www.militaar.net

kuido20 kirjutas:Robert Dalsjö Rootsi kaitseuuringute agentuuri asedirektor

Loeteb 4 Kaitseväe puudust, teksti tõlkega tuleb vaeva näha
Valmisolek(readiness), sõltuvus mobilisatsionist
Mehhaniseerimatus (on ainult üks pataljon rauteritega)
Kaugmaa suurtükkide puudus (modern long-range artillery)
Maapealse õhutõrjesüsteemi puudumine

https://www.err.ee/865710/valisilm-balt ... ulgeolekut


NATO - Need America To Operate

Sõltuvus mobilisatsioonist ja reservarmeest on asi, millele Eesti (rahvaarvu) väiksust arvestades tõsiseltvõetavat alternatiivi ei ole. Küll aga ei saa sõltuvust mobilisatsioonist ja „puudlikku valmidust“ minu arvates täna enam lugeda mingiks probleemiks või puudujäägiks olukorras, kus lisaõppekogunemiste käigus on praktikas (ja edukalt) läbiproovitud suvaliselt valitud jalaväepataljoni reservväelaste teenistussekutsumine, formeerimine ja pataljoni maastikule hajutamine 24-tunnise aja-akna ees. Mis – tänu sellele, et struktuuri on võrreldes kunagiste unistustega väiksemaks tõmmatud ja igale SA-üksusele kinnistatud ja ladustatud tema oma relvastuse-varustuse komplekt – on laiendatav tervele meie 20 000+ reservarmeele.

„Kaugmaa suurtükkide“ all pidas Dalsjö konverentsil silmas eelkõige MLRS-i, nimetades seda isegi olulisemaks keskmaa-õhutõrjest ja tuues praktilise näite võimalusest rappida Tapa kandis positsioonidel olles nii Tallinn-Narva kui Tallinn-Tartu maanteel edasirühkivat vastast. Mehhaniseeritud pataljonide osas – koos liitlaste pataljoniga on neid mehhaniseeritud pataljone täna juba tegelikult kaks tükki. Pisiasi, aga asi seegi.

Lätlaste sisevägede brigaadi suurune armee on veel hullem probleem - kui vaadata, mida selle raha eest siis "kiiret" saaks. Üks ennetav löök nende baasile ja thats it.
Võimalus saada väeosa paiknemiskohta 6 Iskanderit siisse (eriti tore oleks, kui kõrgendatud valmisoleku tõttu oleks koosseis kasarmeeritud ja tehnika õues ootamas) on Venemaa lähinaabruses iga kutselise armee risk (ka liitlaste lahingugrupi oma muide).

Kuigi tänasest on meil veel maad pikalt edasi minna - et ei tekiks liigset endale õlale patsutamist. Rootsi punkrid, Sveitsi kombel relvad ja esimese päeva moon kodus - need on meil puhta rakendamata võimalused.

Trident Juncture 2018 õppus tulekul oktoobri lõpus

Õppusest võtavad osa 150 lennukit, 70 laeva ja umbes 10 000 ühikut sõjatehnikat. Kõik need saadetakse selle kuu lõpus NATO kirdetiivale

https://www.err.ee/865938/nato-korralda ... oja-lopust

Ei maksa sellele Sveitsile pidevalt viidata. Ei ole seal asjad ammu "nii hästi".

Sveitsi kombel relvad ja esimese päeva moon kodus - need on meil puhta rakendamata võimalused.

- enam polegi vist kellelgil.
Ja nende mobilisatsiooni teema on ka roostes. Tahavad tulla Eestit vaatama ...

Tagasi teemasse:

Mattis ütles pressikonverentsil, et teod räägivad enda eest, ning lisas: «USA on tegutsenud, näidates, et meie panustamine Atlandi-ülesesse allianssi on jäänud raudkindlaks».

USA seadusandjad ei ole vähendanud kaitsekulutusi Euroopas mitte ühegi sendi võrra, vaid säilitanud taas kõige kõrgemal tasemel pühendumuse alates Berliini müüri langemisest 1989. aastal, ütles Mattis.

https://maailm.postimees.ee/6419589/mat ... 1530278500

[USA NATO suursaadikult Kay B.] Hutchisonilt küsiti NATO peakorteris, mida võiks USA teha Venemaa uue raketiklassi vastu, mis näib rikkuvat keskmaa tuumajõudude kokkulepet. „Vastumeetmed oleksid nende rakettide kõrvaldamine, mis on Venemaal kokkulepet rikkudes arendamisel,” vastas Hutchison.

Enne selgitust, mis tuli üheksa tunni pärast, ei olnud selge, kas Hutchison mõtles, et USA võtaks Venemaa keelatud raketirajatised sihikule, kui Moskva lepingut ei järgi, või kas ta hoiatas, et USA parandaks oma raketikaitset nii, et saaks kõrvaldada kõik keelatud raketid, mida Venemaa otsustaks USA ja tema liitlaste sihtmärkide pihta välja lasta. USA-l on praegu piiratud võimalused enese kaitsmiseks tiibrakettide vastu.

„Küsimus oli, mida te teeksite, kui see jätkub punktini, kus me teame, et nad on võimelised keelatud rakette kohale toimetama,” ütles Hutchison. „Ja selles punktis otsiksime me võimekust kõrvaldada rakett, mis võib tabada mõnda meie riiki Euroopas ja tabada Ameerikat Alaskas.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83885175

Kes arvab, et sellised sõnad juhuslikult lendu lähevad, tõstku käsi või jalg üles

Väike ajaloomeenutus: https://en.wikipedia.org/wiki/We_begin_ ... ve_minutes

Piontovski meie olukorrast globaalpoliitika valguses

https://m.postimees.ee/section/127/6421944

Mina näen siit ainult vajadust iseseisva kaitsevõime kiirema arendamise järele.

No, kui oled neid Piontkovski esinemisi kuulnud, siis tead, et ta juba seda 4a raiunud . Mul ei lähe kuidagi meelest päev enne Trumpi valimist. Kui oli 2 meest kes raiusid , 500% tõenäosusega on uus president Clinton. Üks neist oli Piontkovski ja teine , meie uus suursaadik Usa-s....

Viljar Veebli poolt läbiviidud uuring Eesti julgeolekuohtudest.
Venemaa on kõrgel kohal.

http://www.maailmavaade.ee/artiklid/ees ... ioriteedid

Martin Herem kirjutas:Ei maksa sellele Sveitsile pidevalt viidata. Ei ole seal asjad ammu "nii hästi".

Sveitsi kombel relvad ja esimese päeva moon kodus - need on meil puhta rakendamata võimalused.

- enam polegi vist kellelgil.
Ja nende mobilisatsiooni teema on ka roostes. Tahavad tulla Eestit vaatama ...

Martin, kui Šveitsile oli akuutne hädaoht külma sõja ajal, siis polnud nad nii roostes midagi.
Kui hädaohtu pole, siis lähevadki igal pool asjad ripakile.

Aga meie julgeolekugarantii on selline:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83992442

https://maailm.postimees.ee/6429105/tru ... 1481498196

Ja ta võib jääda veel 6 ks aastaks, kusjuures teisel valitsemisajal on presidentidel tunduvalt vabamad käed, sest ei saa enam kandideerida:

https://maailm.postimees.ee/6429356/usa ... 1481498196

Lähemalt imetlemiseks:

https://www.realclearpolitics.com/video ... _here.html

Meie jaoks on see Eesti kaitstuse teema rohkem kui Trumpi teema.

Samal ajal on vaid üks poliitiline erakond nõus tõstma oluliselt kaitsekulusid ja poliitikud ning avalikkus jahuvad mingi sõjaväestatud piirivalve pseudoteema kallal. Viimane on nende valimiste asendusaine põhiküsimusele (kaitsekulud), nagu Rõiva lennukivideo eelmine kord.

Aga videos näen ma riigijuhti, kes on ettearvamatu, valmis kõike varem kehtinut kahtluse alla seadma ja tegema igasuguseid kannapöördeid. Jutt, et häda korral asub USA sõjaväele käske jagama Kongress või teised vabariiklased, on soovunelm. Küll aga on sellises olukorras ülivajalik iseseisev kaitsevõime, mis meile "aega suudaks osta" - tuule suund võib kriisi korral pöörduda mitu korda.

ÜRO peaassamblee võttis 16.10. vastu resolutsiooni, mis lubab Palestiina omavalitsusel juhtida järgmisel aastal ÜRO-s arenguriikide olulist rühma G77. USA asesuursaadik Jonathan Cohen kutsus peaassambleed hääletama resolutsiooni vastu. Lõpuks olid resolutsiooni poolt 146 riiki, vastu Iisrael, USA ja Austraalia. 15 riiki, nende hulgas Läti ja Leedu, jäid erapooletuks. Eesti jättis selle võimaluse kasutamata..
Pole just tark tegu oma suurim liitlane toetuseta jätta.

Eesti tegi taolise liigutuse ka aasta tagasi, Jeruusalemma Iisraeli pealinnana tunnustamise teemal.

Siis kusjuures oli Eesti EL eesistuja ja rahvale seletati, et meie julgeolekuhuvide vastase välispoliitika põhjuseks oli, et me pidime eesistujana väljendama EL seisukohta. Aga praegu ei seletata rahvale suurt midagi. Mõni ajakirjanik võiks selle küsimuse tõesti Mikserile esitada.

KVJ kindral Terrase intervjuu
https://www.err.ee/871523/kindral-terra ... aasta-eest