Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Trajektooriradar pole imemasin, mis muudab vastase suurtükiväe kogu tegevuse radariomanikule nähtavaks. Tegemist on teatud piirangutega riistaga nagu iga teinegi maapinnal asuv radar. Lisaks asub ju soovitud trajektoori algus samuti maapinnal.

[TTA]

Trajektooriradar pole imemasin, mis muudab vastase suurtükiväe kogu tegevuse radariomanikule nähtavaks. Tegemist on teatud piirangutega riistaga nagu iga teinegi maapinnal asuv radar. Lisaks asub ju soovitud trajektoori algus samuti maapinnal.

Õige, piisavalt madala trajektooriga lastes jääb mürsu lend enamikel juhtudel horisondi taha. Sel viisil ei saavuta muidugi täit laskekaugust (heal juhul 3/5, kui sedagi) ja mürskude langemisnurk jääb ebasoovitavalt madalaks. Tekib rikošeteerumis oht ja samuti juba väiksemad maapinna iseärasused hakkavad mürske püüdma enne sihtmärki.

[vk1]

minu mõte oli see, et radar on sihtmärkide nimekirjas väga kõrgel kohal ja soome maastiku eripära annaks talle ellujäämisvõimalusi juurde.

[nimetu]

Ühe soomlase ülevaade hiljuti avaldatud kaitsealasest raportist:
https://corporalfrisk.com/2017/02/26/wh ... prospects/

[Kapten Trumm]

Trajektooriradar pole imemasin, mis muudab vastase suurtükiväe kogu tegevuse radariomanikule nähtavaks. Tegemist on teatud piirangutega riistaga nagu iga teinegi maapinnal asuv radar. Lisaks asub ju soovitud trajektoori algus samuti maapinnal.

Õige, piisavalt madala trajektooriga lastes jääb mürsu lend enamikel juhtudel horisondi taha. Sel viisil ei saavuta muidugi täit laskekaugust (heal juhul 3/5, kui sedagi) ja mürskude langemisnurk jääb ebasoovitavalt madalaks. Tekib rikošeteerumis oht ja samuti juba väiksemad maapinna iseärasused hakkavad mürske püüdma enne sihtmärki.

Trajektoorilaradarile toimivad samad füüsikalised piirangud nagu igale teisele maapinnal asuvale radarile, st kui maastik on metsane (mida maapinnal asuva radari kiired ei kipu läbima), kui maastik on muidu ebatasane (mida radarikiired ei läbi), sihtmärk asub taoliste ebatasasuste varjus ning võivad olla segavad ilmaolud (väikse lainepikkuse ja võimsusega radarit kipuvad nt sademed segama), siis võib lõpptulemus olla selline, et tulistava vastase patarei asukoht määratakse 500-1000 m valesti ja ilmkärakas tabab tühja kohta.

Analoogsete takistuste tõttu pole ka maapinnal asuvad radarid päris lõplikult lahendanud liikuva elavjõu ja tehnika avastamise probleemi - selline tehnika oli peal ka nt osadel BMP-del.
Kaks kõige moodsamat pilli nagu COBRA ja ARTHUR, radari paraboolid asuvad mõne meetri kõrgusel maapinnast. Ma poleks nii kindel, et sellises tüüpses Soome männimetsas, kus on 20+ m kõrgused puud tavaliselt, sellistega niuh ja näuh mürske avastatakse. Jääb päris suur "pime ala" ja mida suurem pime ala, seda suurem pluss-miinus on trajektoori alguspunkti määramisega. 500 meetrit eksimust tähendab juba seda, et laskvat patareid ainult häiritakse.

Soomlased aeg-ajalt ostavad imelikke asju - nt NASAMS-iga ostetud Sentinel maapinnal asuv radar tundub mulle sealse maastiku juures pehmelt öelda veider valik (mina oleks Giraffe võtnud igal juhul).

[Kilo Tango]

...
Analoogsete takistuste tõttu pole ka maapinnal asuvad radarid päris lõplikult lahendanud liikuva elavjõu ja tehnika avastamise probleemi - selline tehnika oli peal ka nt osadel BMP-del.
Kaks kõige moodsamat pilli nagu COBRA ja ARTHUR, radari paraboolid asuvad mõne meetri kõrgusel maapinnast. Ma poleks nii kindel, et sellises tüüpses Soome männimetsas, kus on 20+ m kõrgused puud tavaliselt, sellistega niuh ja näuh mürske avastatakse. Jääb päris suur "pime ala" ja mida suurem pime ala, seda suurem pluss-miinus on trajektoori alguspunkti määramisega. 500 meetrit eksimust tähendab juba seda, et laskvat patareid ainult häiritakse.

Soomlased aeg-ajalt ostavad imelikke asju - nt NASAMS-iga ostetud Sentinel maapinnal asuv radar tundub mulle sealse maastiku juures pehmelt öelda veider valik (mina oleks Giraffe võtnud igal juhul).

Ma ei tea, millal sa viimati Soomes käisid, kuid IMHO on sealne maastik justnimelt selliste radarite kasutamiseks väga sobiv. Sisuliselt on suur osa Soomet üks paras Haanja. Seal leiab alati mõne künka, kuhu otsa seda radarit paigutada.

[HeiniR]

http://www.suomensotilas.fi/suomella-li ... pitseihin/

Suomen kenttätykistö mallia 2030 koostuisi siten K9 -panssarihaupitseista sekä kotimaisista Patria/Tampella vedettävistä 155 mm:n kanuunoista. Tulevissa Suomen Sotilaan numeroissa on muun muassa erikoistoimittaja Kari Kuuselan suorittama K9:n koeajo sekä muutakin lisätietoa järjestelmästä.

[Leo]

Haanjaga võrdlemine on veel pehmelt öeldud, Soome künkad on tavaliselt graniidist ja järskude nõlvadega ning nende vahel on veetakistused või lödi maapind. Kindlasti leiab künkaid, mille otsa radarit paigutada. Kuna Arthur on Rootsis olnud pikalt kasutusel ja seda on ka Soomes testitud, siis on kindlasti kõik selle süsteemi võimalused ja probleemid soomlastele teada. Kui otsustati ikkagi 35 milj € välja käia, siis on plusse rohkem kui miinuseid.

Teine asi, mis uuest riigikaitse arengukavast välja tuleb, kuid millele massimeedia ei ole veel eriti pihta saanud, on idee hakata rahvuskaardi üksuseid taastama, ehk siis kiirkorras mobiliseeritavate üksuste isikkoosseis saab isikliku varustuse koju kaasa. See oleks suur muudatus võrreldes tänase seisuga. Osa KJ ohvitsere muidugi teeb selle peale vingus nägu, et RK 62 ja paarsada padrunit tuleb inimestele koju anda, kuid mõistlikumad saavad aru, et ohtusid on selles vähe, samas muudab see mobiliseerumise oluliselt kiiremaks, sest välja on vaja jagada ainult üksuse ühine varustus.

[Kapten Trumm]

Mõnes asjas on siis Eesti (vähemalt mentaalselt) kaugemale soomlastest jõudnud.

[Lemet]

Teine asi, mis uuest riigikaitse arengukavast välja tuleb, kuid millele massimeedia ei ole veel eriti pihta saanud, on idee hakata rahvuskaardi üksuseid taastama, ehk siis kiirkorras mobiliseeritavate üksuste isikkoosseis saab isikliku varustuse koju kaasa. See oleks suur muudatus võrreldes tänase seisuga. Osa KJ ohvitsere muidugi teeb selle peale vingus nägu, et RK 62 ja paarsada padrunit tuleb inimestele koju anda, kuid mõistlikumad saavad aru, et ohtusid on selles vähe, samas muudab see mobiliseerumise oluliselt kiiremaks, sest välja on vaja jagada ainult üksuse ühine varustus.

Huvitav, et soomlased plaanivad siis sellele välja minna, mille peale siinsamas foorumis on nina vingu tõmmatud ja väidetud, et tegu on üleüldiselt mõttetu ja sisulist ajavõitu mitteandva asjaga.. .

[Kapten Trumm]

Annab küll ajavõitu ja päris tuntavalt kohe.
Lisaks tuleb arvestada, et rohelised mehed ei ole sul tankiga riidelao väravas, vaid üldiselt jalgsi - sajakonna juhitava ja relvastatud mehega võib juba ette võtta ühte-teist.
Jõle chill oleks muidugi, kui vähemalt käsijaamade tasemel side oleks kah kodus lisaks relvale ja tsingitäiele laskemoonale.

[ruger]

Soome arendab ja plaanib piirivalvesse rohkem mehi suuremate õigustega
http://yle.fi/uutiset/osasto/news/inter ... rs/9486813

[Leo]

Tänane Hesari kirjutab, et 8 firmalt on saadud pakkumised Mereväe uute laevade relvasüsteemide ehitamiseks. http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005109068.html

Kahdeksan aseyhtiötä tarjoaa uusiin sotalaivoihin taistelujärjestelmää – Puolustusvoimat salaa myyjien nimet
Taistelujärjestelmän osuus neljän sotalaivan hinnasta on 600 miljoonaa euroa.

PUOLUSTUSVOIMIEN logistiikkalaitos on saanut vastaukset Laivue 2020 -hankkeen taistelujärjestelmien osallistumishakemuspyyntöihin. Pyyntö lähetettiin alun perin 12 kotimaiselle ja ulkomaiselle yhtiölle, joista kahdeksan ilmoitti halukkuutensa myydä taistelujärjestelmä suunnitteilla oleviin sotalaivoihin. Logistiikkalaitos pitää salassa sen, mitkä yhtiöt ovat jättihankkeessa mukana. Syyksi sanotaan kilpailutilanteen herkkyys. Sen verran paljastetaan, että joukossa on suomalaisia, eurooppalaisia ja yhdysvaltalaisia yrityksiä.

LAIVUE 2020 -hankkeessa on tarkoitus ostaa Merivoimille neljä sotalaivaa. Niiden hankkiminen maksaa yhteensä 1,2 miljardia euroa. Siitä taistelujärjestelmän osuus on arviolta puolet eli 600 miljoonaa euroa. ”Vastaukset on analysoitu aika pitkälle”, sanoo Logistiikkalaitoksen apulaisjohtaja Kari Renko. ”Arviointityö saadaan kevään aikana loppuun, ja sen perusteella valitsemme yritykset, joille lähetetään varsinaiset tarjouspyynnöt. Emme tule lähettämään tarjouspyyntöä kaikille kahdeksalle firmalle.” Logistiikkalaitos lähettää tarjouspyynnöt alkukesän aikana. Lopullisen toimittajan valinta tehdään ensi vuoden keväällä ja sopimus allekirjoitetaan kesällä 2018. ”Se on sama aika, jolloin itse aluksen yksityiskohtaisen valmistussuunnittelun pitäisi alkaa”, Renko sanoo. Alukset rakennetaan vuosina 2019–2024.

TAISTELUJÄRJESTELMÄ on sotalaivojen toiminnallinen ydin. Käytännössä se on ohjelmisto, jota käytetään alusten taistelunjohtokeskuksista käsin. Taistelujärjestelmä kerää tiedon erilaisilta sensoreilta kuten tutkilta ja muodostaa tietojen perusteella tilannekuvan aluksen ympäristöstä. Tarvittaessa taistelujärjestelmä lähettää käskyjä laivan aseille. Rengon mukaan Logistiikkalaitoksen saamissa tarjouksissa on selkeitä eroja. ”Pystymme mielestäni panemaan ne paremmuusjärjestykseen ja valitsemaan ne muutamat, joiden kanssa jatketaan. Osa on pystynyt esittämään hyvin tarkasti ja konkreettisesti, että tällainen se heidän järjestelmänsä on, ja näin se pystyy kysytyt asiat tekemään.”

LAIVUE 2020 -hankkeessa on päätetty jo aiemmin, että alusrunkojen valmistus tehdään huoltovarmuuden takia Suomessa. Puolustusvoimat on solminut Rauma Marine Constructions -telakan kanssa aiesopimuksen, jossa selvitetään sen kykyä rakentaa sotalaivat. Rengon mukaan selvityksen aikana ei ole törmätty ylitsepääsemättömiin ongelmiin. Lopullinen päätös Rauman telakan kanssa tehtäneen kevään aikana. ”Nuoremmat ihmiset varmaan käyttäisivät termiä, että Raumalla on hyvää pöhinää”, sanoo Renko. Itse laivatyypistä on käyty läpi jo kaksi suunnittelukierrosta. Aluksella on muun muassa tehty simulaattorikokeita. Telakka aloittaa laivan perussuunnittelun kevään aikana.

KOTIMAISUUDELLA ei ole merkitystä taistelujärjestelmän hankinnan osalta. ”Siinä mennään selkeästi suorituskyky edellä. Emme voi asettaa sellaista kriteeriä, että suomalaisuus olisi etu”, sanoo Renko. Logistiikkalaitos haluaa, että sotalaivojen taistelujärjestelmä ja siihen liittyvät sensorit ja aseet rakennetaan eräänlaisena avaimet käteen toimituksena. Taistelujärjestelmän toimittajan pitää pystyä huolehtimaan koko paketista. ”Siinä on kaksi oleellista asiaa: toinen on järjestelmän suorituskyky ja toinen toimittajan kyky integroida kokonaispaketti ja ottaa vastuu kokonaisjärjestelmän suorituskyvystä.”

Tästä on kyse. Merivoimien miljardiostos

Merivoimat on hankkimassa neljä sotalaivaa Laivue 2020 -hankkeessa.
Alukset korvaavat käytöstä poistuvat neljä ohjusvenettä ja kaksi miinalaivaa.
Hankkeen kokonaishinta on 1,2 miljardia euroa.
Ostettavat laivat luokitellaan korveteiksi. Ne ovat 90–100 metriä pitkiä ja uppoumaltaan yli 2 000 tonnia.
Alukset ovat nykyistä isompia, koska niihin halutaan asentaa monipuolinen asejärjestelmä.

Tegemist on siis aastatel 2019-24 ehitatavate 4 uue korveti sisuga, koguhind on 1,2 miljardit € ja sellest relvasüsteemid võtaksid poole ehk 600 milj €. Laevad peaksid tulema 90-100 m pikad ja kuni 2000 tonnised. Laevade kered ehitatakse Soomes. Teabepäring saadeti 12 eri ettevõttele, kellest 8 oli huvitatud, nende hulgas nii Soome, Euroopa kui USA firmad, kellest osadele saadetakse palve esitada põhjalikum pakkumine.

Selle projekti kohta on Soomes esitatud hulgaliselt kriitikat, esiteks peetakse koguhinda väga madalana, ehk suure tõenäosusega läheb korralik varustus oluliselt kallimaks või saadakse odavlahendused, mis ei suuda teha kõiki ettenähtud asju. Teiseks on kogu projekti mõtekus kahtluse alla seatud, viidates sellele, et peamine motivaator on mereväelaste edevus ja soov suuremate laevadega rahvusvahelises koostöös poosetada, Soome enda riigikaitse ei vaja nii suuri ja kalleid aluseid, sest vaja on tegutseda peamiselt oma territoriaalvete ja Läänemere piires. Tõmmatakse paraleele 1930ndatel tehtud mereväe soomuslaevade hankega, millest tegelikult vähe kasu oli, üks nendest lasti kiireti põhja ja teine oli sisuliselt ülikallis ujuv õhutrjepatarei. Samas on tunda, et kriitika jääb hüüdja hääleks kõrbes ja poliitiline otsus uute laevade hankeks on tehtud.

[Leo]

Soome arendab ja plaanib piirivalvesse rohkem mehi suuremate õigustega
http://yle.fi/uutiset/osasto/news/inter ... rs/9486813

Nagu artiklis kirjas, siis vähendati Soome idapiiri valvureid 40% aastal 2012. rahade kokkuhoidmiseks, kuid täna on ilmne, et piirivalvureid on juurde vaja. PVA on ise 80 ametnikku sinna ümber kantinud, kuid tegelikult oleks vaja juurde palgata 200 piirivalvurit maapiiri valveks. 200 piirivalvurit tähendab, et neist on korraga tööl 40-50 inimest ehk 20-25 patrulli. Nagu varasemas artiklis Soome idapiirist on välja toodud, kulgeb enamus 1300 km idapiirist suhteliselt asustamata ja teedeta metsas, kus reaalne piiriületamine on keeruline. Seega on korralik aed ehitatud ja patrullitakse tihedamalt ainult suuremate piiriületuspunktide läheduses, piiriäärsete külade juures on madal traataed, mis peamiselt takistab kariloomadel juhuslikult üle piiri kulgeda ja asustamata piirkondades on andurid ning patrull läheb vaatama, kui signaal tuleb ning regulaarne patrull käib harva. Nii et teoreetiliselt oleks piiriületus võimalik, kuid praktiliselt tullakse läbi teedeta metsa üliharva.

[Gideonic]

Tõmmatakse paraleele 1930ndatel tehtud mereväe soomuslaevade hankega, millest tegelikult vähe kasu oli, üks nendest lasti kiireti põhja ja teine oli sisuliselt ülikallis ujuv õhutrjepatarei. Samas on tunda, et kriitika jääb hüüdja hääleks kõrbes ja poliitiline otsus uute laevade hankeks on tehtud.

Ei tasu nüüd kõike Iltalehti kriitikat puhta kullana võtta. Seda teemat on kommenteerinud üks Soome Mereväes teeninud ning laevaehitusega tegelev blogija. Tema arust on enamik sellest kriitikast demagoogia.
Paralleelid 30ndate Panssarilaivat'ega toob ta eriliselt esile kui sellise odava "räuskamise". Nimekiri analüüsi vigades on üsna põhjalik ja viidetega, soovitan tutvuda:

https://corporalfrisk.com/2016/12/12/an ... is-flawed/

The analysis is a hodgepodge of correct information leading to false conclusions, unrelated anecdotes, strange non sequiturs, and plain wrong information, all being presented in a package that is more akin to an opinion piece directed against the Navy and the leadership of the Defence Forces.
...
One issue that is often glossed over is how radically the threat picture changed for the Finnish Navy with the end of the Cold War. The Navy has two ‘hard’ main missions in case of war: protecting Finnish shipping lanes and covering the southern flank. During the Cold War, any Soviet flotilla could rapidly depart the Estonian coast, and in a matter of hours have crossed the narrow Gulf of Finland to launch an amphibious assault to threaten major Finnish cities and installations, including the capital. With Estonia re-establishing its independence, this threat has decreased radically. The 336th Naval Infantry Brigade which is the main striking force of the Baltic Fleet is also based in Kaliningrad and not Kronstadt. However, while the threat of amphibious assaults have diminished, the threat to shipping has increased. This is due to the increased dependence on imports following the general trend of globalisation in society as a whole, and for the defence forces in particular. Also, the striking power of submarines and especially aircrafts have increased. This threat requires more than a number of shore-based missile launchers. It require constant presence, and a readiness to counter surface, sub-surface, and airborne threats.

Would it be possible to meet this without corvettes?

Certainly.

Would it be cheaper, and more efficient?

Probably not.

Finland could continue down the current road, featuring smaller, basically single-role warships. But getting four hulls (3D-capability and a mineship) for every corvette would not be cheaper, and would certainly lack the tactical flexibility offered by the corvettes.

Esialgse analüüsi tegija (James Mashiri) põhimõtteliselt annab hinnangu, et kõik Soome admiralid ja kaitseväe juhatus on idikad, ning poliitikud peaks sekkuma selle laevade otsus ümber tegemeiseks ... küll siis oleks hää.