Seega on 5. artikkel muutunud pigem usuküsimuseks, kui reaalseks ja automaatseks garantiiks. Ja see on Vene propa suur võit.
Ekslikult on siingi foorumis võrreldud Ukraina ja Gruusia sündmusi meie olukorraga ning tehtud järeldusi, et NATO toetus on pigem usuküsimus ... Eks mõnes mõttes ongi - usud või ussitad.
Kahtlejate motiivides ja põhjustes tekib mul aga iga viimase aastaga aina rohkem küsimusi.
Ainult avalike andmete põhjal:
Britid prantslaste, taanlaste või belglastega on siin paiknenud 2 aastat. See oli konkreetne vastus VF tegevusele UKRis. See üksus on siin selleks, et vajadusel sõdida. Neid käivad perioodiliselt tugevdamas erinevad üksused (kopterid, ÕT ... )
Taani initsiatiivil loodi Läti ja Eestiga Põhjadiviis, mille ülesanne on rahvusvaheliste vägedega kaitsta Eestit ja Lätit.
Poola KVJ käis sel aastal Kevadtormil, olles eelnevalt siia saatnud laevatõrje raketisüsteemi. Ja mitte lihtsalt ei saatnud, vaid lõi stsenaariumi, kus ohutase on kõrgenenud ja tugevduse liigutamine peab olema julgestatud. Dessantlaeval transporditud süsteemi julgestas üks fregatt, üks allveelaev ja SU22 lennukid. Meie ajakirjandusele ütles ta:
"Me mõistame, et Balti riikide taeva kaitsmisel on väljakutseid. Poola kui NATO liikmesriik tunnetab oma vastutust piirkonnas ja on äärmiselt huvitatud teie toetamisest," märkis kindralleitnant Andrzejczak ERR-ile
Sel aastal on Eestis läbi viidud kaks õppust, mis harjutavad Eesti või tegelikult kogu regiooni tugevdamist. BaltOps ja Baltic Protector. Viimase õppuse korraldas JEF, mis koondab endas 9 riiki, sh Rootsi ja Soome. Kolmas õppus on tulekul. Siis tugevdavad britid Eesti kaitsevõimet täiendava pataljoni lahingugrupiga (lisaks olemasolevale eFP-le).
Erinevatest õppustest ja väiksematest projektidest ei hakka rääkima. Samuti US rahalisest toetusest Eestile ja regioonile laiemalt.
Avaliku arvamuse uuringud.
Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 90 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Uuringu läbiviijad märgivad, et mida paremini on muust rahvusest inimene Eesti ühiskonda lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse
Nii ületas 2015. aasta märtsist kuni 2018. aasta märtsini mitte-eestlastest NATO-sse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt 30 protsenti, nagu see oli ka pärast 2007. aasta aprillirahutusi ning 2011. aasta araabia kevade sündmusi. Mullu oktoobris kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel ka käesoleva aasta märtsis.
Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40-59 aastaste mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut enam kui kaks kolmandikku ja hea eesti keele oskusega vastajatest pooled.
Milles seisneb Vene propa võit? Minu hinnangul saab see hoopis stabiilselt lüüa.
Selle kõige taustal võib ju kahelda: kas nad päris olukorras ikka tulevad appi?
Aga mul on vastuküsimus: Mida üldse peaks tegema, et usus ei oleks küsimust?