Soome kaitsevõime

[Viiskümmend]

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006476616.html
Soome eelmine õhuväelasest KV juhataja on peale töölepingust tulenevat 6 kuulist mahajahtumisaega liitunud F-35 müügitiimiga.

[Gideonic]

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006476616.html
Soome eelmine õhuväelasest KV juhataja on peale töölepingust tulenevat 6 kuulist mahajahtumisaega liitunud F-35 müügitiimiga.

See on USA kaitsetööstuse-firmade puhul tavataktika, et üritatakse omale meeskonda saada endiseid kõrgeid õhuväe tegelasi. Annab võimaluse paremini aimu saada mida tegelikult hanke tingimuste taga soovitakse (mis on oluline, mis vähem), mis kriteeriumeid hinnatakse jms. Ei imestaks ka kui asja juures on ka tumedam pool, et tutvuste kaudu susserdada endalel pakkumist jms. Ja kui isegi mitte seda nii otseselt, siis ikka kergem müügis osaleda kui isiklikult tead teisel pool lauda olevaid inimesi isiklikult (muidugi kui nad su alluvad on olnud võib see pigem miinus olla isegi ).

USA puhul seline asi ei paneks imestama. Soome puhul natukene küll, ma nagu mäletaks et neil oli isegi mingi seadus või jutt selle hanke juures mis justkui keelas selllise asja tegemist? Igal juhul PR mõju on sellele kindlasti tugevalt negatiivne.

Kujutan ette et kui F-35 peaks hanke võitma on terve nett aastakümneteks täis konspiratsiooniteooriaid, kus see oli ainult seepärast, et tegelikullt õhuväe juht ammu L&Mil taskus ja tegi hanke täpselt sellise et võidaks.

[Viiskümmend]

Päev peale eelmise KV juhataja lobistina kapist välja tulemist keelas Soome president koos kaitseministriga Soome kaitseministeeriumil ja kaitseväel igasuguse lobistidega suhtlemise ning on alustatud seadusandluse täiendamist teravalt esile kerkinud moraaliprobleemiga võitlemiseks. Ühe asjaoluna tuuakse välja, et ainult 6 kuud peale teenistusest lahkumist Lockheed Martini palgale siirdunud endine Soome KV juhataja sai enne ametist lahkudes 2019. a lõpus ka kõrge USA tunnustuse osaliseks, lisaks tuuakse välja, et ta on väga hästi kursis kõikide konkureerivate pakkujate esimese ringi pakkumistega.

Lobistide probleemi ulatus on aga masendav: Boeingu lobistiks on palgatud samuti varasem Soome KV juhataja Juhani Kaskeala. Dassaulti lobistidena tegutsevad koos endine Soome Mereväe ülem ja kaitseministeeriumi kantsler. BAE Systemsi lobistiks on endine kaitseminister Enestam ning Saabi lobi veab endine Uudenmaa brigaadikindral.

Peavõidu suurus jääb 7-11 mld euro vahele.

[ruger]

Vene-Soome topeltkodakondsed ei saa peale koroonakriisi piiranguid enam tagasi Soome Vene piiri, kuna Venemaa jaoks on nad Venemaa kodanikud.

Russia will not allow dual citizens back to Finland - there are still almost 400 Finns in the neighboring country
Dual citizens say that after the borders are closed, the Russian border authorities will not let them back to Finland. Many are waiting for the end of the corona epidemic and hope that a petition to the Russian government would facilitate access to another homeland.

https://yle.fi/uutiset/3-11306505?utm_s ... ium=social

[kaur3]

Võta heaks.

3. osa https://corporalfrisk.com/2020/04/04/ne ... e-heavies/

Corporal Friski 4. osa.

https://corporalfrisk.com/2020/04/18/ne ... -purposes/

[Kilo Tango]

...

Corporal Friski 4. osa.

https://corporalfrisk.com/2020/04/18/ne ... -purposes/

See on nüüd kõige nõrgem neljast seni ilmunud loost. Tegemist on peaasjalikult 122mm raketisüsteemile alternatiivi otsimisega. Samas jääb selgusetuks, mis on praeguse süsteemi puudus peale raketi lühikese laskeulatuse. Samas on artiklis toodud mitmeid üldteada näiteid, kus Grad raketid lendavad ka 40km peale. Ehk siis - ma ei näe põhjust miks peaks süsteemi välja vahetama, kui võib välja vahetada vaid raketid. Gradi rakett, muide, ei ole nii keeruline, et Soome ei võiks neid soovi korral ise valmistada.

Neile, kes teemat ei tunne - tahkekütusega rakettmootori häda on tavaliselt see, et kui kütus on pressitud silindrikujuliseks, siis on stardil (kus tõukejpudu on kõige rohkem tarvis) raketi tõukejõud kõige väiksem ja see kasvab lennu edenedes - kui kütus põleb radiaalselt seestpoolt väljapoole, siis kasvab ka põlemispind ja seega ka tõukejõud (alloleval pildil variant 1). Klassikaliselt on see probleem lahendatud kütuse geomeetriaga (levinumad variandid 2 ja 3).

Gradi puhul on siin oluline nüanss selles, et kuna rakettmootor on väga pikk, siis selle põlemiskiiruse haldamiseks on vajalik põlemiskiiruse aeglusti lisamine kütusesse. Vastasel korral mootor plahvataks, kuna gaaside väljapääsu suurusest ei piisaks selle põlemispinna puhul tekkivate gaaside väljutamiseks.

Probleem, mille finoküülgeomeetria kasutamine kaasa toob on see, et väheneb kütuse pakkimistihedus. Ehk siis igasgune ruum, mis ei ole kütusega täidetud, ei anna raketile energiat.
Venelased leidsid sellele 90-datel lahenduse. Sisuliselt on samasse põlemiskambrisse pakitud kahe erineva põlemiskiirusega kütused, millede omavaheline geomeetria on kolmemõõtmeliselt arvestatud nii, et tõukejõud oleks kogu lennu ulatuses ühesugune. Sellega saavutatakse märksa suurem pakkimistihedus ja sellest tulenevalt suurem energiasisalduvus. See omakorda toob kaasa suurema lennuulatuse. Sellega kasvatati lennuulatus ca. 40km-ni. Kuna info selle meetodi kohta oli avalik ja meetod ise lihtne, siis ei takista mitte miski ka teisi tootjaid sarnast lahendust välja töötamast.

[Leo]

Tähelepanek selle kohta, et MPsid osatakse kindlasti ise toota ja haubitsaid hetkel pigem mitte, on täiesti õige. Kui läheb suuremaks kahurite tootmiseks, siis ostetakse ilmselt tehnoloogia sisse või tehakse oma toode sisseostetud tehnoloogia põhjal. Samaga saavad kohalikud harjutada relvasüsteemi joonestamist, testimist ja ehitamist ning hooldamist. Sealt järgmine küsimus, kui mahukas tootmisliin tööle pannakse? Ma oletan, et mitte väga suur, sest põhimõtteliselt võib prognoosida mõnesaja laskeseadeldise vajadust 10 aasta perspektiivis ehk 1 haubits nädalas. Seejärel liikuvate osade plaaniline hooldus ja vahetamine. Nagu teame, talub haubitsa raud u 2000 täislaengut ja RA väljaõppe tingimustes võtab selleni jõudmine u 25-30 a. Vahepeal muidugi võimalik väliskaubandus, kuid see on suhteliselt laskmata karu nahk, sest konkurents on tugev.

See, kuidas ministrid, rahvasaadikud, kindralid ja admiralid peale karenssi lõppemist näljasurma ennetamiseks konsultantideks hakkavad, on ennegi nähtud ja peaks olema jokk, sest teenivad palka ja maksavad maksu. Kuid nüüd sai valitsusel nii kõrini, et lobistid visati välja ja suheldakse otse tootjatega. Nii et ühed härrad puhusid pilli lõhki ja teised ei jaksanud enam samasid nägusid müügimeestena taluda, kes äsja salajaste paberitega töölaua taga sahistasid.

122 mm raketiheitjaid peetakse Soomes hektari kildudega ülekallamise relvasüsteemideks. Ideaalses maailmas soovitaks sellist, mis oleks odav, täpne ja laseks silmapiiri taha. 122 mm üks suuremaid probleeme on väike laskekaugus ja teine on ebatäpsus.

[Viiskümmend]

See Corporal Frisk on täpselt samasugune tööstuse lobist, kogu sellel analüüsil on suht mustvalge kaubanduslik alltekst. Kuna erru läinud juhataja asutas selle ettevõtte (läbi mille ta Lockheedile teenust osutab) karenssi ajal ja ei teavitanud sellest riiki (kuigi oleks pidanud) siis on ta munad praegu ilusasti sahtli vahel...

[Kapten Trumm]

See on nüüd kõige nõrgem neljast seni ilmunud loost. Tegemist on peaasjalikult 122mm raketisüsteemile alternatiivi otsimisega. Samas jääb selgusetuks, mis on praeguse süsteemi puudus peale raketi lühikese laskeulatuse. Samas on artiklis toodud mitmeid üldteada näiteid, kus Grad raketid lendavad ka 40km peale. Ehk siis - ma ei näe põhjust miks peaks süsteemi välja vahetama, kui võib välja vahetada vaid raketid. Gradi rakett, muide, ei ole nii keeruline, et Soome ei võiks neid soovi korral ise valmistada.

Noh, eks see vene 122 kaliibri arvatust pikem eluiga on vastaval lääne tööstusel siiani pinnuks silmas - operatiivtaktikaliste kaalutluste põhjal pidanuks see juba külma sõja ajal prügikasti minema (nagu arvati minevat 105).

[Leo]

Kaprali esseed raketiheitjatest ei ole jõudnud lugeda. Kas ta kellelegi lobi teeb, ei tea. Soomest vaadatuna põhivastane ei ole muutunud, seega on säilinud ka vajadus omada süsteeme nende kildudega ülekallamiseks. 227 MLRS on hea, laseb kaugele ja täpselt, kuid iga raketi hind on soolane. 122 mm raketiheitja on hoolimata kõikidest probleemidest väga levinud ja odav ning vähemalt Iisraelis on ka välja töötatud nende juhtimismoodulid. Nendest andmetest võib igaüks teha sobivad järeldused.

[Gideonic]

See Corporal Frisk on täpselt samasugune tööstuse lobist, kogu sellel analüüsil on suht mustvalge kaubanduslik alltekst. Kuna erru läinud juhataja asutas selle ettevõtte (läbi mille ta Lockheedile teenust osutab) karenssi ajal ja ei teavitanud sellest riiki (kuigi oleks pidanud) siis on ta munad praegu ilusasti sahtli vahel...

Lugesin vb kiiruga aga antud artiklil allteksti ei märganud. Ise töötab ta Rolls-Royce veejoa (waterjet) mootorite osakonnas (mille ka ilusti ära mainib) ja enda toodetele ma reklaami pole küll väga näinud. Näiteks häitajate hanke osas üritab ajada nii neutraalset juttu kui võimalik ja sealt viitaks, et kui üldse siis pigem näitab õige pisut paremas valguses ehk ainult Gripenit ja ehk ka Rafale't (Eurofighterit hindab selgelt nõrgimaks ja ka F-35 osas ei tundu liigne entusiast). Tööstuslobisti vaates peaks ta justkui siis Eurofighterile lobi tegema? (Lennukil firma mootor ikkagi ju).

Oma arvamus on tal kindlasti, aga kui on ilmselged lobistamistööd siis huviga ootaks et keegi seda lahti kirjutab. Ise talle viidanud päris palju, siis tean ettevaatlikum olla

[tommy]

122-mm. raketisüsteemid sealmaal tähistavad peagi poolesajandist juubelivanust. Moon samuti aegunud/aegumas.
Uuendada teoreetiliselt saaks, kuid nagu ka blogis mainiti, tuleks välja vahetada nii moon, laskeseade, transpordivahend, abi-ja juhtimissüsteemid....Ühesõnaga, kogu kupatus.
Ei tasu enam ära..

[Kapten Trumm]

122 laskemoona toodetakse ka tänapäeval ning paljud üllatuksid, kuipalju seal pauk 155-st odavam on.
Lihtsalt soomlaste käes olnud 122 rakett ja suurtükimoon oli saadud juba täitsa võileivahinnaga, millele tuli lisada moona korrastamine Soomes (uued sütikud, puhastamine roostest ja värvimine).

Lihtsalt 155 moona ostmisel käib tehingu juurde "NATO koefitsient", kuigi mürsu tootmiskulud on suht samad, mis 122 moonal. Seda saab odavamalt, sest seda ostavad vaesemad ja pakkumist on tegelikult rohkem.

Soome uues maaväedoktriinis on pigem probleem selles, et 122 haubits jääb "lühikeseks", kuna kaitselahing läheb "rinde" asemel "sügavusse", mis kasvatab nõudeid laskekaugusele. Neid 122 mürske ja haubitsa juppe suudaks nad ise ka Soomes toota, kui väga vaja oleks. Kui aga pataljoni kaitselahing on 20 kiltsa sügav, siis 12 km praktilise laskekaugusega läheb keerukaks.

[Kilo Tango]

...

Soome uues maaväedoktriinis on pigem probleem selles, et 122 haubits jääb "lühikeseks", kuna kaitselahing läheb "rinde" asemel "sügavusse", mis kasvatab nõudeid laskekaugusele. Neid 122 mürske ja haubitsa juppe suudaks nad ise ka Soomes toota, kui väga vaja oleks. Kui aga pataljoni kaitselahing on 20 kiltsa sügav, siis 12 km praktilise laskekaugusega läheb keerukaks.

Tegelikult on NATO-s 120mm suurtükimoon täiesti olemas. Thalese (end. TGA) 120mm vintraudse miinipilduja moon on sisuliselt suurtükimoon. See miinipildujamoonale omane "saba" seal taga on sisuliselt ainult suudmest laadimise võimaldamiseks ja heidetakse pärast lasku minema, mis tähendab, et seda saab lasta ka ilma selle sabata. Sobiva viskelaengu ja raua korral on teoreetiliselt võimalik saavutada vajaminevaid laskekaugusi. Tegemist on üsna levinud moonaga.

[Viiskümmend]

Corporal Frisk kirjutab 122mm haubitsatest ju ainult taktikalise relvana, mille asendus oleks tulevikus siis 120 miinipilduja, mis on ju veel lühema mõjuga.