www.militaar.net

Vene õhujõud harjutasid lihavõttenädalavahetusel raskepommitajatega sihtmärkide ründamist Rootsis. Venelased tulid üllatuslikult keset ööd, kui Rootsi selleks valmis ei olnud. NATO siiski reageeris ja saatis välja oma hävituslennukid, kirjutab Rootsi ajaleht Svenska Dagbladet.

Erakordset sündmust on Svenska Dagbladeti teatel seni saladuses hoitud. Oli öö vastu suurt reedet, 29. märtsi, kui leidis aset Vene õhujõudude õppus Rootsi sihtmärgi vastu. Kaks kuud varem, 15. jaanuril ütles Rootsi kaitseminister Karin Enström Säleni riigikaitsekonverentsil oma kõnes järgmist: „Julgeoleku-, kriisivalmiduse ja kaitsepoliitika eesmärk on olla kogu aeg, ööpäevaringselt ette valmistatud ette ennustamatu juhtumiseks.“

Pärast keskööd märkas Rootsi õhuruumi kontrollteenistuse personal oma arvutiekraanidel kuut kiiresti lendavat lennukit, mis ilmusid idast. Nad tulid baasidest Leningradi oblastist, lendasid üle Soome lahe ja Stockholmi saarestikust ida poolt mööda. Tavaliselt lendavad Vene lennukid seejärel üle Läänemere lõunasse, et maanduda Kaliningradis. Aga nüüd pöörasid lennukid Rootsi suunas.

Lennukite grupi tuumikuks olid kaks raskepommitajat Tu-22M3, mida NATO nimetab koodnimega Backfire. Neil on neljaliikmeline meeskond ning need võivad kanda tiibrakette ja tuumarelvi. Pommitajaid saatsid neli Vene hävitajat Su-27 NATO koodnimega Flanker. Kella 2-ks olid Vene lennukid Gotska Sandöni saare juures 30-40 kilomeetri kaugusel Rootsi territoriaalvete piirist.

„Ma võin kinnitada, et jutt käib kahest pommituslennukist Tu-22 koos saatehävitajatega Su-27. Nad jäid rahvusvahelisse õhuruumi Gotska Sandöni juures ja viisid läbi mingisugused õppused. Seejärel pöörasid nad ümber ja lendasid sama teed tagasi,“ ütles Rootsi kaitsejõudude esindaja kindralleitnant Anders Silwer

Silwer ei taha öelda, mida venelased harjutasid. Svenska Dagbladeti allikad relvajõududes kirjeldavad aga, kuidas Vene lennukid jagunesid Rootsi suunas lennates kaheks grupiks. Pommitajad korraldasid õpperünnaku kahe erineva sihtmärgi vastu Stockholmi piirkonnas ja Lõuna-Rootsis. Sihtmärgid olid Rootsi kaks kõige tähtsamat sõjalist objekti.

...Rootsis töötab õhuruumi kontrolli radarisüsteem ööpäevaringselt. Lisaks sellele peab kaks hävituslennukit JAS-39 Gripen pidevalt stardivalmis olema. Gripenid peavad võõra lennuki identifitseerima ja dokumenteerima ning sissetungija tagasi tõrjuma. See valmisolek on olemas iga päev, aga mitu tundi päevas, on saladus. Ööl vastu suurt reedet ei olnud ükski piloot ega lennuk valmis.

„Ei, meil ei olnud lennukit intsidendivalmisolekus,“ kinnitab kindralleitnant Silwer...

...Üks Svenska Dagbladeti allikatest, kes on Rootsi kaitsevalmidusega hästi kursis, ütles järgmist: „Kohe, kui me avastasime lennukid eemal Soome lahel, oleks pidanud valmisoleku taset tõstma ja Rootsi hävitajad üles saatma. Intsidendivalmisoleku mõte on näidata teisele riigile: „Me näeme teid, me võtame teid vastu, te olete meil sihikul.“ Nüüd polnud meil ilmselt mingit valmisolekut ega sihikut paigas. See on tõsine asi.“

Et lihavõtete ajal võib ette tulla lennuintsidente, oli oodata. Venemaa oli hoiatanud, et korraldab lihavõttenädalal suure õhujõudude lahinguõppuse Ladoga-2013, millest võttis osa üle 70 lennuki. Vene uudisteagentuur ja blogipidaja kirjutasid õppustest enne nende toimumist. Varem on Rootsi kaitsejõud teatanud, et valmisoleku taset tõstetakse, kui on ette näha suuremat aktiivsust õhus, kuid kõnealusel ööl see nii ei olnud.

„Tavaliselt oleme me aga hästi valmis,“ kinnitas kindralleitnant Anders Silwer.

1980. aastate lõpus oli Rootsil 20 lennuväedivisjoni, tänapäeval on nende arvu vähendatud neljani. Veelgi enam, neljast divisjonist kahes on Rootsi riigikontrolli andmetel puudu nii palju personali, et need pole valmis lahingusse minema.

Ja veel - ma saan aru et nö ründajat märgati varakult.

Hakkab pihta!

1980. aastate lõpus oli Rootsil 20 lennuväedivisjoni, tänapäeval on nende arvu vähendatud neljani. Veelgi enam, neljast divisjonist kahes on Rootsi riigikontrolli andmetel puudu nii palju personali, et need pole valmis lahingusse minema.

BRATISLAVA - Swedish defence minister Karin Enstrom has said her country is not in Nato partly because the EU treaty contains its own security guarantee.

Speaking to EUobserver at the Globsec conference in Bratislava on Saturday (20 April), she said: "If you really read it, the Lisbon Treaty says you must support your EU neighbours with all the necessary means."

Referring to the Lisbon's article 42.7, she noted: "Since the EU is not a military alliance, it's not like article five [Nato's collective security clause], but there is this line which says all EU member states must support any other member state if it is attacked or if it's affected by a natural disaster."

On Apr. 25, Svenska Dagbladet reported about a Russian Air Force ELINT (Electronic Intelligence) plane that on the preceding day flew in an unusually aggressive fashion in a narrow line of international airspace in between two big strategically placed Swedish isles, Öland and Gotland.

The Russian plane, reportedly an Il-20 Coot, arrived from the southern Baltic Sea on a northern course between the islands, then it turned south: a route that brought the spyplane close to violating the Swedish airspace.

One reason for the Russian reconnaissance plane to fly so close to Sweden may have been the large international “Combined Joint Staff Exercise” that began on Apr. 20.