www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=71&t=25758
481. leht 495-st

Autor:  kuido20 [ 04 Jaan, 2019 12:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Lemet kirjutas:
Irw...kae nalja. Ja mihandne üksmeelne ruig siinsamas foorumil aastaid tagasi tõusis, kui ma julgesin pühamast pühamas kahelda ning piuksatada, et primaarne peaks ikka olema iseseisev kaitsevõime ning NATO on midagi sellist, millele me kunagi ei saa 100% kindel olla. Näikse, et reaalne elu hakkab tasapisi kohale jõudma ja Saulustest Paulused saama...(või oli see nüüd teistpidi?)

Kui NATO ebaõnnestub, siis ega meil iseseisvalt pikka pidu pole.

Autor:  mäger [ 04 Jaan, 2019 14:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Aki Heikkinen jagas Twitteris kellegi Pertti Salolaise säutsu:
Tsiteeri:
#USAssa on esitetty käsitys ettei Pres.Trump ole enää sitoutunut Baltian puolustamiseen yrittäessään lähestyä Venäjää Kiinan uhan edessä. Näkemys esitettiin France 24 kanavalla asiantuntijan toimesta. Jos tässä on mitään perää on tieto järkyttävä Baltialle ja meille.


Salolaist ei tea, aga Heikkise säutsud on üldiselt informeeritud ja objektiivsed. Vastikult palju punaseid lipukesi tõuseb üles, et USA ehk ei toimi usaldusväärselt. Ehk siis Trump ilma selgelt ütlemata, et "natoga on kõik" õõnestab seda usaldusväärsuse vundamenti. Eks see meie vastus saab olla kaitsekulude tõus, et see võimalik ülesõitmine pigem üle tankitõkete kulgeks ja hästi aeglaselt.

Läheb kaitse-eelarve teemasse, aga ma arvan, et tulemus on see, et kui Keskerakond hakkab järgmist valitsust tegema ja seal on juures Isamaa ja/või EKRE, siis koalitsioonilepingus nö täidetakse väiksema partneri soovid ja kaitsekulud suurenevad, kuigi Kesk oma valijatele teeb seejuurde nägusid. Arvestades Keski tegeliku ajaloonõustaja prof Musta teaduslikku tausta ja Musta/Simsoni oletatavat mõju erakonnale, ei näe ma küll võimalust, et nad liiga aktiivselt vastu põtkiksid.

Autor:  nimetu [ 04 Jaan, 2019 14:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Info pärineb algselt France 24-lt. Kes vähegi on sellega kokku puutunud, teab, et tegu on üsna (vasakule) kallutatud kanaliga. Nende viis pagulaskriisi kajastada oli näidata ratastoolis teismelist süürlannat, kes rääkis veatult inglise keelt ja kellele meeldisid jubedalt lääne situatsioonikomöödiad. :roll:
Neil on küllalt põhjuseid, et sellist jama õhku visata.

Autor:  Martin Peeter [ 10 Jaan, 2019 1:05 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Kaitseminister Luik alanud aastast.

https://www.err.ee/896109/luik-brittide ... ust-nato-s

Pilti kokku pannes tuleb tõdeda, et liitlaste Patriot rakette meile oodata ei ole, aga kaitseminister avaldab lootust, õhuturbemissioon muutub õhukaitsemissiooniks.

Autor:  Kriku [ 16 Jaan, 2019 12:28 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

NATO mineerimine Trumpi poolt palun lahkesti 5. artikli teemasse: viewtopic.php?f=71&t=18266&start=2565

Autor:  Kapten Trumm [ 16 Jaan, 2019 18:43 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Tsiteeri:
Pilti kokku pannes tuleb tõdeda, et liitlaste Patriot rakette meile oodata ei ole, aga kaitseminister avaldab lootust, õhuturbemissioon muutub õhukaitsemissiooniks.


Mina nt kahtlen sügavalt, et liitlased toovad siia venelaste käeulatusse oma kallihinnalisi lennukeid suuremaks koguses ideega siit õhusõda pidada. Selleks on Ämari passiivne kaitse liiga olematu. Igal Kevadtormil seisavad seal lennukid lageda taeva all, sest puuduvad angaarid ja varjendid suurema arvu lennukite hoidmiseks. Lisaks on vajalik taolise asja õhutõrje, kui Patrioti ei tule, siis meie raske rahaga ostetav NASAMS on vähevõimekas süsteem taolise rolli täitmiseks. Lihtsalt tuleulatus on liiga pisike.

Õhukaitse on ikkagi konkreetselt sõjapidamise tegevus, mitte õhupolitsei. Mis tähendab, et tuleb arvestada vastase sõjalise mõjutamisega selle vastu. Arvan ise, et venelased ise ennast siia alla lastavaks seadma ei kipu, pigem üritatakse lennuvälja likvideerida operatiivtaktikaliste rakettide või tiibrakettide abil ning õhus olevaid lennukeid kesk- ja kaugmaa ÕT abil VF territooriumilt.

Hetkel päästab mõnevõrra asju see, et meie vahetus naabruses puuduvad VF taktikalise lennuväe üksused. Lähimad on Kaliningradis ja Peterburi taga. See annab teatud shansse. Samas venelastel on 30 km Peipsist Gdovi lähedal suletud Su-24 baas, küllap see siis ka uuesti asustatakse. Taoline jõudude asetus ilmselt viitab sellele, et siit lähtuvat õhu-ohtu ei peeta nii tõsiseks. Soome 60+ lennuki vastu on taolisi piiritaguseid baase päris mitu ja tegutsevad.

Autor:  Martin Peeter [ 17 Jaan, 2019 12:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Sven Sakkov Positmehes.

https://leht.postimees.ee/6500752/sven- ... nald-trump

Keegi võiks täismahu panna. Tegemist ikkagi Eesti praeguse hetke parima analüütikuga. Ja jutt on väga tõsine. Püstitab hüpoteesi, et 2019 aastal võib maailma julgeolekuarhitektuur tõsise löögi alla sattuda, sest Trumpi käed on siseriiklikult seotud. Välispoliitikas on aga presidendi mängumaa suur.

Tsiteeri:
Mõelgem hirmuhigis sellele, kui ühel hommikul telefoni kätte võttes avastame, et Trump on otsustanud Ameerika Ühendriikide väed Euroopast välja viia.



Kas see on nüüd 5. artikli või kaitstuse teema?

Autor:  Kriku [ 17 Jaan, 2019 12:43 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Sven Sakkov: tuulispask nimega Donald Trump.
Tsiteeri:
Läänemaailm on keerises. Juba aastaid. 2019 ei too sellele kindlasti leevendust, pigem vastupidi. Eesti kui väikese, avatud majandusega geopoliitiliselt haavatava ääreala riigi jaoks on nendel arengutel silma peal hoida eluliselt vajalik. Ikka seetõttu, et me oleme ühed esimesed, kes võimalikke negatiivseid arenguid oma nahal tunda saavad, on selleks siis tagasilöögid maailmamajanduses või läänemaailma julgeolekumudelis.

Eesti vaatevinklist tundub meile, et kogu julgeolekumaailm keerleb Vene ohu ümber. Ameerika Ühendriikide seisukohalt on Venemaa teisejärguline probleem. Esimene mure on Hiina tõus ja sellega seonduv: Põhja-Korea talitsemine, Lõuna-Korea ja Jaapani kaitse, tehissaarte ehitamine ja nende militariseerimine Lõuna-Hiina meres jms.

Teisisõnu peavad Ameerika Ühendriigid samal ajal ohjeldama nii Hiina tõusu kui ka Venemaa langust. See pole kergete killast ülesanne ka normaalsel ajal. Trumpi aeg aga ei ole normaalne.

Liitlastest vaenlased

Paraku peab tunnistama, et kõige suuremat turbulentsi tekitabki meie peamise liitlasriigi Ameerika Ühendriikide president. Pühapäeval täitub Donald Trumpil kaks aastat Ameerika Ühendriikide presidendina. Selle aasta 3. jaanuarist on demokraatidel enamus Kongressi esindajatekojas ning see tähendab Ameerika Ühendriikide sisepoliitilises võitluses ja polariseerumises uut faasi. Kuigi kaugelt jätab president Ühendriikide asjade otsustajana kõikvõimsa mulje, kontrollib eelarvet ja seadusealgatusi esindajatekoda. Tavaliselt pööravad Ameerika Ühendriikide presidendid, kelle riigisisest tegevust vastaspool blokeerib, oma tähelepanu välispoliitikale.

Tavaliselt on Eesti-suguste väikeste, Ameerika Ühendriikide aktiivsest välispoliitilisest tegevusest ja sõjalisest jõust sõltuvate riikide vaatevinklist tegemist positiivse arenguga. Nagu ka muud teemad, ei pruugi vanad tõed Trumpi ajastul enam tõeks osutuda. Sest seni on Trump näidanud, et ta kohtleb oma liitlasi kui vaenlasi ja vaenlasi kui sõpru.

Trump on oma valimislubaduste elluviimisel olnud erakordselt järjekindel. Riigisisestest teemadest on jäänud veel osa Ameerika Ühendriikide valitsusasutuste tööseisakuni viinud müüri küsimus ja Barack Obama tervishoiureformi tagasipööramine. Välispoliitikas pole Trump teinud saladust vastumeelsusest NAT­O suhtes. Seni suutsid kaitseminister Jim Mattis ja teised traditsioonilise välispoliitilise liini eest seisjad status quo’d hoida. Nüüd on Mattis läinud ja Trumpi äkkotsus Süüriast väed välja viia ei ennusta miskit head.

Küsimus pole niivõrd selles, kas vägede väljatoomine praegu ja sellises tempos on mõistlik või mitte, vaid selle otsuse vastuvõtmise viisis. Liitlastega Trump ei konsulteerinud, samuti tuli see otsus üllatusena Pentagonile ja Kongressi juhtkonnale ning välis- ja kaitsekomisjonidele. Mõelgem hirmuhigis sellele, kui ühel hommikul telefoni kätte võttes avastame, et Trump on otsustanud Ameerika Ühendriikide väed Euroopast välja viia. Asjaolu, et kainemad pead suutsid Trumpi Süüria-otsuse tagasi pöörata ja nüüd on jutt vägede väljaviimisest pärast ISISe lõplikku purustamist ning Türgi lubadust, et Süüria kurde ei rünnata, on vaid osaline lohutus. Järgmine kord ei pruugi selline päästeaktsioon õnnestuda.

Väärtustühisuse ohud

Lisaks Ameerika Ühendriikide luureasutustele ja meediale ründab Trump pidevalt Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemi, liitlasriike ja isiklikult kõiki, kes on tema suhtes kriitilised ja kelle kriitika on talle silma jäänud. Ainsad, kelle kohta tal halbu sõnu ei leidu, on Vladimir Putin, Põhja-Korea liider Kim Jong-un, Hiina president Xi Jinping ja Saudi Araabia kroonprints Mohammad Bin Salman. Teisisõnu diktaatorid.

Pärast Saudi Araabia päritolu ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmist kuningriigi lähetatud mõrtsukate poolt Istanbulis on Trump poole valinud ning toetab igati ja lõpuni kroonprintsi, hoolimata sellest, et Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) hinnangul oli selle mõrva taga just tema. Trump põhjendab seda väitega, et Saudi Araabia on oluline Ameerika Ühendriikide relvatööstuse klient ja kindel liitlane Iraani taltsutamisel. Teisisõnu: kui sul on raha ja Ameerika Ühendriikidega sama vaenlane, siis sellisel puhul väärtuspõhine kohtlemine ei kehti ja sa võid oma režiimi vastaseid tagajärgi pelgamata tükkideks saagida.

Loomulikult on ka eelmised «normaalsemad» Ameerika Ühendriikide presidendid pidanud välispoliitikas kaaluma reaalpoliitika ja väärtuste vahel. Kuid sel korral on erinevus just asjaolus, et praegune Valge Maja asukas neid kahte vastandhoovust üldse ei kaalugi. Sellise väärtustühise käitumise tagajärg on paraku Ameerika Ühendriikide vasta­suse tõus Euroopas ja sellest tulenev Atlandi üleste suhete jätkuv halvenemine.

Mõrad maailmakorras

Trumpi kampaaniakõnedest, tegevusest ametiajal ja selle kohta kirjutatust ilmneb, et rahvusvahelises poliitikas on Trumpile kõige suuremaks pinnuks silmas jõukad liitlased, kes tema sõnul Ameerikale oma sõjalise kaitse eest piisavalt ei maksa. Nimeliselt Lõuna-Korea ja Saksamaa ning organisatsioonina NATO. Laiemalt on Trump seadnud kahtluse alla kogu viimased 70 aastat valitsenud maailmakorra. Eesti probleem on selles, et just sellest maailmakorrast tulenevalt on võimalik väikeriikide iseolemine ja iseotsustamine. Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa elavad praeguse maailmakorra kokkukukkumise üle ning jäävad alles. Eesti puhul selles paraku kindel olla ei saa.

Seni on NATO vastu pidanud, kuid vaevalt Trump selle sinnapaika jätab. Pole võimatu, et NATOt tabab samasugune surmaeelne hetk, nagu elasid läbi G7 riigijuhid eelmise aasta juunis Québecis ja vahetult pärast kohtumise lõppu. 2018 oli aasta, kui algasid lammutustööd aastakümneid toiminud rahvusvahelise kaubandussüsteemi kallal. Kas aastal 2019 mureneb lääne julgeolekuarhitektuur? Sel aastal kavandatakse paraku järjekordset NATO tippkohtumist. Paraku seetõttu, et tegelikult oleks mõistlik vältida olukordi, mis Trumpile NATO olemasolu meelde tuletavad. Kahjuks on NATO riigipead ja valitsusjuhid nõnda otsustanud ning nüüd tuleb päästa, mida päästa annab, ja loota, mida loota saab.

Brexit

Selle artikli kirjutamine langeb aega enne Brexiti-hääletust Briti parlamendi alamkojas (Briti parlamendi alamkoda ei toetanud üleeile peaminister Theresa May ette pandud Brexiti lepet – toim). Praegu ei tea vist keegi, mis seisus on Ühendkuningriik 30. märtsil (tähtaeg, mil Ühendkuningriik peaks Euroopa Liidust lahkuma – toim). Võimalik, et jaanuar ei toogi selgust. Võimalik, et saareriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta. Sel juhul oleks Brexiti majanduslik mõju Ühendkuningriigile katastroofiline. Võimalik, et kaubeldakse välja lisaaeg, kas uutel valimistel uue mandaadi saamiseks või uue referendumi korraldamiseks. Ükski võimalikest arengutest ei too aga midagi head.

Kui lahkutakse pauguga ja selle majanduslik mõju on ligilähedanegi ennustatule, siis mürgitab see aastakümneiks brittide suhtumist Euroopa Liitu. Kui uue referendumi järelmina Ühendkuningriik siiski Euroopa Liitu edasi jääb, annab see Euroopas hoogu juurde n-ö establishment’i-vastastele populistlikele liikumistele, kes siis süvariiki, George Sorosit ja keda tahes rahva tahte eiramises süüdistaksid. Erakorralised valimised aga võivad võimule tuua trotskist Jeremy Corbyni. See tähendaks Euroopa majanduse ja julgeoleku ühe alustala venezuelastumist ning otseselt Eestit puudutavalt võimalikku Briti vägede väljaviimist. Pole näha ühtki arengut, mis Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu läbisaamist parandaks.

Britid on kange rahvas ja kuigi nad võiksid endale kaela tõmmatud hädades süüdistada peaasjalikult rahvale süüdimatult valetanud Brexiti eestkõnelejaid, langeb osa pahameelest kindlasti Brüsselile, Pariisile ja Berliinile. Aasta pärast oleme targemad, kuid praeguste kaartide järgi võib ennustada jätkuvat segaduste aega Ühendkuningriigis, suhete halvenemist Euroopa Liiduga ja šampanjakorkide saluuti Kremlis.

Venemaa agressioon Ukrainas

Vaevalt et Ukrainas suuri läbimurdeid tuleb, olgu häid või halbu. Jälgida tasub Ukraina kiriku iseseisvuse taastamisele järgnevaid Kremli vastusamme. Peame aru saama, et Moskva Vene Õigeusu Kirik ei ole iseseisev usuline organisatsioon, vaid Kremli osakond ja käepikendus. Seetõttu oli Ukraina kiriku autokefaalseks tunnistamine tõsine löök ning seda mitte lihtsalt Vene kiriku, vaid Vene riigi pihta. Seda Putin nii ei jäta.

Euroopa Parlamendi valimised

Euroopa Parlamendi valimised mai lõpus on oluline proovikivi maailmajao traditsioonilistele poliitilistele jõududele ja keskne sihtmärk Venemaa mõjutustegevusele. Euroopa populistlikud ja Euroopa Liidu suhtes vaenulikud poliitilised jõud ning Venemaa teevad tööd, mõnel juhul arvatavasti ka koostööd, et Euroopa Parlament euroskeptiliseks pöörata. Kuna enamikus riikides on Euroopa valimistel osalejate protsent väike, saab määravaks küsimus, kes läheb valima ja mis põhjusel. Kui Euroopa suhtes vaenulikud populistid suudavad poolehoidjad välja tuua, siis võivad nad saavutada oodatust ja ennustatust parema tulemuse. Ennustada on peaaegu võimatu. Kui üldse midagi, siis seda, et uus parlament on eelmisest killustatum ja lärmakam.

Euroopa Liit saab endale uued juhid. Eesti vaatenurgast on tuline kahju, et Donald Tusk peab ametist lahkuma. Kõrge välisesindaja Federica Mogherini, kelle sotsiaalmeedia lehel avaldatud selle aasta tosina prioriteedi loetelus ei jagunud ainumatki sõna Ukraina või Venemaa kohta, leiab kindlasti endale jõukohase töö. Lahkub ka pidevalt «ishiasega» kimpus olev Jean-Claude Juncker.

Ühesõnaga: Euroopa Liidul seisab ees ütlemata põnev aasta: uus parlament, uued juhid, midagi juhtub Ühendkuningriigiga. Lisaks erimaigulised ja Euroopat rebestavad vaidlused Poola, Ungari ning Itaaliaga. Meil seisab ees närvilisem, killustatum, ebakindlam ja küsimärke täis pikitud aasta. Kinnitagem turvavööd.

Autor:  Kriku [ 18 Jaan, 2019 11:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Vahur Kooritsa loba jaoks üks neeger tegi omaette teema: viewtopic.php?f=70&t=43111

Õigesti tegi.

Autor:  Martin Peeter [ 18 Jaan, 2019 15:26 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Sõduri intekas Luigega pole just väga eduraport


http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=85058235

Autor:  Lemet [ 18 Jaan, 2019 16:00 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Kommentaare lugedes on selge, et KAPOl peaks libakontode sulgemiseks veel tööd kuhjaga jaguma.... :twisted:

Autor:  Fucs [ 18 Jaan, 2019 16:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Martin Peeter kirjutas:
Sõduri intekas Luigega pole just väga eduraport
http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=85058235

Heiki Suurkask kirjutas:
Rääkides signaalidest, siis kuna NATO väed on Eestis sees, on NATO tähelepanu Eesti suunas järjest suurenenud?

:scratch:
NATO väed on Eestis "sees" pidevalt, sest meie KV ongi samasugune "NATO vägi".
ERITI mil.spetsialistidel tuleks kasutada selle asemel analoogses kontekstis kas "liitlasväed" või "NATO liitlased" vms analoogseid termineid.
See pidev korrutamine, et kõik teised kes siin käivad/on justkui see "õige" NATO tekitab pidevalt tunde, nagu meie oma kaitsejõud ei olekski NATO.
Sama keelekasutusmuster, kus justkui ainult kõik teised peale Eesti (ja Baltimaid üldse) on NATO (või see "õige NATO" või misiganes) jookseb ka vene ajakirjanduses ja trollinduses pidevalt.

:evil:

Autor:  Borja [ 18 Jaan, 2019 18:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Sa vist ei taba siin ära t_blapropaganda ühte põhilist suunitlust..
Mis on nimelt see, et eestlased olla sõjalises mõttes tükk sitta ja mitte millekski võimelised, nad pole kunagi olnud sõdurid, mingit Vabadussõda ei olnud ja ka 2.maailmasõjas piinasid arad tsuhnaad vaid koonduslaagrites vene vange ning kogu nende tänane kaitsepoliitika on ka vaid lõputu amide perselakkumine - selline ongi t_blapropaganda tänanae narratiiv..
Mis on ka täiesti teadlik venele mittealludatahtvate naaberrahvaste igakülgse halvustamise putinoidlik rutiin a la "kui vaid neid amisid ees ei oleks"..

Vot tak.
Ja olen kindel, et moskoovia venelased usuvadki kõike seda jura jäägitult.. ning kremli infoväljas olevad kohalikud t_blad usuvad ka (tõsi küll, mitte kõik - need, kes pronksiööl eriti kivaste nuuti said // eriti kaua näoli D-terminaali põrandal lesisid - nendel on ilmselt mõningad kahtlused tekkind :twisted: )..

Autor:  Fucs [ 20 Jaan, 2019 16:36 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

NATO hävitajad harjutavad eeloleval nädalal madallende
https://parnu.postimees.ee/6503484/nato ... madallende

Autor:  ermot [ 27 Jaan, 2019 18:19 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Selle NATO asjaga saab teha ühe lihtsustuse: ellu peame sellel maanurgal kuidagi niikuinii ja asjaoludest sõltumata. Näen siin foorumis nii mõnda, kes valmis NATO nõrgenemise järel koheselt harakiri sooritama. Nooh, sellega võiks oodata, isegi kui see tundub maailma lõpuna. Ei ole see seda mitte, on vaid ebakindlus teadmatuse ees.

Maailm on pidevas muutumises, see nagu loodusseadus või nii. Kõik need suured ja vägevad on varem või hiljem oma lõpu leidnud ja läheb ka NATO millaski seda teed. Minu isiklik soov on seda näha võimalikult hilja, aga ei küsi keegi minu arvamust. Muuta maailma pöörlemist ei suuda, küll aga saan muuta oma suhtumis sellesse.

Juurdleks parem siis selle üle, mis on meie käsutuses ja ei sõltu näiteks Stabiilse Geeniuse tujudest? Üks on selge- oleme siin maanurgas püsinud üle 10000 aasta ja seda ennem veel, kui NATO loodi. See tähendab, et meil on vajalikud ellujäämise oskused olemas ja saame seda kasutada. Mis see on, on muidugi omaette küsimus, aga päris ilma ka ei ole.

Tulgu mis tuleb, kohaneme ja jääme ellu.

481. leht 495-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/