Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Lihtsalt väike näide praktikast (mida see Lenin toona ütles....?). Eile olid mitu tundi maas e-riigi teenused, sest rotid olid kuskil kaabli läbi närinud.
Et ühestainsast kaablist sõltubki. Mis saab siis, kui seda teevad Ostrovi lähedal asuva eriotstarbelise brigaadi labidatega (ja AK-12ga) relvastatud "rotid", aga mitte ühes, vaid 27-s kohas korraga? Lennatakse kohe mobiliseeritud kaitseväega ja liitlaste tankidega peale? Või jõuab üldse kedagi mobiliseerida? Kelle vastu? Kus on see vaenlane, kellele tellime kaudtuld ja pommitamist?

Muide, see rotilugu esitleti päeval kui "kopajuhi süü", mis õhtusel ERR uudisteribal oli moondunud "rottideks":

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks võimalik (ja tulevikkuvaatav) "plaan B" ..

Ida-Euroopa vajab enda kaitseks Läänemere – Musta mere liitu ja rohkem relvi

Ameeriklastele on oluline, et oleks olemas jõud, mis suudab tasakaalustada võimalikku Lääne-Euroopa ja Venemaa liitu.

OLEKSI GONTŠARENKO
Ukraina ülemraada ja Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee liige


Üks kuulus prantslane avastas kord, et vastandid tõmbuvad. Üle kahe sajandi hiljem võttis teine prantslane seda liiga sõna-sõnalt ja ütles, et Venemaa on Euroopa riik. Emmanuel Macroni iga sõnavõtt kinnitab Lissaboni-Vladivostoki geopoliitilise telje kujunemise ohtlikku tendentsi. See eirab Ida-Euroopa huve (samuti nagu Nord Stream 2).
Mida saab sellises olukorras teha Euroopa idapoolne osa? Saksamaa ja Prantsusmaa juhid ignoreerivad tuimalt Venemaa avaldusi stiilis „tankid ühe päevaga Varssavisse” ja sõjaväeõppusi Balti riikide piiri lähedal. Nad eelistavad unustada, et Vene väed on Donbassis ja Krimmis. Kuus aastat tagasi ei uskunud ka Ukraina, et eksistentsiaalne hirm Vene imperialismi ees võtab reaalse kuju.
Näiteks koordineerimatus Türgi hiljutiste Süüria-tegevuste asjus sunnib küsima: kas NATO kui organisatsioon on ees seisvatele väljakutsetele vastamiseks küllalt tõhus? Ida-Euroopa riigid peavad mõistma, et praeguses geopoliitilises süsteemis oleme Euroopa piir. Kui me tahame püsima jääda, peame olema tugevad. Julgeolekustrateegias peame hakkama mõtlema järgmistes suundades: 1) Läänemere – Musta mere vaheline integratsioon, 2) igaühe enda kaitsevõime suurendamine liidu kaudu USA-ga.

Sisuliselt formeeriti Läänemere – Musta mere liit juba tänavu juunis Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee kurikuulsal hääletusel Venemaa delegatsiooni õiguste taastamise üle. Ukraina, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Gruusia, kes olid sellele vastu, peaksid saama Läänemere – Musta mere koostöö eestvedajateks ning tegema tööd ka Valgevene kaasatõmbamiseks.
Sellel mõttel on pikk ajalugu. Osa maid said koos tegutsemise kogemuse Venemaale pikka aega vastu seisnud Rzeczpospolita (Poola-Leedu liidu) ajast. Läänemere – Musta mere liidu idee tekkis sada aastat tagasi 1919.–1920. aasta rahukonverentsidel. Seda geopoliitilist kontseptsiooni on edasi arendanud Ukraina mõtlejad Stepan Rudnõtski ja Mihhailo Gruševski, Poola poliitikud Józef Piłsudski ja Lech Wałęsa, Leedu poliitikud Algirdas Brazauskas ja Kazimira Prunskienė, Läti riigitegelane Siegfried Meierowiz, Eesti riigitegelane Karl Robert Pusta ning Gruusia poliitikud Noe Žordania ja Evgeni Gegetškori. Teemat käsitleti 1990-ndatel Ukraina ja Leedu tippkohtumistel ning nüüd on see värsket hoogu saanud Poola presidendi Andrzej Duda sõnavõttudes. Hooti – Moskvast kaugenemise päevil – on sellest rääkinud isegi Valgevene president Aljaksandr Lukašenka.

Läänemere – Musta mere koostöö annaks meie riikidele kontrolli kahe mere vahelise strateegilise koridori üle. Gruusia osalus lisaks ligipääsu Kaukaasiale ja Lähis-Idale. Olukorras, kus käib äge võitlus Nord Stream 2 ja Ukraina gaasitransiidi pärast ning Hiina rajab uut siiditeed, on see kontroll hindamatu eelis.
Kui Lääne-Euroopa ei suuda enam juhtida, siis peab Läänemere – Musta mere koridorist saama mitte ainult ühise majandusliku kasu, vaid ka uue mõtlemise piirkond. Euroopa otsib midagi uut ning Läänemere – Musta mere liit on seda tõelise euroopluse vaimus.
Kuid see liit saab olla efektiivne üksnes teise eespool nimetatud punkti täitmise korral: kui iga osalev riik oma sõjalist võimsust suurendab. Selle strateegia elluviimiseks võib olla tõhus sõjaline liit USA-ga. Tasub märkida, et USA juba suurendab kahepoolset toetust NATO Ida-Euroopa riikidele, eriti Poolale, Leedule ja Rumeeniale. Gruusia-Ameerika suhted on samuti traditsiooniliselt olnud head. Ukraina eesmärk peaks olema saada USA-le oluliseks mitte-NATO-liitlaseks.

Ameeriklastele on oluline, et oleks olemas jõud, mis suudab tasakaalustada võimalikku Lääne-Euroopa ja Venemaa liitu. Hoolimata Donald Trumpi Venemaa-sümpaatiast jääb USA alati juhtivaks Venemaa-vastaseks jõuks. Praktika on näidanud, et USA abi oma liitlastele on tavaliselt kiire, reaalne ja mõjuv.
Läänemere – Musta mere liit ühel või teisel kujul on meie riikide ainus võimalus vastata uue aja ja geopoliitilise olukorra vajadustele.
Üks kuulus sakslane on öelnud: mis ei tapa, teeb tugevaks. On aeg olla tugev! Ühinegem nüüd!

[Castellum]

Iga uus on hästi unustatud vana:
https://et.wikipedia.org/wiki/Mi%C4%99dzymorze
Poolakate teeneid võib muidugi hakata juba 1683. aastast Viini alt lugema...

[Kapten Trumm]

Ega selle NATOga mingit akuutset häda hetkel poleks, kui poleks Valges Majas tegelast, kel käed käivad mõistusest eespool ja puudub siiani arusaam, et riik pole Trump Tower, et teen mida tahan (tihtiesinev riigitööle sattunud äritegelaste probleem muide - vaadake nt Jüri Mõisa tegusid linnapeana). Selles mõttes Hillary Clinton olnuks parem valik - võibolla pehme, aga ettearvatav.

Lisaks muidugi küsimus, et mis kohta pidi ja kui kõvasti on ta Putinil sahtli vahel. See muidugi, mis toimus USA abi ja mingi poliitrivaali kottimisega Ukrainas, on tase omaette. Väike ime, et tagandamisprotsess ei käi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88133051

..ka siin artiklis kirjeldet tegevused kvalifitseeruvad kui omamoodi "plaan B" arendus

[Runkel]

Kesk- ja Ida-Euroopa koostöö (majandus ja infra) käib ka:
1. Kolme Mere algatuse raames, kel suurem huvi, saab üksikasjaliku ingliskeelse ülevaate siit: 3SI tegevuskava
Reinsalu on seda formaati mitmel korral esile tõstnud, ka värskes intervjuus ERRile (usutluse lõpus kaotab ta aga kummalisel kombel enesevalitsemise): https://www.err.ee/1005075/reinsalu-kai ... brustamist
2. 16+1 riikide kohtumise raames, aga see 1 on seal Hiina. Tundub, kui viimase formaat on Hiinale võimalus Kesk-Euroopa mängida Lääne-Euroopale vastu, siis esimese formaadi juures nähakse USA võimalikku huvikest Kesk ja Läänele vastu mängida.

Mida ma soovin öelda: kahtlemata tasub põhja-lõunasuunalist koostööd edendada nii majanduslikust kui ka sõjalisest vaatest lähtudes, kuid ka siin, nagu ka ukrainlase esitatud visioon eespool paneb küsima, kas USA on meiega või mitte? Kellel on aega vabamalt käes, soovitaks telest vaadata Trumpi tagandamisprotsessi tunnistajate avalikke kuulamisi, kuradima sünge pilt on kujunemas. Vana kaevu ei tasu muidugi kinni ajada, aga lahtiste silmadega peame ringi vaatama küll.

[ribikardin]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88133051

..ka siin artiklis kirjeldet tegevused kvalifitseeruvad kui omamoodi "plaan B" arendus

See mõistlik ja loogiline, aga kahjuks ei aja ühiskonnalt ei rannakaitset, õhutõrjet ega pikaks rusikaks mlrsi mitte kuidagi välja.

[Kriku]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88133051

..ka siin artiklis kirjeldet tegevused kvalifitseeruvad kui omamoodi "plaan B" arendus

Minu arust mitte - sama peaks toimuma ka siis, kui NATO abi tõrgeteta saabub.

[Xender]

Sellest plaan B jutust ei saanud ma Helme puhul aru - mis me siis erinevat tegema hakkame siis nii öelda NATO väliselt? Mingeid erilisi puhtalt NATO projekte meil EKV eelarves nagu enam pole, millest loobuda saaks. Põhiraha läheb relvastuse, laskemoona ja isikkooseisu peale.

Reservväelane: plaan B-st pole enne kaitseväe võimekuse tõstmist mõtet rääkida

Artikli autori kommentaarile võib täitsa vabalt alla kirjutada

"Meil ei saa olla toimivat plaan B-d, mis on mõeldud musta stsenaariumi puhuks, kui isegi praegune oluliselt lillelisem plaan A lonkab jalga, sest Eesti kaitseväel on puudu omajagu vajaliku relvastust, võimeid ja vägesid sellegi elluviimiseks. Kõigele lisaks on kõik ära unustanud, et ka NATOsse kuulumine eeldab meilt nagunii paari nädalat iseseisvat hakkamasaamist, millega on ka meil lood, nagu on.
Mingil põhjusel võtavad paljud plaani, kui mingit omaette väärtust, mis midagi lahendab. Vahet pole isegi mis nime, tähte või nr kannab plaan, kui idanaaber käivitab oma T72 ja Mig mootorid, loeb see – mida meil vastu käivitada on. Plaani olemasolu ilma vahenditeta selle elluviimiseks on lihtsalt hunnik tühja teksti paberil.

Alustaks ehk sellest, et leiaks kaitseväele rohkem raha, et oleks mida käivitada, kui selline asi juhtub. Mis ei tohiks olla poliitiliselt ju võimatu, kui arvestada, et kaitsekulusid lubasid tõsta enne valimisi 2/3 praegustest valitsuserakondadest. Kui meil on praeguse kaitseplaani kõik tingimused täidetud (maa, õhu ja merekontroll), alles siis võiks hakkata vaatama, kuidas edasi minna"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88133051
..ka siin artiklis kirjeldet tegevused kvalifitseeruvad kui omamoodi "plaan B" arendus

Minu arust mitte - sama peaks toimuma ka siis, kui NATO abi tõrgeteta saabub.

..see oleks täna vaid IDEAALis nii..
Meie riigikaitselises vähearengus ning kodanikukaitsealases alaarengus on ka artikliskirjeldet tegevused juba "plaan B" - vot tak.

[Kriku]

Meie riigikaitselises vähearengus ning kodanikukaitsealases alaarengus on ka artikliskirjeldet tegevused juba "plaan B" - vot tak.

Loogiliselt siiski mingis teises tähenduses kui alternatiiv NATO kollektiivkaitsele.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hästi - formuleerime siis (extra doktorantide jaoks) tsipa ümber

Ütleme et kõik, mis kuidagigi riigikaitsesse puutub // seda tugevdab - aga mida õnnestub vällapoole riigikaitsekululahtri kahte protsenti "sokutada" - ongi juba boonus ning tugevate "plaan B" tunnustega

[Kriku]

Selle vastu ei vaidle, kuid see väljub teemast.

[Smith]

https://maailm.postimees.ee/6500738/mar ... d-dollarit

Helmekas lubas ju miljardi Trumpilt küsida.
Ei tea kuidas edeneb?

[Xender]

https://maailm.postimees.ee/6500738/mar ... d-dollarit

Helmekas lubas ju miljardi Trumpilt küsida.
Ei tea kuidas edeneb?

Selles osas tuleks USA presidendivalimised ära oodata, kui sealt midagi loota ongi, siis peale seda. Praegu ei saaks Trump isegi kui sooviks kuhugi raha loopida.