Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kriku]

Kunnase artikli arutelu liigutasin riigikaitse eelarve teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 98#p599098

[AMvA]

..punasega Borja

Võid lugeda algallikast, saad mõnele oma punasega küsimusele vastused: https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/a ... 3f57c68a1e

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..sorry - en puhua suomeja.. et mõnes muus raffusvahelises keeles paluks

[Runkel]

Macroni ja Trumpi lõhkuvast poliitikast Välistunnis. Stuudios Kalev Stoicescu.

Kui võtta stambivabalt, siis loogiliselt võttes peab demokraatlikus riigis olema poliitjõud, kes NATOle alternatiive otsib või on NATO vastaline, sest osa valijaid ju nii arvab.

[Kriku]

Osa valijaid nutab siiamaani ühtset ja jagamatut ka taga. See pole IMHO argument.

[Runkel]

On ikka. Poliitiku kapital on valijate hääled, mida rohkem valijaid, seda tugevam on see argument. Trumpil USAs - aitab eurooplaste poputamisest, panustagu ise, mitte kasutagu USAd kui hoiupõrsast - ja Macronil Prantsusmaal - Euroopa vajab tugevamat iseseisvat kaitsepoliitikat ja suurt juhti, vabandust, eestvedajat. Sobib valijatele nii siinpool suurt lompi kui ka sealpool, nagu näitavad valimistulemused.

[nimetu]

Macronil Prantsusmaal - Euroopa vajab tugevamat iseseisvat kaitsepoliitikat ja suurt juhti, vabandust, eestvedajat.

Vähemalt Macroni puhul võib eeldada, et nende mõtete eest teda pukki ei pandud ja tema viimatine välispoliitiline tõmblemine on osaliselt seotud tema läbikukkumisega prantsuse sisepoliitikas. Ta ei oska lihtsalt hetkel millegi targemaga peale hakata.

[Runkel]

Sellega olen hästi nõus, et äpardumist sisepoliitikas püütakse varjata välispoliitilise viigilehega. Prantsusmaa ambitsioon olla Euroopa liider ja teatav Ameerika-vastasus on sealsete erinevate parteide tööriistakastis olnud ju aegu. Saabus "hea moment" vasar välja võtta. Kas Macron võidab sellega populaarsust kodus? Arvan, kindlasti.
Toome meie poliitika näite. Rändepakt. Polnud teemaks eelmise parlamendi valimistel (kuigi teema laiemalt oli ja on üleval). Erakondadel tuli teha valik lähtuvalt oma maailmavaatest, põhimõtetest, traditsioonidest jne. Isamaa tegi valiku, mida hindasid tema valijad järgmistel valimistel. Kuidas hindavad valijad suhtumist NATOsse, mis on sattunud probleemidesse, näeme loodetavasti tulevastel valimistel. Kas "koduerakond" on teema käsitlemisel olnud ootuspärane?
Trumpi ja tema valijate jaoks on olukord kõige selgem - seda kõike ju lubati.

[Leo]

Helme soomekeelne intervjuu anti 17 Soome ajakirjanikule ja seal ei saanud olla vääritimõistmist, sest diktofonilt on sõnad üle kuulatud ja selle jutu kõige tähtsam uba ongi pildiallkirjas kirja pandud - Työskentelemme myös suunnitelma B:n kanssa, eli sen kanssa, mitä Viro - ja ei ainoastaan Viro vaan myös toiset Baltian maat - tulevat tekemään, jos Macron on todellisuudessa puhunut totta. Teine oluline väide puudutab Soomet - Ekren puheenjohtaja Helme vahvistaa, että Suomella on rooli Viron hallituksen suunnitelma B:ssä. Suomi on aina siellä mukana. Jos se koskee Viroa, se koskee myös Suomea.

Täpne tõlge on: Teeme tööd ka B-plaaniga, ehk sellega, mis Eesti ja mitte ainult Eesti vaid ka teised baltimaad teevad, kui Macron on päriselt rääkinud tõtt. EKRE esimees Helme kinnitab, et Soomel on roll Eesti valitsuse B-plaanis. Soome on alati sellesse kaasatud, kui asi puudutab Eestit, siis puudutab ka Soome.

Soome kaitseministeeriumi esindaja ja ka kaitseminister suhtusid asjasse soomlaslikult kiretult. Lihtsalt öeldi, et mingeid eraldi kaitsekoostöö plaane ei ole arutatud, k.a. äsjasel Põhjala ja Baltikumi kaitseministrite kohtumisel.

Selge see, et teema tõusis peale seda, kui Macron rääkis NATO probleemidest. Samas Helme rünnak Isamaaliidu kaitseminister Luige vastu on rumalus, sellega ronitakse vägagi võõrasse liivakasti ja ajatakse suhted koalitsioonipartneriga teravaks. Helme kipub vist unustama, et on ikkagi siseminister ja ka selle (härra jaoks liiga väikese?) tooli peal saab riigikaitseks väga palju ära teha, näiteks pannes PPA korralikult tööle ja tekitades mingi toimiv sisekaitsereserv, sellest on palju enam kasu, kui lihtsalt sooja õhku ja lennukaid ideid pilduda. Kasu oli sellest väljaütlemiseks ka, Kunnasel oli võimalus oma iseseisva kaitsevõime idee uuesti avalikult üle rääkida, mis on tegelikult väga mõistlik jutt, eriti olukorras, kus Stabiilne Geenius aastakümneid ehitatud liitlassuhteid lõhub ja osa liitlasi teeb otseseid vihjeid, et Venemaaga tuleb suhted kiiresti normaliseerida, aitab juba sanktsioonidest, äri peab käima!

[kaugeltuuriv]

Ma olen nõus kaitseministri sõnumiga Välismäärajas,et mitte keegi ei ole NATO Nõukogus levitanud sõnumit,et NATO on ajusurmas.Ei Prantsusmaa ega USA.Ta toonitas ka seda,et siiani on kõik teravad küsimused sisemiselt ära klaaritud(NATO liikmete poolt) ning arukas on sedasi ka jätkata.
Tõsi ta mõõnas,et Prantsusmaa proovib BREXI-ti valguses ja Saksamaa tugeva liidri puudusel(Merkel on lahkumas ning Saksamaa sisepoliitika on keerulises olukorras) proovida ise muutuda juhtivaks jõuks,sest tegemist on ühest kahest Euroopa tuumariigist EL-is ja NATO-s.Oma osa mängib ka Stabiilse Geeniuse roll Atlandi ülese kommunikatsiooni lõhkumisel.
Mis mind häiris EKRE soolo puhul oli see,et kaitseküsimusele läheneti populistlikult ja veelgi enam,luuletati sinna supi sisse ka Soome.Läti ja Leedu kindlasti liigutasid kõrvu selle plaanis B osalemise üle aga ju nad ise ka on harjunud sellega,et kodupinnal mõni erakond teeb sarnaseid avaldusi ning suurt lärmi tegema ei hakanud.Hetkel on vist Soome ainukesena ametlikult läbi Soome kaitseministri suu väljendanud imestust ning eitanud igasuguste plaanide loomist Baltikumi ja Soome osalusel.

[A4]

Oletame korraks, et EKRE esimees ja siseminister on siiralt mures Eesti julgeoleku (ehk teisisõnu, Eesti püsimajäämise pärast), ning et tal oli täiesti õigus, et peame hakkama tõsiselt mõtlema plaan-B peale, aga valitsuses on selles küsimuses „kivistunud suhtumine“ ja „ajusurnud mõtlemine“. Aga sellisel juhul küsiks, et miks tema oma erakonnaga selles valitsuses üldse veel on, kui seesama valitsus „ei tõsta toru“ sedavõrd olulisuses ja fundamentaalses küsimuses? Kui ta loetleb (iseenesest õigesti), et meie iseseisev kaitsevõime on auklik, kuna puuduvad mh rannakaitsevõime, keskmaa-ÕT, allveeseirevõime jpm, siis kus ometi on ettepanekud kaitsekulude tõstmiseks, mis neid auke lappida aitaksid? Kui ruttu on vaja hakata tegelema sisekaitsereservi loomisega, siis kuidas küll ei suudetud selle projekti alustamiseks 2020 eelarvesse leida isegi seda 4 miljonit eurot seemnerahaks? Kui eksistentsiaalne kriis võib kohe-kohe olla ukse taga ning vaja hakata tegelema plaaniga B, siis miks samast parteist rahandusminister räägib endiselt aktsiidide langetamisest ja 4-realistest maanteedest, ehk asjades, mis riigieelarvest suuri summasid välja viivad olukorras, kus tuleks hoopis hakata kriisi-aja eelarvet koostama?

Mina nendele küsimustele vastust ei tea, küll aga torkab minu arust üsna eredalt silma see, et sõnad olukorra tõsiduse üle ei lähe absoluutselt kokku tegevustega, mida päriselt oleks vaja teha (või taotleda) juhul, kui kõik ongi nii halb. Võimalik järeldus: äkki on kõik ikkagi korras ning maailm pole kokku kukkumas?

[tommy]

Kui ruttu on vaja hakata tegelema sisekaitsereservi loomisega, siis kuidas küll ei suudetud selle projekti alustamiseks 2020 eelarvesse leida isegi seda 4 miljonit eurot seemnerahaks?

No see on ju komöödia.
4 miljonitki ei suutnud senjöör kokku ajada. Nagu tõsiselt või??
Kogu riigieelarve suuruse juures. Minupärast kasvõi SM-eelarve juures.
Aga sooja õhku toodetud kuipalju...
Äpud..

[Kriku]

Lehekülg poliitloba ja -kraaklust eemaldatud.

[Kriku]

Eelarve teemal palun lahkesti postitada ikka eelarve teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 84#p599384

[Kapten Trumm]

Oletame korraks, et EKRE esimees ja siseminister on siiralt mures Eesti julgeoleku (ehk teisisõnu, Eesti püsimajäämise pärast), ning et tal oli täiesti õigus, et peame hakkama tõsiselt mõtlema plaan-B peale, aga valitsuses on selles küsimuses „kivistunud suhtumine“ ja „ajusurnud mõtlemine“. Aga sellisel juhul küsiks, et miks tema oma erakonnaga selles valitsuses üldse veel on, kui seesama valitsus „ei tõsta toru“ sedavõrd olulisuses ja fundamentaalses küsimuses? Kui ta loetleb (iseenesest õigesti), et meie iseseisev kaitsevõime on auklik, kuna puuduvad mh rannakaitsevõime, keskmaa-ÕT, allveeseirevõime jpm, siis kus ometi on ettepanekud kaitsekulude tõstmiseks, mis neid auke lappida aitaksid? Kui ruttu on vaja hakata tegelema sisekaitsereservi loomisega, siis kuidas küll ei suudetud selle projekti alustamiseks 2020 eelarvesse leida isegi seda 4 miljonit eurot seemnerahaks? Kui eksistentsiaalne kriis võib kohe-kohe olla ukse taga ning vaja hakata tegelema plaaniga B, siis miks samast parteist rahandusminister räägib endiselt aktsiidide langetamisest ja 4-realistest maanteedest, ehk asjades, mis riigieelarvest suuri summasid välja viivad olukorras, kus tuleks hoopis hakata kriisi-aja eelarvet koostama?

Tead seda vastust ju isegi, kas küsimus oli retooriline?
Kui tehti koalitsiooni, siis oli suur vend KE ja kaks väikevenda, EKRE ja Isamaa.
Väikevendadel oli vaja kangesti valitsusse pääseda - EKRE oli populaarsuse apogees ja Isamaad ähvardas pildilt kadumine.
Kuna valitsuses kehtestab reeglid suur vend (KE), siis põhilised (ja kaalukad) asjad pani paika Ratas ja väikevennad said ka mõnel teemal sõna.
Noh näiteks Isamaa "pensionireform". Selle peale ilmselt Ratas hõõrus käsi, fopaa on selgelt näha ja las teevad.
Aga sellistes põhimõttelistes asjades nagu kaitsekulud, väikevendadele sõna ei antud.
Mitte, et nad ise kohe oleks loobunud, aga KE-l olid siin punased jooned.
Eelkõige seepärast, et see konkureeris raha pärast "erakorralise pensionitõusuga".

Edasi võis vaid küsida, miks Helme seenior ei astunud sirge seljaga läbirääkimistelt minema seepeale. Või Seeder. Ju siis oli ikka kihk koalitsiooni saada suurem kui enamik nende lubadusi (mis läbirääkimisel ju maha kanti, koalitsioonileppesse said vaid väiksemad ja vähem eelarvelise mõjuga). Kui vähem maksis Ratasele "erakorralise pensionitõusu" kontekstis mõni miljon "sisekaitsereservile", võisime juba kogeda. Ka siis oli muide võimalus sirge seljaga lahkuda.

Mõnes mõttes meenutab Helme-pere stiil Trumpi. Ideed on esmapilgul head ja omas mõttes on neil õiguski (ka plaani B osas muide), kuid nendest pole nende asjade elluviijaid. Noh nagu Trumpi Euroopa kaitsekulude tõus. Seda esitleti stiilis, mispeale saadeti Trump Berliinist ja Pariisist pikale lainele. Oma riigis vähemalt poliitikas puudub aga tal NATO-lammutuse mandaat. Ja nii lähebki Trump ajalukku tühja kargamisega, jääb vaid loota, et selle kahjud jäävad minimaalseks ja selle käigus ei vajutata valesid nuppusid mustas kohvris. Nende tähelend lõpeb hetkel, kui nende endi valijad tüdinevad sellest tühjast kargamisest ja tulemuste puudumisest. Kuna aga populistide valijad on enamasti populatsiooni rumalam osa, siis läheb selle tõdemusega aega.