Pigem konstanteeris ta seal lihtsalt kahte fakti:
1) See sõjaaja koosseisu kasv on kahjuks pigem "loov arvepidamine" mitte reaalne võimekuse kasv. Nimelt varem ei olnud selles numbris otseselt kirjas väljaõppel olevad ajateenijad, piirivalve, ning osad siseministeeriumi üksused.
2) Kuna raha reaalselt juurde praktiliselt ei anta, süvendab see tõstetud valmisolek pikaajalist probleemi, et Maaväe masinapark vananeb. Tehnika hoidmine mittekonserveerituna maksab (ning ka kulutab seda kiiremini).
Mõlemad väited on rohkem või vähem valed - kantud ilmselt soovist siin midagi poppi öelda.
Soome põhiprobleem on midagi muud kui paberil eksisteerivad vanemate aastakäikude üksused või vanenev tehnika.
Nimelt sealse armeesüsteemi puudulik kiirreageerimisvõime sündmustele ja tempole, mida idanaaber tõenäoliselt pakub.
Soome relvastus jääb "vananema kippuvaks" senikaua, kuni nad suudavad vältida überbrigaadide ja jõukohase riigikaitse kontseptsiooni ja kuni nad Lapist naftat ei leia. See, et väikeriigid jooksevad superriikide sabas pika vahega, on paratamatus (ka Iisraeli puhul on see nii).
Kuidas pole reaalne võimekuse kasv? Kui luuakse x ühikut kiirreageerijaid valmisolekuajaga nt 6 tundi, kuidas pole võimekuse kasv?
Veel arusaamatum on, et raha praktiliselt juurde ei anta. Antakse ju 55 miljonit (vähemalt seda taotletakse). See on päris suur raha igal aastal - piisab tankipataljonile või 4-5 kergejalaväepataljonile, viimane on ju pea brigaad...? Reserv- tankipataljone ei saa eriti kiirreageerivaks teha (mida raskem tehnika, seda kauem reageerib), küll aga rakettrelvadega kergejalaväge, kes asub ja tegutseb samas piirkonnas, kus nad asuvad. Seal saab tõesti tundidest juba rääkida.
Kui siin Soome midagi valesti teinud on, siis oleks pidanud juba 2 a tagasi tegelema hakkama - nagu Eestis KL teinud on.
Täna pole midagi parata, 6 tunniga lahinguvalmis saav üksus Talvesõja varustuse ja T-55 tankidega on väärt palju rohkem kui 72 tunniga lahinguvalmis saav üksus top tehnika ja relvastusega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.