga ongi siseministri vastutusala ja siis plaanid B, või X või Y või I.
Ei saa aru ajakirjanduses tõusetunud hüsteeriast.

[maksipoiss]

.
Ei saa aru ajakirjanduses tõusetunud hüsteeriast.

Küll te aru saaksite, kui mõni Helme oponentidest (näiteks mõni Tallinna Ülikooli "hobusevaras" või opositsiooni tegelane) sarnase avaldusega lagedale oleks tulnud.

[nimetu]

No ei tule sellist aega kus vaenlane rivikorras ja lippude lehvides üle Nato liikmesriigi piiri marsib ja siis üksmeelselt leitakse , et tuleks rakendada 5 artiklit.

Sellepärast käivad juba mõnda aega NATO sees arutelud artikkel 5 tõlgendamise üle. Varssavi tippkohtumisel soovitas strateegiaga tegelev töögrupp artikkel 5 uuendamist/ümbersõnastamist.

[Z03]

Võib-olla olekski aeg, et igaüks mõtleks läbi enda plaan B. Näiteks olukorraks, kui pole enam kellelegi loota peale iseenda. Kui on maas kogu side- ja elektrivõrk, mida ma teen siis? Kui kaardimaksed on kinni, kauplused suletud või tühjaks röövitud, kas ma olen selleks valmis? Kui pereliikmetest keegi on kroonilise haigusega või vigastatud, aga perearstiga ühendust saada pole võimalik ja lähim haigla asub saja kilomeetri kaugusel, mida siis teha? Isegi kui ma olen kindel, et midagi sellist kunagi ei juhtu, siis ikkagi oleks mõistlik koostada iseendale plaan B.