Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[carrierlost]

Mõtlesin, kas panna siia või Kevadtormi alla. Video poolest nagu sobiks teise, aga sõnumi poolest siia.

Eestis viibivate Prantsuse sõdurite kolonel-leitnandist kommunikatsioonispetsialist andis AFPle intervjuu ja leidis, et reaalset Venemaa füüsilist ohtu ei ole. Leidis, et nad ikka üritavad kohalikku elanikkonnaga väga viisakalt ümber käia, et vältida igasugust eskalatsiooni. Teatas ka, et neil ei ole (vormiriietuses) Venemaa piirile lähemale kui 5km minna lubatud.

Kuidagi väga nadi mulje jäi sellest loost - põhiliselt kardavad kohalikke elanikke, Venemaalt rünnakut ei tule ja Narva ei kavatse nad minna (5km reegel). Võimalik, et ajakirjanik on midagi olulist vahelt välja lõiganud, kuid AFP ei ole Vene propapasun.

https://www.youtube.com/watch?v=gYhdGD5UrMg

[Martin Peeter]

Ettearvamatus meie julgeoleku osas on kahjuks suurenenud:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eesti- ... d=78353358

Poliitikud muidugi tõttavad rahustama:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=78347906

[Roamless]

Ettearvamatus meie julgeoleku osas on kahjuks suurenenud:

Ma ei hakkaks nüüd iga Trumpi ütlust ja käiku "süvaanalüüsima", nagu igasugu eksperdid seda teevad. Trump räägib, mida sülg suhu toob, tema ainuisikuliselt ei otsusta midagi ja suure tõenäosusega teda nelja aasta pärast USA eesotsas pole. Lihtsalt minu arvates meedia praegu võimendab iga Trumpi vähimatki liigutust ala trügis pildistamisel NATO juhi lähedale, ütles et sakslased on "väga pahad" oma automüügi pärast jne jne. Ma saaks paanikast aru, kui ta näiteks oleks öelnud, et NATO-ga on lõpp ja edasi vaadaku igaüks ise kuidas hakkama saab.
Pigem on see huvitavam uudis
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=78354426

[Martin Peeter]

Ma ei hakkaks nüüd iga Trumpi ütlust ja käiku "süvaanalüüsima", nagu igasugu eksperdid seda teevad. Trump räägib, mida sülg suhu toob, tema ainuisikuliselt ei otsusta midagi ja suure tõenäosusega teda nelja aasta pärast USA eesotsas pole.

Minu meelest üsna julge seisukoht riigi finantseeritava think-thanki esindaja poolt, kes lõpuks riskib rahastuse lõppemisega või töökohaga, kui strateegilised kommunikaatorid jõuliselt sekkuvad.
Ka see periood, mil Trumpi impiitšitakse, pole kahjuks meie jaoks mitte kõige muretum, sest siis on ta tegevusvõime üsna küsitav ja ka tema ametiajal oleneb tast selles meid huvitavas küsimuses rohkem, kui meile meeldib. Ilma istuva presidendi käsuta ükski Ameerika sõjaväelane meie eest Venemaaga lahingusse ei astu, sest Kongressil ja Senatil vastu presidendi tahtmist sõja kuulutamine ja selle poliitiline juhtimine ei ole eriti mõeldav variant. Trump ei toonud seekord ka välja, et ta suhtumine kuidagi erineks nende Euroopa liitlaste suhtes, kes 2% nõuet täidavad.
See on kahjuks kurb reaalsus, mis ei meeldi nendele, kes täiendavat rahakulutamist riigikaitseks mittevajalikuks peavad.
Aga et paar diplomaadimundris õõnestajat välja saadetakse, on kahtlemata Kapo tubli töö.

EDIT: Kui Idas toimuv on ohtlik, siis Läänes toimuv on meie jaoks otsustav. Ma kahtlemata ei alahinda NATO turvagarantii väärtust kuni sellega kõik korras on. Praegu on kuulda, et hammasrataste vahele on jälle visatud peotäis liiva.

[ruger]

2 Eestis baseeruvat Vene saatkonnategelast said persona non grataks

Russian consul general in Narva, Dmitry Kazyonnov,and consul Andrey Surgaev handed note demanding they leave Estonia

https://twitter.com/RT_com/status/868099870317580292
http://www.postimees.ee/4125875/venemaa ... -vastuseta

[Martin Peeter]

Kas keegi võiks panna täismahu?

http://epl.delfi.ee/news/lehelood/ratas ... d=78352220

Pean tunnistama, et sarnaselt Trumpile tundub ka mulle, et meie olukorras on 2% ikka väga vähe, nii kurb, kui see ka ei ole. Jaanalinnu mängimine selles küsimuses on siiani küll kahjuks Eesti kaitsepoliitika nurgakivi.

Halvem muidugi oleks see, kui toimuks lihtsalt ettekäänete otsimine, et kogu see Euroopa vajaduse korral pikalt saata, sest tunnistagem, et ainuüksi Eestit ja Poolat kaitsta on mõnevõrra tülikas.
Selle vihmavarjuusu kohta parafraseeriks Mart Laari: vihmavari kaitseb neid, kes ennast ka ise kaitsevad. SKT-protsendi asemel peaks me rääkima kaitsevõimest, mille mõõtmiseks kahjuks ei ole ühte ja universaalset numbrit.

[Kriku]

Ratas rääkis Trumpile Eesti kaitsekulutuste kahest protsendist, Trump aga ootab juba kolme.
Raimo Poom

Trumpi Euroopa-visiidist kardeti, et üks asi võib viltu minna. Lõpuks läks viltu palju rohkem.

Neljapäeva õhtul Brüsselisse kogunenud NATO riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel oli tehtud kõik võimalik, et üritus USA ettearvamatule presidendile Donald Trumpile meeldiks. Seega oli jäetud võimalikult vähe aega n-ö päris töö jaoks, mis Trumpi väsitab, ning rohkem panustatud särale ja tseremooniale.

Oli ju ka tippkohtumise vormiline põhjus üle miljardi euro maksma läinud NATO uue peakorteri avamine. Seetõttu oli hakkajamatel liidritel võimalik uue maja eri nurkades korraldatud ürituste vahel, näiteks jalutuskäikude või läikivate uute pindade takseerimise ajal, sõlmida uusi tutvusi ja suruda kätt muidu kättesaamatutel tegelastel.

Selles mõttes ei hoidnud peaminister Jüri Ratas sugugi eestlaslikult tagaplaanile. Nagu teada, kasutas ta võimalust ja sai tõenäoliselt esimeseks eestlaseks, kes on Trumpiga pärast tema presidendiks saamist paar sõna vahetanud. Ratasel oli Eesti tutvustus läbi mõeldud: ta tänas Trumpi USA jätkuva kohaloleku eest Eestis ja meie regioonis ning kinnitas tugevat liitlassuhet riikide vahel.

Trump kurjustas

Ja kõige tähtsam: äsja oli Trump erakordselt ründava tooniga ja avalikult hurjutanud 23 NATO liikmesriiki, kelle kaitsekulutused ei ulatu 2%-ni SKT-st. „See on USA maksumaksja vastu ebaõiglane,” kurjustas Trump NATO uue peakorteri ees avatud New Yorgi terrorirünnaku mälestusmärgi avamisel ja rääkis hiiglaslikest summadest, mida vähe kulutavad riigid nüüd eelmiste aastate eest võlgnevad.

Nüüd sai Ratas enesekindlalt teatada, et muide, Eesti on riik, mis sel aastal kulutab kaitsele lausa 2,17%. Eks see paistab tõesti praegu väga hästi silma.

Trump ei muutnud oma lähenemist palju ka siis, kui riigijuhid istusid õhtusöögilauda, mis oli mõeldud ühtlasi kohtumise töösessiooniks. Kõigile oli selge, et tema jaoks on tähtsad kaks asja: terrorismivastane võitlus ja nn koorma õiglasem jaotus ehk kaitsekulutused.

Kui avalikus kõnes oli Trump rääkinud ikka 2%-st ja sellega toimetulekust, siis liidrite keskis hakkas ta arutlema, et NATO riikide panus võiks olla veelgi suurem. Trump mainis, et praegu on eesmärk 2%, aga see võiks olla ka hoopis 3%. Ent väidetavalt oli tema mõttekäigu toon kinniste uste taga teistsugune kui avalikus kõnes. Mitte ähvardav, vaid pigem põhjendav, et kõigi ohtudega tegelemiseks on tõesti vaja kaitsekulutusi suurendada.

Eestil vedas

Eestil vedas omamoodi ka õhtusöögil, kus liidrid olid laua ümber paigutatud tähestiku järjekorras. See tähendas, et Ratas istus päris magusal kohal: tema ühel käel oli äsja valitud Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja teisel käel Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen. Ei ole vast vaja meelde tuletada, et mõlemad riigid on praegu NATO kontekstis Eestile väga olulised. Suurbritannia juhitava liitlaste üksuse koosseisu kuuluvad praegu Prantsusmaa ja järgmisel aastal Taani väed.

Eesti Päevalehele teadaolevalt kasutas Ratas oma kohast tulenevaid võimalusi maksimaalselt ära. Macroniga olevat jutt läinud isegi pikemaks ja kõneks tulnud ka Eesti külastamine. See oli hea sissejuhatus Eesti peaministri eesistumise-eelse EL-i turnee haripunktile, kui ta peaks 16. juunil külastama Pariisis Macroni ja vahetult enne seda Berliinis Saksamaa kantslerit Angela Merkelit.

Trumpi Euroopas käik ei olnud kokkuvõttes edukas

USA presidendi Donald Trumpi esimesele Euroopa-visiidile ei pandud suuri lootusi ja sellest oodati tagasihoidlikult vähe. Lõppkokkuvõttes ei saadud sedagi.

Enne NATO tippkohtumisele jõudmist külastas Trump Euroopa Liidu juhte ning pidas umbes tunnise nõupidamise Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Sel puhul olid olulised tema sõnumid EL-i vastutusalasse puutuvate teemade – kaubanduspoliitika, kliimamuutuste vastase võitluse ja Venemaa-poliitika – kohta.

Tusk pidi pärast kohtumist tunnistama, et kõigis neis valdkondades on EL-i ja Trumpi vahel erimeelsusi. Kõige muret tekitavam, et Venemaasse suhtumises. „Ma ei ole praegu 100% kindel, et meil on ühine positsioon, ühine arvamus Venemaa kohta,” ütles Tusk pärast kohtumist.

Järgmiseks sõi Trump lõunat Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Mõni tund pärast kohtumist lekkis Saksamaa meediasse teave, et Trump oli Macroni kuuldes otsesõnu Saksamaad ja selle kaubandusedu siunanud. „Sakslased on halvad, väga halvad,” kurtnud Trump ja ähvardanud Saksamaa autode ekspordiga midagi ette võtta.

Muidugi ei saa mööda vaadata fiaskost NATO tippkohtumisel, kus kõik ülejäänud liitlased ootasid pikisilmi, et Trump vannuks lõpuks vankumatut toetust kollektiivkaitsele, kuid tema jättis selle silmatorkavalt tegemata. Isegi hoolimata sellest, et kinnituse andmise ajaks oli valitud New Yorgi kaksiktornide vastase terrorirünnaku mälestusmärgi avamine. See kord on teatavasti olnud ainus, kui NATO tõesti 5. artikli käivitas ja just USA toetuseks.

[Martin Peeter]

Ptjah, seljakotti ja rakmeid pakkima veel ei pea, aga minu arusaamise kohaselt tegi USA eurooplastele väga tungivas toonis hoiatuse. Eks see ootus, et USA võiks ja peaks üle kordama truudusvande 5. artiklile, oli ilmselt Euroopa liitlaste poolt ka varem diplomaatilisi kanaleid pidi edastatud ja see, et DT seda väga teadlikult ei teinud, peaks olema selge hoiatus kõigile, kel vähegi oidu peas. Mida see meile tähendab, ei oska esialgu kohe öeldagi- meil on miinimumnõue täidetud, aga DT arvab ilmselt, et seda on ikka vähe. Ma olen kahtlemata väga selle poolt, et peakski näitama kaitsekulutuste kasvu ja ilmselt nii lähebki. Ma arvan, et kõige suurem oht meile on, kui ülejäänud Euroopa liitlased ei hakkagi liigutama - siis võib ettearvamatult DT -lt mõni avaldus tulla, mis kogu heidutuse kontseptsiooni pea peale pöörab. Aga võivad olla ka väga positiivsed tulemused - kui ikka Euroopa selle kaitsetemaatika tõsiselt kätte võtab.
Tänase Postimehe paberlehe juhtkiri (ei leia netist linki) kinnitab lausa paaniliselt, et kõik on kõige paremas korras, tippkohtumine oli edukas ning kõik analüütikud, kes väidavad vastupidist, on lollid. No nii suureks paanikaks ei ole põhjust.

[tommy]

Paistab, et meie mehed, kes ise kohapeal käisid jäid kohtumisega rahule..

Donald Trump on tõesti tavatu president, kuid vähemalt välis- ja julgeolekupoliitika poolest paistab USA uus administratsioon usaldusväärne, kinnitasid kõik neli Donald Trumpiga NATO tuliuues peakorteris kohtunud Eestit esindajat: peaminister Jüri Ratas (KE), välisminister Sven Mikser (SDE), kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ja suursaadik Lauri Lepik.

http://maailm.postimees.ee/4125941/trum ... 1470148499

[ruger]

Arvan sama, mis akf Martin Peeter. Aga ega meie omad saagi õelda seda, et peale rohkem, kui 2% SKP kaitsekuludesse panustamist, millega võrreldes teiste NATO riikide panus on väike, on võimalik, et USA võib hakata üle vaatama üldiselt Euroopa kaitseplaane ja kui Euroopa ei viitsi oma kaitsmise peale mõelda ja panustada siis võime jääda vihmavarju alla, mis on auklik, kui sõel. Ega Trumpi märkused on õiged. Selle tõttu on see hoiatus õige. NATO Euroopa riigid mõtlesid, et artikkkel 5 on püha graal, millele toetudes saab endist luuslanki jätkata. Sealt tippkohtumiselt ka seda oodati. Kuna Trump seda aga ei maininud, toob see Euroopa riigid mugavustsoonist välja. Kas Euroopa riigid sellest aga aru saavad, on veel suurem probleem. Midagi pole ju juhtunud... No Ukraina sõda ja Gruusia konflikt ei kõiguta ju ülejäänud Euroopat, kes nagu pole midagi kaotanud.

Samast kirjutab ka Foreign Policy artikkel http://foreignpolicy.com/2017/05/26/tru ... l-of-nato/

McMaster rahustab aga liitlasi http://www.businessinsider.com/mcmaster ... ine-2017-5

[Martin Peeter]

No, kui McMaster selles osas õigust räägib, et artikkel 5 mainimata jätmine ei olnud tahtlik, siis võiks ju DT selle avalduse lähipäevil teha ja kõik spekulatsioonid ümber lükata.
Pigem ma kaldun arvama, et ikka oli nimme, kuid kära läks natuke suuremaks, kui ameeriklased arvasid ja nad on natuke ise ka mures, et keegi võib mingi valearvestuse teha, mida tuleb pärast klaarida.

[kaugeltuuriv]

http://www.bbc.com/news/world-europe-40078183
Usun,et selline areng Euroopa poliitikas sobib rohkem siia,kui artikkel 5 juurde.
Niisiis läksid asjad lõhki G7 kohtumisel,kui Merkel avalikult tunnistab,et enam ei saa kindel olla ei UK ja USA peale.
Meenutagem,et NATO loodi kolmel põhjusel.Esiteks selleks,et ära hoida NSVLiidu mõjusfääri laienemist,teiseks,et kammitseda sakslasi(eelkõige oli see brittide ja prantslaste rahustamiseks) ning kolmandaks ja kõige peamiseks põhjuseks minu isikliku arvamuse järgi oli vajadus kaitsta USA majandushuve(meenutagem,et tollel hetkel oli Euroopa rusudes ning USA pumpas Marshalli plaani alusel dollareid Euroopasse).
Kõik nagu toimis,kui oli kenasti olemas Raudne eesriie.
Siis aga marineeris NSVLiit ennast pankrotti,me ei olnud veel vabad ja ka EL asemel oli veel Euroopa Majandusühendus aga esimene pragu tekkis juba siis.Paljud kaasfoorumlased ei ole minu sõnadega võib olla nõus aga vaadates vihjeid sellest,millised jutud tollal toimusid Gorbatšovi meeskonna ja läänesakslaste vahel(ok,osalejad ei olnud küll ministrid aga küllalt lähedal võimule,eelkõige puudutab see NSVLiitu.Läänesakslaste osalejate valik kattis nii konservatiive,kui sotse.Jällegi need ei olnud ministrid aga poliitilises püramiidis osalejad),brittide mured(Teacher oli katekooriliselt alguses vastu Saksamaa ühendamisele,paradoks aga selle vastuseisu murdmiseks tuli Kohlil teha oi oi,kui palju tööd.) ja samad mured Saksamaa võimalikust tõusust prantslaste poolt(Mitterandi esmane reaktsioon tagatubades oli sama,mis Teacheril).Nõuka riigi lagunemist iseseisvateks riikideks ei soovimud tollal ka meie hetke suurim liitlane USA,meenutagem seda juttu ameerika diplomaatide suust,kes manitsesid mõistlikusele ja soovitasid meil mitte lagundada Nõuka riiki.Tuletan meelde siin ka meie nn.kuraatori rolli endale võtnud Soome tollast käitumist.
Aga rahva tahte vastu ei saanud tollased valitsejad ja Kohlile tuleb au anda,ta võttis parima kaardi sellest,mis oli hetkel laual.
Ja kaardil oli lubadus NSVLiidule,et nemad ei poolda NATO laienemist Ida-Euroopa riikidesse.Toonitan veel,siis ei olnud me veel iseseisvad ja meie,kui omariikluse ja NATO kanditaadi staatust isegi ei olnud tollal laual.
Sakslased lubasid minu arvamuse mõõda ka oluliselt kärpida oma sõjalist taset(eelkõige asi puudutas läänesakslasi),sest ühinenud Saksamaa sai ka Ida-Saksa relvastuse endale.See oli lubadus ma usun,millele pressisid kõik(prantslased,britid ja Gorbatšov).
Võtame siis vahekokkuvõtte,seisuga aasta 1990.
Nõuka riik oli nõus Saksamaa ühendamisega,mis likvideeris ühe kõige kuumema küsimuse Külma Sõja ajal.Meenutagem,et kaks korda oleks just lahutatud Saksamaa põhjustanud Kolmanda Maailmasõja.Esimest korda Lääne-Berliini blokaadi ajal ning teine kord Hruštsovi võimuletulekul,kui Lääne-Berliinis olevad Lääne sõjajõud vahtisid Nõuka sõjaväelasi läbi tankisihikute teineteist.
Britid ja prantslased said oma riikide poliitilistele liidritele küllalt selge märkmelehe,kus vähenevate relvajõududega Saksamaa ei suutnud enam olla nn.võimalik ohuallikas.
USA aga tolleks momendiks sai leevenduse eelarve osas,kus küllalt suur summa raha kulutati Lääne-Euroopas asuvale USA vägedele.Kõik oleks nagu moos aga siis kukkus Nõuka riik laiali ning suulised kokkulepped lendasid tasapisi kuradile.
NATO hakkas laienema ning rahvaste vaba tahet ise omale poliitikat määrata ei suutnud enam kammitseda ei Vene,briti,prantsuse ega saksa poliitikud.
Jõuame nüüd 90-nendate keskpaika,Saksamaa on meeletu suure probleemi ees,nimelt ühendamine on kulukam,kui osati arvata ning ilma majandusmuudatusteta asi ei vea välja.Majandusmuudatused toppavad aga eelkõige ametiühingute vastuseisu tõttu(meenutagem,et Saksamaa on ikka veel marga riik).Minu arusaamist mõõda on majanduse jaoks vaja kolme asja.A.korralikku rahandus,maksu ja tööjõupoliitikat,B.toodangule turgu ning C.ühtset majandusruumi,kus võimalikult vähe on probleeme tollide ja erinevate riikide majanduslike tõketega.
Tollel ajajärgul 1994-2001 olin ise tihedalt seotud sakslastega ning nägin kuidas väga kiirelt asi hakkas neil jooksma,kui konservatiivid ja sotsid saavutasid kokkuleppe tööjõupoliitika ning maksupoliitika osas.See nelja rõnga mees ja hetkel Gaspromi nõukogus istuv Schoeder(vabandan,kui nime natuke valesti kirjutan) oli tegelikult see,kes muudatused tegi,mille tõttu ka jäi tema kansleri aeg lühikeseks(valijatele ei meeldi ebapolulaarseid otsuseid teinud valitsejad).Sakslased olid ka tugevalt euro taga ja kaubandusruumi avamise propageerijad.
Võimalik,et asi oleks Euroopa Majandusühenduse poolt jäänud toppama ja ei olekski tekkinud EL-i ega Maasthriti leppeid(jälle vabandan,kui kirjutan linna nime valesti) aga britid valisid tollal endale juhiks Blairi ning viimane oli erinevalt konservatiividest ikka väga tugev EL-i loomise pooldaja.Ja miks,ma olen alati ütelnud,et tänapäeva poliitikas tuleb otsida alati raha.Ja tollel momendil saavutas Blair selle,mida mitte keegi enne ei saavutanud brittide valitsejatest nimelt Londoni City sai endale usakate rahaliigutamise vahenduse Euroopa Majandusühendusse ja kohe kohe tekkivasse EL-i.
Seega oli 90-nedate keskel tekkinud olukord,mida ei olnud veel 4-5 aastat tagasi.
Oma majanduspoliitikat muutev ühinenud Saksamaa,NATO tugeva julgeoleku tasapisi hääbumine,täiesti nõrk Venemaa,USA soov eemalduda Euroopast,eelkõige selleks,et vähendada sellest endale põhjustatud koormust.Tollele momendil ei olnud veel ei Al Quaidat,Tsetseeni sõdasid(mis kohe kohe hakkasi),hetkel meil majanduslikult teiseks tõusnud Hiinat ja Venemaa soovi taastada Tsaari-Venemaa piire eesotsas imperaator Putin Esimesega.
Ja uuenevast olukorrast sai eelkõige Euroopas kasu Saksamaa ja britid.Prantslased aga ei suutnud ja ei ole seda siiani suutnud murda ametiühingute vastuseisude tõttu oma vananenud majandus ja maksupoliitikat.
Ning nüüd hakkas tasapisi see pragu,mis oli põhjustatud eelkõige emotsoonide pinnal Saksamaade ühendamise ajal(meenutan Teacheri,brittide-prantslaste umbusku) vaikselt kärisema,sest Saksamaa erinevalt teistest nn.vanadest tööstusriikidest sai oma mootori üllatavalt hästi käima.Ametiühingute protestid vaikselt taandusid,konservatiivid tulid Merkeli juhtimisel võimule,turud järjest laienesid.
Küll aga huvitav on see,et sakslased tegid samamoodi a la mõisa kõis las lohiseb julgeolekuliselt,samas,kui majanduse poole poolt vaadates peaksid viimased just oma investeeringute kaitseks rohkem panustama.AGA SIIN MA SPEKULEERIN.See suusõnaline kokkulepe,et,nad ei hakka taastama sõjalisi võimekusi tollel momendil,kuni siiani,ikkagi kehtis.Vastutasuks lubati lahkelt oma raha liigutada Londoni City kaudu USA-sse ja tagasi.Justkui nagu 50-50 olukord,meie vähese sõjalise võimekuse kompenseerimiseks said Londoni ja USA pangad teenida head raha EL-i majandusest.
Nii kestis asi enam vähem minu hinnangul aastani 2005-2006,tollal töötasin ma paar aastat Iirimaal ja kohtusin ükskord pubi laua taga Galways ühe ameeriklasega.Mees oli merejalaväe kapten ning saanud teada,et olen Eestist tuli isiklikult mind tänama meie poiste hea teenistuse eest.Ja muidugi jätkus meil juttu ka kauemaks aga põhiline oli see,et mees oli väga murelik USA võimaliku majanduskollapsi ees.Ja see oli aastal 2005,kus muru oli rohelisem nii Eestis,kui ka Iirimaal.Mingi lõtk oli tekkinud süsteemi ja see lõtk oli tekkinud kahest asjast,esiteks tobe sissetung Iraaki ning hoopis selle eelistamine Afganistanile,mis hakkas roostetama USA ja EL juhtriike omavahelisi suhteid(meenutagem,et kuigi käivitati NATO-s paragraf 5,siis väga veendunult olid Iraagi vastu nii sakslased,kui prantslased).Ma ei imestaks,et Bushi otsus lubada Baltikum ja endine Ida-Euroopa NATO-sse just seotud sooviga saada endale seal laua taga rohkem poolthääli,mis aitaks neid kahte kammitseda.
Lõppude lõpuks aga see majanduseksperiment,mille juured ulatusid Reagani ja Teacheri aega,kus eelistati täieliku vabamajandus ideoloogiat ning pankade eelistamise teooriat, sõitis vastu müüri aastal 2008.Pauk oli selline mida me kõik siiani tunnetame.Ja paradoksaalselt otsustas Putja seda momenti ära kasutada.Prooviks võeti ette Gruusia,mis tuleb tunnistada tal kukkus nii ja naa välja.Siseriiklikult muidugi sai tugeva toetuse ning see avas talle ka NATO struktuuride tegeliku seisukorra ning Lääne riikide väga suured huvide kokkupõrked millede peale ta ka kõvasti mängib.
Saksamaa-riik kellest suuresti sõltub järgmise kümmnendi Euroopa julgeolekuarhitektuur.
Minu jaoks on probleemne alati olnud Saksamaa välispoliitika.Olen nende suhtes väga umbusklik,võimalik,et see on mul ka geenides,sest meie esivanemad kaotasid Saksa Ordule ja pidid 700 aastat neid kummardama.Võimalik,et ka kogu see kahe maailmasõja segadus ja soov kehtestada saksa rass Euroopas ülimuslikuks.
Ka on ise sakslased tunnistanud,et nende nõrgeim ala on välispoliitika ja julgeolekupoliitika.Pigem on nad alati raha ja võimu tajudes soovinud teha Reichi teiste riikide arvelt,mille tõttu meiegi kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks ning ka tänu Hitleri-Stalini kokkuleppele ka oma lähedasi.
Mõttepunkt kaasfoorumlastele.Ajakirjas The Economist oli artikkel sellest,kus Saksa poliitiline ja ärieliit avameelselt arutles Saksamaa tuumarelva vajaduse üle.Selliseid asju ei arutata niisama,naljaks klaasi õlle taga.Ilma tuumarelvata ei ole sa keegi,isegi,kui pangas raha nii,et uksest välja voolab.Järelikult tajutakse selle vajadust.Minu küsimus on,kas relva tulekuga muutub Saksa poliitika selliseks nagu oli Hitleri Saksamaal või selliseks,mis hoiab Euroopa ühtse?
Britid-nad on alati käitunud impeeriumina aga viimased 30-40 aastat on see nagu must komõõdia,mulle meeldib Monty Python,nende naljad eelmise sajandi 60-70 aastatest iseloomustavad senini minu meelest briti mõtlemist.Kuigi impeerium on ammu kadunud,isegi ütleks,et maksab väga vingelt kätte.Vaadake seda muslem-toslem tänavapilti,segamini hindude ja muude rahvustega.Ja omapäraselt on briti valge valija rohkem vastu Ida-Euroopa valgele kodanikule,lausa peab neid hädaohuks oma eksistensile,mitte aga neid samu moslem-toslemeid,kes inimesi kord bussides metroodes õhku lasevad,siis nugadega ründavad ja lapsi tapavad.Mina nimetaks seda valge rassi salgamiseks ja oma mugavustunde pikendamiseks pubi õlleklaasi taga.Kergem on süüdistada omadega toime tulevat Ida-Euroopat,kui rääkida oma tegelikku seisu immigratsiooniga.Ja siis veel see a la,vot Victoria aeg oli see õige aeg.Selline mineviku taga nutmine ja oma tegelike probleemide salgamine viib aga selle viimasegi,United Kingdomi kaardilt.Ei ole see Iirimaa taasühinemise soov ja šotlaste iseseisvus kuskile kadunud.
Prantslased-Juhul,kui Macron tahab minna ajalukku,siis peab ta murdma ametiühingud sarnasel viisil nagu tegi seda Saksamaa 90-ndate keskel,kus enam jäme ots ei olnud streikidel vaid kokkulepetel.Juhul,kui ta seda teeb ning suudab käivitada effektiivsuse,siis au talle.Veel suurem au,kui ta suudab panna välispoliitilise tulevikuvisiooni paika kolme suure piirkonnaga,nn.Lõunaga(prantslased,hispaanlased,portukaalased,kreeklased),põhjaga(sakslased,belglased,hollandlased,austerlased,taanlased,rootslased,soomlased) ja idaga(tsehhid,slovakid,bulgaarlased,rumeenlased,Balkan,poolakad ja Baltikum).Kui ta oskab nende kolme grupi soovid ja olud ära hinnata.Eemaldada terad sõkaldest,siis on uuendatud EL lootust,mis annab ka võimaluse suuremaks kaitsekoostööks.
USA-tahame või ei aga sellega peab arvestama,et USA on otsustanud jäädavalt Euroopa maha kanda.Siin kahtepidi arusaamist mul ei ole.Jah ta teeb seda järk järgult aga igal asjal on oma hind.Kui me tahame,et USA panustaks sama moodi Euroopa julgeolekusse,siis isegi see 2 prossa ei kata vajadusi.USA maksab ikka veel peale.Siis peaks tagasi tulema eelmise sajandi stiil aastate vahemikus a la 1950-1990.Aga seda ei tule,sest majandusmootori süda Euroopas Saksamaa ei soovi enam USA poolset dirigeerimist maailmamajanduses.Raha härrased on see,mis ajab ka suured sõbrad ja kauaaegsed tuttavad tülli,omal nahal olen tundnud.Sama kehtib ka riikide vahel.Ja Saksamaa majandusel on väga suur eelis USA majanduse ees,effektiivsus.Usakad on lahendanud selle siiani igasugu NAFTA-ade a muude lepetega,mistõttu tehased on sealt jalga lasknud ja inimesed tööta.See enam ei tööta ja fakt isolatsionismist kui järgmisest suunast sealses poliitikas on fakt.Mingil momendil ollakse muidugi fakti ees,et tuleb ka teha a la Saksamaad oma majandusega aga mitte mängida bõrsil ja treida vanas rasvas bensiiniõgardeid SUV-sid.Aga see on teine teema ja sinnani peab veel see valija elama ja otsustama.
Venemaa-paradoksaalselt saeb Putja seda oksa,kus istub.Ka Venemaa probleem on effektiivsus ning seda juba viimased 200 aastat.Nagu tavaliselt lahendatakse see probleem uute alade vallutamisega,a la sõõme sinu supikausi enne tühjaks ja siis alles minu.Aga ajalugu on näidanud,et selline käitumine viib alati tupikuni.Viis Tsaari-Venemaa,viis kommunistid ja viib ka putinlased.Meie mure on see,et järgmiseks supikausiks ei saa meie,sest ükskord juba teame,kuidas tühi supikauss meile maitseb.Tänu ukrainlaste vinskele vastupanule on hetke supikausi tühjaks ammutamine selline aeglane,kuigi proovitakse igasugu lusikaid.Mõjuagente USA poliitikute seas,supilusikate abilisi Euroopast,käikase lusikaabi lunimas Hiinast,jne aga ikkagi sõõmine vaevaline ja ukrainlased viskavad punast pipart ikka agarasti kaussi.
Vabandan kaasfoorumlaste ees pika kirjutise pärast aga lühikeselt enam selliseid asju nagu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja suurvõimude nähtavalt suuri hõõrumisi enam lühikese sõnumiga kirjeldada ei saa.

[Martin Peeter]

Tegelikult võtaksin ma kokku praeguse olukorra nii, et liitlaste vahel on hetkel olulisi erimeelsusi ja avalikke emotsioone, aga me ei tea, kuhu poole see viima hakkab. Kõige viletsam oleks meile, kui eurooplased hakkaksid lihtalt ignoreerima USA nõudmist kaitsekulusid tõsta. Ma juba ootan mingit käiku Putja poolt, mis neile mingi aseaine pakuks, mis sellist käitumist soodustaks ning sellega NATO-siseseid erimeelsusi suurendaks. Külma sõja ajal käivitati selleks "Rahuliikumine" ja pakuti desarmeerimist.

Kahtlemata on Saksamaa EL juhtriik, mis on praegusel hetkel üsna häiritud, sest muidu selliseid avaldusi ei tehtaks. Kantsler Merkel ei ole Trump, kes võib säutsuda, mida iganes. Aga samas ma meenutaksin aastat 2010, kui Merkel teatas, et "Multikulti ist gescheitert!" Sellele järgnes aasta 2015, kui ta kõiki põgenikke Saksamaale kutsus, ehkki muidugi tuleb tunnistada, et olud muutusid. Seega võib siin olla Saksamaa sisepoliitilist maiku juures, kuid see oli ka sõnum väljapoole. Igal juhul teab ta väga hästi, mida teeb, ja see avaldus ei tulnud õllekannust: Saksa kantslerinnale pole see ju esimene õlletelk elus, mida külastada, ning pole teda varem õllest lällamas nähtud.
Samas on avalduse sisu selline, et see oli pigem NATO tippkohtumise kui sellele kohe järgnenud G7 kohtumise tulemus. Kliimalepe ei ole midagi sellist, milles "Euroopa saaks oma saatuse enese kätte võtta". Võimalik, et see on ka kodumaisele valijale kaitsekulude tõstmise põhjendus (no kuidas ikka põhjendada, et me lihtsalt andsime Saksas väga ebapopulaarsele Trumpile järgi?), aga ka EL kaitsekoostöö tugevdamise algatus ning muidugi signaal USA-le ja brittidele, et Frau Merkel neid eriti enam ei usalda. Must stsenaarium viimase juures on see, et Merkel teab või kahtlustab midagi, mis ei ole hetkel avalik.

ERR toob lingi Politicost.

http://www.err.ee/598841/merkeli-koneis ... ud-toetaja

Loomulikult oli endine olukord Saksamaale mugav. Samas on tänasel kõneisiku ülesastumisel selline pehmendav roll, umbes nagu McMasteril NATO tippkohtumise järgselt.

[kaugeltuuriv]

Ootaks ära Macroni kohtumise Putiniga,BBC pealt väideti,et Macron on käitunud suht kavalalt.
Justkui nagu kutsunud avama Putjal seda näitust aga samas võtab ta palees vastu.Tegemist siis ei ole riigivisiidiga aga samas annab Putjal võimaluse mõõduda auvahtkonnast,mida Kremli propa kohe kellama hakkab.
Küll aga olevat läbirääkimiste temaatika suht teravalt Macroni poolt asetatud.Esmalt see küberspionaas,siis kogu Ukraina temaatika ja selle sõja lõpp.Ning alles siis võimalike sanktsioonide muudatused.Huvitav oli vaadata,kellega Macron kätles NATO tippkohtumisel,kui seltskond jalutas ja Macron liitus nendega.Eesliinil olid siis Trump,Stoltenberg,Merkel.Macron läks otsejoones Merkeli juurde ja vesteldi vähemalt minut.Trumpi nägu vajus silmnähtavalt turri,siis kätles ja vestles Macron Stoltenbergiga ja alles kolmandana tervitas ta Trumpi.Huvitav asetus,selgelt näidati toetust sakslastele,mis pani Trumpi piinlikusse olukorda ja selle tõttu ka pani mehe näo vihast punetama.Stoltenberg proovis nagu vahekohtunik olla,tuletõrjujana ametis.Tegelikult ju Trump võttis La Peni oma tornis ju vastu,daam jäi kaamerameeste silmadesse vahetult peale Trumpi võitu.Eks selline kätlemine ,kus oli võmalik valida keda esimesena väike vastulõõk sellele.
https://www.youtube.com/watch?v=pnv4TXmEc0o
Igatahes tuleb Eesti välispoliitikaga tegijatel tõsiselt ringi vaadata ja jälgida millised on Venemaa käigud lähiajal.

[Gideonic]

Merkel'i sõnavõttu tõlgendatakse ikka väga muretsemapanevalt siin:

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... rican.html

Angela Merkel was forced to explain the “fundamentals” of EU trade to Donald Trump 11 times after he repeatedly asked to do a deal directly with Germany, a senior German official has claimed. The US President reportedly exposed "very basic misunderstandings" of how EU trade works during a meeting with the German chancellor last month. “Ten times Trump asked [Ms Merkel] if he could negotiate a trade deal with Germany. Every time she replied, 'You can’t do a trade deal with Germany, only the EU,'" the official told The Times. "On the eleventh refusal, Trump finally got the message, 'Oh, we’ll do a deal with Europe then.'"
http://www.independent.co.uk

I was sceptical about the Eastern European emphasis on the alliance with the U.S. before, but by now - with Trump being in much better and much more cooperative mood with Russian diplomats than with NATO allies - it should be obvious that the way to go is to pay attention to European defence for real. The U.S. DoD may send small forces on photo op tours through the Baltics as much as it wants - thee are empty gestures now.

Kui nüüd brittidel ka kiirelt populaarsust koguvad Putini sõbrad võimule tulevad, siis on kohe päris halvasti