Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Chupacabra]

Üldiselt ei meeldi Keskerakond ja co aga see oli väga hea žest Jüri Ratase poolt, kui teised EU liidrid vältisid Mayd Ülemnõukogul, siis Ratas läks otse May juurde ja tegi juttu. Isegi video sellest momendist: https://www.youtube.com/watch?v=7yUF87p571Q
Väga riigimehelik.

[Roamless]

Paistab, et üks järjekordne meediamull.

Saksa ajaleht: USA võib plaanida tuumarelva toomist Baltikumi

Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks.


„Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig.

26. oktoobri Die Zeiti artikkel käsitleb USA ja Venemaa vahel alanud uut võidurelvastumist. Jänkisid kannustab hirm, et venelased on nendest võimalikuks konfliktiks paremini ette valmistunud.

USAl ja Venemaal on mõlemal piisavalt väga võimsaid tuumarelvi, et teineteist soovi korral hävitada.

Erinevalt ameeriklastest on venelastel aga ka suuremal hulgal väiksemaid tuumalaenguid, mis võimaldaks pidada Euroopas piiratud tuumasõda.

2009 ja 2013 toimunud õppustel harjutas Vene armee tuumarünnakut Varssavile.

„Katse desarmeerimisega ei ole päriselt õnnestunud,“ räägib Kroenig Saksa ajalehes. „Obama panustas rohkem desarmeerimiskontrollile, kui heidutusele. Me peame siin tasakaalu taastama.“

Kroenigi seisukoht on, et USA peab omama ajakohast heidutust kõigi võimalike vaenlaste vastu, olgu see Hiina, Põhja-Korea või Venemaa.

Venemaa puhul tähendaks piisav heidutus seda, et ka USAl oleks võime pidada mitte ainult suurt, vaid ka piiratud tuumasõda.

Tasakaalu saavutamiseks panustavadki ameeriklased nüüd uut tüüpi väiksemate tuumarelvade kasutusele võtmisele. Selle käigus kerkib üles ka NATO heidutusvõime tugevdamine Euroopas.

Die Zeiti artikli kohaselt võiks tulla kõne alla väiksemate tuumalaengute paigutamine eeskätt Saksamaal asuvatesse USA baasidesse.

Liidukantsler Angela Merkeli juhitav Saksa valitsus ei ole soovinud sel teemal avalikult sõna võtta. Uute relvade maaletoomine võiks tuua kaasa rahva pahameele.

Just selles kontekstis viitab Die Zeiti artikkel mõttele, et Berliini keeldumise korral võiks ameeriklased hakata otsima relvadele mõnda teist asukohta.

Die Zeit iseloomustab 40aastast Kroenigut kui „uue põlvkonna pistrikut“. Ta töötab praegu Washingtonis Georgetowni ülikoolis õppejõuna.

Varem on Kroenig töötanud USA kaitseministeeriumis ja luureagentuuris CIA sõjaväeanalüütikuna. Tema käe all valmis ka esimene ametkondadevaheline terrorismivastane strateegia ja Iraani tuumaseadmete rünnakuplaan.

[nimetu]

Mida see tuumarelva rindele nii lähedale toomine aitaks? Ja kuidas see välja peaks nägema? Toovad B-52 siia? Või kärutavad oma allveelaevadega meie väikeses tiigis?
Kogu selle asja pidi kirjutama inimene kas teab tuumarelvadest ainult nii palju, et nad teevad väga suurt pauku.

[ruger]

Eesti panustamisest välismissioonidele 2018 aastal. Pikem inglisekeelne ülevaade allpool lingil.

http://www.kaitseministeerium.ee/en/new ... d-response

[Martin Peeter]

Veel üks põhjus, miks arendada iseseisvat enesekaitsevõimet. Maailm võib muutuda kiiremini, kui me seda soovime.

Bundeswehri raport: läänelik maailmakord võib laguneda juba 2040. aastaks

http://www.err.ee/640949/bundeswehri-ra ... 40-aastaks

Me muretseme liiga palju selle pärast, mis toimub Idas, kui suurem oht on meie jaoks on pigem meie liitlaste muutumine Läänes, mis omakorda teravdab ohtusid Idast.

[Kriku]

See on siiski üks kuuest stsenaariumist, mida dokumendis lahatakse. Üldiselt pannakse ikka mingi süsimust ka hulka.

[Martin Peeter]

Eks kaitsevõimet arendataksegi süsimustade stsenaariumide vältimiseks. Roosad stsenaariumid on need, mille kohaselt ei peakski kaitsevõimet vaja olema, sest normaalsed inimesed ei ole nii agressiivsed, et peaksid teisi ründama ning normaalsed riigid austavad rahvusvahelist õigust ja teiste riikide suveräänsust. Saksamaad praegusel hetkel ümbritsevad sellised riigid.

Aga see oma mullistunud inforuumidega ühiskond demokraatia tingimustes on üsna uus nähtus, mille arenguid me ei oska ette näha. Võime vaid öelda, et mitte alati ei ole need mõistlikud ega pragmaatilised.

[nimetu]

Eks kaitsevõimet arendataksegi süsimustade stsenaariumide vältimiseks.

Mitte tingimata. Vastasel juhul oleksime juba ammu käed üles visanud ja alla andnud, sest süsimust stsenaarium hõlmaks tuumasõda.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab seda USA tuumarelva toomise juttu, siis

1. tuumarelvaga maavägede vastu sõdimine on "last resort" ja külma sõja aegne Saksamaa reaalsus, kuna NATO sai aru, et nad ei pruugi venelaste massi tavarelvadega seisma saadagi.
Võite ise nüüd arvata, mis signaali see annab USA/NATO perspektiividest siin, kui taolisi samme peaks tehtama. Sellest mälestusest ka sakslaste negatiivne suhtumine tuumarelva kohalolekusse (suures sõjas olnuks sakslased esimesed, kes pihta saavad).

2. tuleb arvestada, et tuumarelva paiknemiskohad on üsna kindel vastase tuumarelva sihtmärk, kuidas meil nüüd selle valmisolekuga tuumaseente puhuks oligi....?

Kokkuvõtvalt võiks resümeerida, et Eesti peaks sellisele asjale vastu seisma (ja nõudma konventsionaalse jõu kasvu selle asemel), sest me pole täna (ega lähiajal) valmis isegi paari pisikese lahinguvälja tuumarelva kasutamise tagajärgedeks (ka siis, kui asi sellega ainult piirdubki).

[Kapten Trumm]

Mida see tuumarelva rindele nii lähedale toomine aitaks? Ja kuidas see välja peaks nägema? Toovad B-52 siia? Või kärutavad oma allveelaevadega meie väikeses tiigis?
Kogu selle asja pidi kirjutama inimene kas teab tuumarelvadest ainult nii palju, et nad teevad väga suurt pauku.

Suhteliselt asjatundmatu kommentaar, ksf nimetu.
Tuumarelvad mahuvad tänapäeval 155 mm suurtükimürsu sisse, rääkimata tavalise hävituslennukiga veetavatest pommidest ja eri tiibrakettidest.
Jutt on ikka taktikalistest tuumarelvadest, mitte strateegilistest. B-52 ja allveelaevad kannavad üldiselt viimast.
Tõsi on ka see, et ameeriklaste taktikaline tuumavõimekus on viimase 25 aastaga massiivselt alla käinud, näiteks mitmed taktikalised relvad on lihtsalt relvastusest maas ja uut pole.
Näiteks nimetatud 155 mm suurtükimürsk W48, mis andis külma sõja ajal taktikalise tuumavõime igale USA brigaadile (on tulistatav ka M109 haubitsast), on tänaseks minevik.

[nimetu]

Suhteliselt asjatundmatu kommentaar, ksf nimetu.

Sama tagasi.
Aktiivses teenistuses on põhiliselt B61, B83 ja ALCM. Nende peamisteks platvormideks on ikkagi pommitajad. Suurtükkidel põhinevaid tuumarelvi enam teenistuse pole ja rohkem taktikalisi tuumarelvi - peale eelnimetatute - USA arsenalist ei leia.

[Kriku]

Saksamaale paigutati Külma sõja ajal ka hulk tuumarelva sisaldavaid maamiine (esimene ettesattunud viide: https://motls.blogspot.com.ee/2015/03/n ... order.html ). Ilmselgelt ei hakka keegi tollaseid Varssavi Pakti armeede peatamiseks loodud plaane Eestisse üle kandma.

[Kapten Trumm]

Aktiivses teenistuses on põhiliselt B61, B83 ja ALCM. Nende peamisteks platvormideks on ikkagi pommitajad. Suurtükkidel põhinevaid tuumarelvi enam teenistuse pole ja rohkem taktikalisi tuumarelvi - peale eelnimetatute - USA arsenalist ei leia.

Ei ole tõsi.
Suurtele pommitajatele only mõeldud relv on sellest kolmikust üksnes ALCM.
Nii B-61 kui B-83 on tänu oma väikestele mõõtmetele ja kergele kaalule edukalt kantavad (ja kuulub ka nende relvastusse) kergete taktikaliste lennukite poolt, isegi nii väikese lennuki kui Harrier poolt.
Rääkima F-16 ja F-15-st. Mõlemad pommid on ka "variable yield" ehk muudetava võimsusega.

Probleem selle USA taktikalise tuuma-arsenaliga on eelkõige see, et tema põhilised kandurid ei ole tugeva õhutõrje tingimustes kuigi hukukindlad, venelastega võistlemiseks on vaja operatiivtaktikalisi ballistilisi rakette, kaudtulemoona ja taolisi asju. Eelkõige puuduvad ameeriklastel lahinguväljal olevate vägede vastu mõeldud väikse võimsusega tuumarelvad (mida on suur hulk). Kõnealused lennukipommid on sobivad pigem suutemate objektide nagu "lennuväli", "laevastiku eskaader" ja "raketibaas" vastu.

[Kapten Trumm]

Saksamaale paigutati Külma sõja ajal ka hulk tuumarelva sisaldavaid maamiine (esimene ettesattunud viide: https://motls.blogspot.com.ee/2015/03/n ... order.html ). Ilmselgelt ei hakka keegi tollaseid Varssavi Pakti armeede peatamiseks loodud plaane Eestisse üle kandma.

Praegust USA taktikalist relvastust (õigemini selle nappust) vaadates tundub, et kõige tõenäolisem ongi taktikalised tuumapommid. See muudab Ämari aga 100% kindlaks tuumalöögi sihtmärgiks (kui asi sinnapoole kisub, arvestades Peterburi lähedust on reaalne isegi ennetav löök). Arvestades meie tänast olematut tsiviilkaitset, saab see olema katastroofiliste tagajärgedega, sest tuule suundi arvestades asub ohualal kolmandik kuni pool Eesti elanikkonnast (sh Tallinn). Isegi siis, kui antud aktsioon ainult Ämari aurustamisega piirdub ega laiene nt tähtsatele majanduslikele sihtmärkidele, sh Tallinnale. Eelhoiatust lähiajale saba olema 4-5 minutit ja plahvatusest tuumasaaste langemiseni Tallinnas saab olema eelhoiatus 1-2 tundi. See tähendab, et täna avalikkusele antud infokildude järgne evakuatsioonil põhinev elanikkonnakaitse muutub tühjaks jamaks (sest Tallinna suuruse linna evakueerimiseks kulub vähemasti ööpäev). Siit hakkab ehk ka koitma, miks rumalad soomlased pole Helsinkis varjendite ehitamist lõpetanud.

Nende kaalutluste pinnalt tuleb ka minu arvamus, et sellisest elu võimalusest tuleb keelduda ja nõuda selle asendamist vajaliku tavarelvastuse ja vägedega. Me lihtsalt ei suuda ei täna ega ka 10 a pärast tulla toime üheainsagi tuumapommi tagajärgedega (erinevalt nt Soomest).Tuumamiinid idapiiril pole aga võib-olla isegi halb idee, kui seda tsiviilelanikkonda silmas pidada. Nimelt puhuvad siin valdavalt läänekaare tuuled ja lendu tõstetav saast läheb sealt suurima tõenäosusega Peterburi suunas (kui tuulteroosi vaadata). Halvad on variandid Paldiski-Ämari piirkonnas, mis asub tähtsaimast Eesti piirkonnast pealetuule.

[Kriku]

Nende kaalutluste pinnalt tuleb ka minu arvamus, et sellisest elu võimalusest tuleb keelduda ja nõuda selle asendamist vajaliku tavarelvastuse ja vägedega.

Mina isiklikult jagan nende akf-ide arvamust, kelle arust see elu võimalus on mingi infomüra.

Palun mitte hakata siia uut tsiviilkaitse või varjendite ringi tegema.