Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Lp Veiko Palm:

Ei leia siin erilist ei iseendale vastu vaidlemist ega vasturääkivust - see vaid tundub Sulle nii - või üritad seda näidata vahest nii?

T-55 ja Rootsi varustuse näide pole mitte moodsale varustusele vastu vaidlemine, vaid piltlik näide kiirreageerimise vajalikkusest (ja selgest eelisseisundist sõjatehnika uuendamise ees tegelikult).
Sest valdav enamus Soome lahingutehnikat on reservüksuste kasutuses ja nende mobiliseerimine on päevade, mitte enam tundide küsimus. Päevade jooksul võib aga see suurepärane kraam langeda nt rohemehikeste saagiks, kui pole kiirreageerijaid, kes rohkemehikesi tõrjuvad ja vastavad sõlmpunktid kaitse alla võtavad.

Trumm - Sinu mõtted käivad tavaliselt nii mitut rada mööda ja nii energiliselt, et Sa suudad tihtipeale iseendale pea samas postituses elegantselt vastu vaielda. Ütled, et

Kiirreageerivad üksused tuleb varustada ka kõige paremaga, sest neil võib olla perspektiiv võidelda 10 korda suurema vastasega, kus lauasahtlist võetud külma sõja varustustabelid enam ei piisa.

ja samas samal leheküljel, et

Täna pole midagi parata, 6 tunniga lahinguvalmis saav üksus Talvesõja varustuse ja T-55 tankidega on väärt palju rohkem kui 72 tunniga lahinguvalmis saav üksus top tehnika ja relvastusega

Minu jaoks räägivad need lausungid üksteisele otseselt vastu.

Ja et asi ikka selge oleks - Soome ei ole loomas neid Talvesõja-varustusega üksuseid. Ja selgitada natuke lahti seda "loovat arvepidamist", siis mingi tõde on siin ikka olemas. Ja sugugi mitte sõdurite mõttes (selles suhtes on Sul õigus), vaid ikka tegevväelaste poole pealt. Neid juurde ei anta. Seega, kui tegevväelased lähevad nende kiirreageerijatega "minema", siis kes seda reservarmeed formeerima hakkab?

Viimast ma polegi arvanud ega väitnud. Arvasin (ja arvan ka praegu), et sellised reageerijad tuleb varustada parimal viisil (meenuta "Trummi võitlusgrupp" aastate eest), sealhulgas vajadusel ütleldes lahti teatud arusaamadest, mis tasemel peab reservüksuses juhitav rakettrelvastus olema.

Millegipärast oled Sa varem hingestatult vastu vaielnud väitele, et Soome suurim probleem on reageerimiskiirus. Nüüd siis teistpidi.

Võimalik, ka mina õpin siin ja arenen.
Muidugi 3a tagust olukorda võrrelda tänasega oleks ka juba vägivaldne.
Ka siis ei räägitud meil eriti tõsiselt NATO (kiirrreageeriva) mehhaniseeritud PAT-i siia saatmisest.
Idanaaber nimelt on vahepeal arvestatavat tööd teinud sellel teemal, et naabritele midagi üllatuslikku pakkuda.
Minuarust on Soome õigel teel. Venelaste vastu on vaja praegu nii "kiirreageerimist" kui ka "suurt väge"
Kuid olen ka seda meelt (ja ei nõustu Gideonicuga), et Soomes on praegu olulisem hallata kriisi esimestest hetkedest alates ja D-30 asendamisega on (veel) vähe aega.
Ja seda kiirreageerimist ei saa jätta ära seepärast, et soomlaste relvastus on aeguma kippuv.
Väikeriigil ongi relvastus pidevalt aeguv, ka rikastel (nt Iisraeli 3300 tankist on ca 1900 selgelt vananenud).

Ja kuna mulle üritatakse omistada siin kodumaise kaitsevõime mahategija nimetust, siis veel selline granaat:
Eesti on selle kiirreageerimise teemaga teinud olulise hüppe ja on kõvadest tegijatest soomlastest täna ees.
Ajaarvamise alguseks peaksin õppust Hunt 2014 Loksa ruumis (rohemehikeste tõrje kombineerituna meredessandi tõrjega).
Oluline sündmus on ka briti PAT saabumine siia - sellist üksust tuleb soomlastel alles looma hakata.
Lisaks Scouts ja vahepeal arenenud KL - brigaadi saab juba kokku. Loomulikult saaks alati kiiremini, aga päris ilma näe pole.

[Kapten Trumm]

http://www.suomensotilas.fi/suomensotil ... las-12017/

Jõudsin läbi töötada ajakirja Suomen Sotilas 1/2017, mis on õhu- ja meresõja erinumber. Viidatud lingil on soome keeles kirjutatud, mida sõltumatud spetsialistid arvavad planeeritavatest mereväe ja õhuväe hangetest. Kellel keeleoskust, tasub tutvuda, sest öeldakse otse, et uued suured ja kallid korvetid oleksid SA tingimustes lihtsalt märklauaks venelaste rakettidele. Lisaks soovitatakse uusi hävitajaid hankida 12-15 lennukit, mis on piisav RA tingimustes juhuslikult õhuruumi sattunud lennukite tuvastamiseks ning ülejäänud raha kasutada ÕT-rakettide täiendamiseks ja maaväe varustuse uuendamiseks. Püüan tuleval nädalal teha täpsema ülevaate.

Huvitav, et Soome pole teemaks võtnud YYA lepinguga varem keelatud olnud allveelaevu - sellega oleks ehk lihtsam tasa lülitada venelaste arengut raketinduses.

[Taaniel Tina]

Akf Trumm.

Kiirreageerijad on hea asi, aga siin on minu arust paar lünka.
Vaadates Venemaa õppusi ja nende korraldamist, kus näiteks 100 000 meheline õppus võib ära eksida naabri territooriumile, siis lähtudes 1/3 suhtest, peaks nende tõrjumiseks olema kohe valmis 30 000 meest. Ehk siis sisuliselt peaks see meeste hulk olema kogu aeg valmiduses. Eesti puhul on see ulma, isegi kogu Baltikumi jaoks. Samuti Soome.
Ehk Venemaa võib sellist konna keetmist korraldada aasta läbi, ja tema naabrid siis kulutavad kogu ressurssi kiirele reageerimisele. (lihtsalt rahvaarvud, sõjavägede suurused ja muud tegurid on nii kardinaalselt erinevad).
Tahaks lihtsalt teada, milline oleks akf nägemus kiirreageerimisest näiteks Eesti või Soome puhul.

[Kapten Trumm]

Selline kiirreageerimine oli EW ajal ka olemas - nimetati neid katteväeosadeks.
Selle peamine ülesanne on veeretada vastase teele nii palju takistusi ette ja viitada, et tekiks ajavõit mobilisatsiooni läbiviimiseks.
Et garnisonid jõutaks metsa hajutada ning mobilisatsioon alata.

Suuri masse aga armeeks väikeriik muud moodi ei saagi teha kui reservi kujul - ka Iisraelis on see nii. Eks siis tuleb loota luurele ja lihvida mobilisatsioon võimalikult kiireks.

Vastase põhipingutus võib alati tulla nõrkuse pihta, nagu Laaneots viimati esinedes ütles, meil üritatakse kiiresti jõuda soovitava sõjalise lõpp-lahendini, andmata aega abivägede siia tulekuks (või isegi täielikult mobilisatsiooniks).

Kuidas saada sellest 1/3 näiteks 1/10 või 1/25, on vaja hoolega läbi mõelda võitlusmeetodid/varustus/relvastus, kaitseliitlased kustiga tee ääres varitsemas ei pruugi enam piisav olla. Kindlasti juhitavad rakettrelvad, kindlasti miinid, soomustatud transport, ohkimine. Saab näha, kas soomlased jõuavad samale järeldusele.

[A4]

Nüüd läks küll rappa.
Soomes käimas olev/alustatav kiirreageerimisvõime tõstmine on küll väga vajalik ja põhjendatud.

Trumm, loe tähelepanelikumalt minu postitusi ja viiatud blogi. Mitte keegi ei sea küsimärgi alla valmidusüksuste loomist ja investeeringuid nendesse – vastupidi, kõik peavad seda väga mõistlikuks sammuks. Jutt ilma rahalise katteta tegevustele ja kaitseministri poliitilisele soovile käis SA-struktuuri suurendamise kohta.

[Kapten Trumm]

No kaitseminister rääkis täiendavast rahastusest 55 miljonit aastas.
Soomuseteema all sai arvutatud, et selles suurusjärgus summa eest iga aasta saaks soetada ja pidada reserv-tankipataljoni (mis on üks kallimaid maaväe üritusi).
Jalaväeüksusi kindlasti kordades rohkem.
Väga palju brigaade selle raha eest mõistagi ei saa, aga mille põhja sa väidad, et "rahalise katteta"?
Või on see 230 000 maavägi täna ikka "palja tagumikuga"?

"Kiirreageeriv reserv" saabki põhimõtteliselt olla kerge üksus, sest sellise valmispanekuks kulub kõige vähem aega. Maksimaalselt Pasi soomukitel ja kantavate rakettidega. Sinna lisandub siis teatud hulk kaadrit (kes nagunii on "kiire") ja teatud hulk teenistuses olevat reakoosseisu. D-30 või BMPde konserveeringust välja võtmine ei mahu kuidagi "kiirreageerimine" alla.

Mina sain aru, et koosseisu suurendamine toimub ka sellise "loovusega", et SA koosseisu lükatakse rahvast vanematest aastakäikudest nende augu katteks, kes "kiireks" lähevad. "Kiired" õpetatakse välja tänase eelarve eest üldise väljaõppeprotsessi käigus. Seega küsimus on täiendava koosseisu relvastuses ja varustuses? Inimreservi ja elementaarset üksikmehe varustust on neil küllalt, nt käsirelvade arvuks arvatakse seitsmekohaline number ja vaevalt viimase vähenduse jõustumisel kohe laod tühjaks visati. Viimane kärbe 230 000ni on ju alles "in process".

[Gideonic]

No kaitseminister rääkis täiendavast rahastusest 55 miljonit aastas.
Soomuseteema all sai arvutatud, et selles suurusjärgus summa eest iga aasta saaks soetada ja pidada reserv-tankipataljoni (mis on üks kallimaid maaväe üritusi).

Küll meie kogu Kaitsevägi ja Kaitseministeerium on saamatuse kunnid kuubis, kui täiendava 20 miljoni eest aastas suudetakse vaid 3 aastat laskemoona osta

Ehk siis avalik hävitav hukkamõist kõigile juhtivatele tegevväelastele (k.a. kaasfoorumlased), kuna absoluutselt garanteeritult (0 euri üle hinna) saab osta ja pidada 55 miljoni eest ju tervet reserv-tankipataljoni?

Muideks, sa oled oma reserv-pataljonid põhilise kulu kokkuhoiu artiklina korduvalt toonud välja selle, et enamikku tehnikat tuleks hoida konserveerituna. Kui sa eelmist blogi oleksid reaalselt mõttega viitsinud lugeda, siis seal oli selgelt kirjas, et kalliks läheb just see, et kiirreageerimise korra l ei ole enam võimalik hoida tehnikat konserveerituna, ja see maksab väga palju (kõigile peale kaasfoorumlase Trummi loomulikult). Maksab palju ka just selle tõttu, et kõik see niigi vananev tehnika hakkab aktiivkasutuses ja "stardivalmis" hoides ka veel kiiremini kuluma.

[A4]

No kaitseminister rääkis täiendavast rahastusest 55 miljonit aastas.
Soomuseteema all sai arvutatud, et selles suurusjärgus summa eest iga aasta saaks soetada ja pidada reserv-tankipataljoni (mis on üks kallimaid maaväe üritusi).
Jalaväeüksusi kindlasti kordades rohkem.
Väga palju brigaade selle raha eest mõistagi ei saa, aga mille põhja sa väidad, et "rahalise katteta"?
Või on see 230 000 maavägi täna ikka "palja tagumikuga"?

"Kiirreageeriv reserv" saabki põhimõtteliselt olla kerge üksus, sest sellise valmispanekuks kulub kõige vähem aega. Maksimaalselt Pasi soomukitel ja kantavate rakettidega. Sinna lisandub siis teatud hulk kaadrit (kes nagunii on "kiire") ja teatud hulk teenistuses olevat reakoosseisu. D-30 või BMPde konserveeringust välja võtmine ei mahu kuidagi "kiirreageerimine" alla.

Mina sain aru, et koosseisu suurendamine toimub ka sellise "loovusega", et SA koosseisu lükatakse rahvast vanematest aastakäikudest nende augu katteks, kes "kiireks" lähevad. "Kiired" õpetatakse välja tänase eelarve eest üldise väljaõppeprotsessi käigus. Seega küsimus on täiendava koosseisu relvastuses ja varustuses? Inimreservi ja elementaarset üksikmehe varustust on neil küllalt, nt käsirelvade arvuks arvatakse seitsmekohaline number ja vaevalt viimase vähenduse jõustumisel kohe laod tühjaks visati. Viimane kärbe 230 000ni on ju alles "in process".

No kui sa nüüd ikka tähelepanelikumalt loeksid kas minu postitusi või eelnevalt viidatud linke Soome uudistele või blogile, siis sa paneksid tähele, et see summa 55 miljonit ei lähe mitte nende SA-struktuuri suurendamisele, vaid eelkõige loodavate valmidusüksuste pidamise peale, ja sellest omakorda vist peamiselt tehnika remondile ja hooldusele, kuna need hakkavad konserveeritud seisus oleku asemel hoopis põllu peal vatti saama.

Mismoodi täpselt nüüd ikka see SA-struktuuri suurendamine tuleb, ei ole mina lõpuni välja aru saanud. Blogis viidati, et loetakse selle „suurema“ struktuuri sisse pigem inimesed ja varustus, mis on juba täna olemas – parajasti väljaõppes olevad ajateenijad ja piirivalve SA-koosseis. Kas seeläbi nüüd REAALSELT suureneb mobilisatsiooni korral loodavate üksuste hulk, olen mina skeptiline. Sest need piirivalve SA-üksused olid ju juba ka varem olemas, nüüd need lihtsalt liideti paberi peal Kaitseväe SA-koosseisule, ehk siin toimubki see „loov raamatupidamine“. Ajateenistuse ajal moodustavad valmidusüksused – ilmselt täitsa mõistlik mõte iseenesest, aga automaatselt ju lisaüksusi sellest ei teki. Sest need valmidusüksused „söövad“ tõenäoliselt ära inimesed, relvastuse, varustuse ja tegevväelased, mis muidu oleksid läinud mõnele „aeglasema reageerimisega“ SA-üksusele.

Ehk Eesti näitel – me võime ju PPA koosseisu ka Kaitseväe SA-struktuurile liita, ning parajasti teenistuses olevatest ajateenijatest valmidusüksused moodustada. Aga täieliku mobilisatsiooni alla minevate inimeste arv sellest reaalsuses ei suurene, kui me just ei näe ette täiendavaid vahendeid täiendavate üksuste relvastamiseks varustamiseks. Kui aga ütleme, et ühele täiendavale ajateenijate „aastakäigule“ jätame sõjaajaks vaid käsitulirelvad, individuaalvarustuse ja 0 tegevväelast, siis on meil küll täiendavalt olemas paartuhat üksikvõitlejat või maksimaalselt täiendavad jaod ja rühmad, mitte aga reaalselt eksisteerivaid kompaniisid ja pataljone, millel peaksid olema ka veokid, sidevahendid, meeskonna- ja kaudtulerelvad jpm, et neid moodustisi üldse kompaniiks või pataljoniks saaks nimetada.

Ja mis kulusid veel puudutab, siis erinevalt paljudest teistest asjadest nende lisaüksuste loomise kuludest valges paberis ega avalikes sõnavõttudes juttu ei tehta, või siis pole mul need silma jäänud. Sest räägitakse summadest, mis kuluvad Maaväe vananeva varustuse uuendamiseks (mitte täiendamiseks-suurendamiseks); summadest, mis kuluvad uuele laevastikule ja uutele hävitajatele, ja summadest, mis kuluvad valmisüksuste loomiseks. Kui väita, et SA-struktuuri suurendamiseks vajalik relvastus ja varustus on soomlastel tegelikult olemas, siis on täiesti arusaamatu, miks nad üldse oma koosseise siis kõigest mõned aastat tagasi kärpisid, või miks nad neid nii palju kärpisid. Ühesõnaga, kui sa suudad soomlaste valgest paberist selle koha ülesse leida, kus on arusaadavalt kirjas, et milliseid täiendavaid SA-üksusi luuakse ning kas ja kui palju selleks raha planeeritakse (või taotletakse), siis ole täitsa, näita mulle ka.

[Kapten Trumm]

Niiet siis soome näikse jõukohase riigikaitse kontseptsiooni endiselt mitte omaks võtvat, vaid lähtub leokunnaslikust mõtteviisist, et kui mehad ja struktuur olemas, küllap need püssad ja räim tomatis ka leitakse?

et see summa 55 miljonit ei lähe mitte nende SA-struktuuri suurendamisele, vaid eelkõige loodavate valmidusüksuste pidamise peale

ÄKKI see SA struktuuri suurendamine toimubki selle valmidusüksuste võrra ja selle raha eest, ei tekki sellist mõtet...?
See 230 000 meest maavägi on ju suht hiljutine muudatus, pole sest ju 10 aastatki, kui kinnitati?
Järelikult peab nänni olema rohkema jaoks.

[Leo]

Niipalju kui mina olen soomekeelsetest materjalidest välja lugenud, siis on 55 milj € mõeldud peamiselt kiirreageerimisüksuste tarbeks, suurusjärgus 1000 ajateenijat ja X kaadrit, mida valmistatakse ette kõikides väeosades peale Utti, sest seal asuvad on juba kiirreageerimisvõimeline eriüksus ja helikopterid. Seega tulevad ka tankid, jalaväe lahingumasinad ja haubitsad, kuid enamik on ikkagi Pasidel liikuv jalavägi. Kiire arvutus ütleb, et 1 võitleja kohta keskmiselt 50 000 € on päris suur summa, kuid kui mõelda sellele, et nendele tahetakse kindlasti parimat isiklikku varustust, mida eurode eest osta saab ja nende tehnika käitamine ning õppused maksavad ka midagi. MBT ja IFV ja haubitsaid on planeeritud kompanii suurusjärgus, need on siis kriitiliste objektide kaitseks ja vajadusel vastase põrmustamiseks. Mõelge, mis tunne on kerge relvastusega rohemehikestel istuda objektil, teadmisega, et alistumiseks on aega X minutit ja peale seda saad 155 mm ja tankikahurist tuld? SA armee suurendamine 50000 võitleja võrra ei ole kuidagi täpsemalt avatud, mis tekitabki õigustatud kahtluse, et tegemist on üksuste liigutamisega paberi peal. Raalsete võitlusvõimeliste üksuste saamiseks on vaja nendele ka mobilisatsioonivarudesse lisaks relvadele ka sidevahendeid, transporti, üksuse relvastust ja lahingkomplekte. Meenutame, et algselt oligi maaväe SA koosseisude vähendamise taga olukord, et Ida-Saksast ostetud mobilisatsioonivarud hakkasid ära väsima ja uute ostmiseks ei olnud raha ja ainult välivormi, kiivri ja automaadiga relvastatud üksused ei ole argument.

Ärge arvakegi, et Soome KJ moderniseerimine on mingi lust ja lillepidu, näiteks äsjase K9 haubitsate hanke surumine eelarvesse oli keeruline ja relvade mitme-aastase kohaletoimetamise taga on peamiselt soomlaste soov makseid mitme aasta peale jupitada.

[Kapten Trumm]

1000 inimest terve Soome peale on nats kahtlane number minu silmis. Lihtsalt liiga väike.
Isegi Eestil on aasta pärast võimalik välja panna suurem arv.
55 miljoni eest aastas on võimalik liisida ja ülal pidada selliste tankidega tankipataljon nagu Soome hiljuti ostis (reservis, mitte kutseline). Jalaväepataljone - päris mitu üsna lõdvalt.
Selge see, et olemasolevat, juba palka saavad kaadrit, teenistuses reakoosseisu, kohalikke vabatahtlikke (maakonna-jõugud); PV jne hõlmav paralleelstruktuur peab arvult olema palju suurem kui 1000 meest.

[mart2]

1000 inimest terve Soome peale on nats kahtlane number minu silmis. Lihtsalt liiga väike.
Isegi Eestil on aasta pärast võimalik välja panna suurem arv.

Aga võib-olla ongi nii, et sinu poolt soovitatud kerge relvastusega jalavägi ei ole ka soomlaste poolt tõsiselt võetav?

Niipalju kui mina olen soomekeelsetest materjalidest välja lugenud, siis on 55 milj € mõeldud peamiselt kiirreageerimisüksuste tarbeks, suurusjärgus 1000 ajateenijat ja X kaadrit, mida valmistatakse ette kõikides väeosades peale Utti, sest seal asuvad on juba kiirreageerimisvõimeline eriüksus ja helikopterid. Seega tulevad ka tankid, jalaväe lahingumasinad ja haubitsad, kuid enamik on ikkagi Pasidel liikuv jalavägi...

No ja kiirest reageerimisest on vähe kasu, kui pole tagavarasid...

... Raalsete võitlusvõimeliste üksuste saamiseks on vaja nendele ka mobilisatsioonivarudesse lisaks relvadele ka sidevahendeid, transporti, üksuse relvastust ja lahingkomplekte. Meenutame, et algselt oligi maaväe SA koosseisude vähendamise taga olukord, et Ida-Saksast ostetud mobilisatsioonivarud hakkasid ära väsima ja uute ostmiseks ei olnud raha ja ainult välivormi, kiivri ja automaadiga relvastatud üksused ei ole argument...

Soomlased sama mõttekäiguga mida siin on üritanud selgitada Veiko Palm ja Martin Herem.

[Kapten Trumm]

Meil oli küll 2007 suurim puudus kiivri ja kivääri meestest, kes pidid võtma liigse kärata valve alla olulised objektid. Ja neist, kes kiivri ja kiväärita ajasid selga politsei tunked.
Tollal oli vaesus meil päris suur, sidet sai peetud lauatelefoniga.
Kui seda probleemi oleks seda "natuke sõja moodi asja" hakatud armee ja rasketehnikaga reguleerima, siis küllap oleks tankimootorid ka teispool Peipsit käima tõmmatud.

Mitte et ma pooldaks palja tagumikuga sõtta minekut, aga kui kuskile Karjala küladesse ilmuvad vojentorgist pärit AK-dega "vanausulised", siis sinna on kõige rohkem vaja "politseid" või "piirivalvet" automaat kaelas, hübriidne sõda eeldab hübriidset vastust. Kui hakata seal kõigepealt raskerelvastusega müristama, võib üsna kindel olla, et idanaaber loeb selle endale ohtlikuks ja rakendab omapoolsed meetmed.

Lisaks on veel selline pisike probleem, et kõige lühemat reageerimisaega omavad ALATI territoriaalsed (st kohapealsed üksused), eriti suurema riigi puhul nagu Soome on. Kes ideaalis omavad oma kraami kodus ega seetõttu pole neil mingit raskuspunkti, kuhu mõni Kalibr tiibrakett kogemata lennata võib. Samuti puudub neil vajadus kuskile kaugele sõita (ja vastasel omakorda võimalus sellesse sõitu sekkuda). See aga piirab relvastuse-varustuse ära enamvähem "rootsi punkriga", soomustehnikat päris kodus õunapuu all ei hoia. Siinkohal ei arva, et kiirreageerijatel pole tanke vaja - idanaaber võib üllatada ka tankidega. Kuid kõige tõenäolisemalt on tegemist siiski mässutõrje operatsiooniga (COIN), kus kõige vajalikum (vähemalt alguses) võib olla kergejalavägi. See on ka hea selleks, et Moskva ei saaks süüdistada ebaproportsionaalses jõu kasutamises või varjatud armee piirile koondamises.

[Veiko Palm]

Et asi selge oleks - mina olen väga suur Soome kaitseväe ja selle süsteemi austaja. Tean, et seal teenib hulgaliselt väga tarku ja teotahtelisi inimesi. Kahtlematult. Ja loomulikult on meil alati olnud ja on ka edaspidi Soomelt väga palju õppida.

Kuid ... tsiteerides selle foorumi viljakaimat liiget, Trummi

Eesti on selle kiirreageerimise teemaga teinud olulise hüppe ja on kõvadest tegijatest soomlastest täna ees.

seega vähemalt Trummi väitel oleks ka meie kogemustest midagi kõrva taha panna.

Reageerimiskiirus maksab raha. Alati. Seetõttu on soomlased saanud minevikus hakkama väga suure sõjaväega. Toonitan eraldi ära, et sellist Trummi poolt viidatud

Niiet siis soome näikse jõukohase riigikaitse kontseptsiooni endiselt mitte omaks võtvat, vaid lähtub leokunnaslikust mõtteviisist, et kui mehad ja struktuur olemas, küllap need püssad ja räim tomatis ka leitakse?

mõtteviisi ei ole Soomes mitte kunagi olnud. Ja mitte kunagi all mõtlen ma viimast 40-50 aastat. Kõik üksused on alati olnud täielikult varustatud ja mitte kunagi pole ühtegi üksust loodud loogikaga, et kui me selle ükskord paberile joonistame, siis küll me need asjad ka leiame.

Ometi ei ole Soomes rahuajal kunagi olnud piisavalt varustust, laskemoona, transpordi- ja sidevahendeid, ning isegi osasid relvi, olnud piisavalt, et kõik üksused täielikult välja panna. Ei olnud selle 750 000 sõjaväe puhul, ega ka 500 000 sõjaväe puhul. Kuidas nii? Kas siin pole vastuolu? Alles Palm ju rääkis, et kõik on olemas?

Mingit vastuolu pole. Vastus on ikka ja alati reageerimiskiirus. Soome arvestas kunagi kuude pikkuse eelhoiatusajaga ja arvestati, et selle aja jooksul jõutakse ka üksused ära varustada. Mingid asjad tehakse ise valmis (riietus, osa üksuse varustusest, aga ka laskemoon), mingid asjad ostetakse (sidevahendid, ka relvastus ja laskemoon) ning mingid asjad rekvireeritakse (transport, tööriistad, toit, kütus jne). Kuid siinkohal toonitan ikka ja jälle uuesti (Trumm, kuula palun) - iga asja kohta oli plaan olemas.

Mida reageerimiskiiruse kasv tähendab? Aga järgmist:
- kõik peab olemas olema. Kohe. Pole mingit aega valmistada, osta või rekvireerida. See maksab hirmsalt raha. Ja isegi mitte ainult selle ostmine (palju see toit näiteks ikka maksab) vaid eelkõige säilitamine. Mõelge, kui palju ladusid on vaja juurde ehitada. Laskemoona ja lõhkeainete jaoks on erinõuded, igasse lattu neid ei pane;
- kõik peab olema pakendatud üksuste kaupa, mitte tüübi kaupa. Ja see maksab raha;
- reservüksused ei saa enam sellist lisaväljaõppe võimalust, seega peavad olema väga hästi välja õpetatud ning suure tõenäosusega peab neis üksustes olema rohkem tegevväelaseid (et kiiremini "käima" saada).

Ning Soomes ei ole Kaitseliitu. See on suur miinus.

Ning meeles tuleb pidada, et sõjaväe suuruse vähendamine ei ole pruukinud tuua rohkem varustust üksustele. Miks? Aga lihtsalt - kui Soomes näiteks oli miljon automaati (suvaline arv) 750 000 armee jaoks ja nüüd otsustati vähendada sõjaväge 500 000 peale, siis automaate pole nii palju vaja. Kuid ega see näiteks vorme juurde ei too.

Ja korraks tagasi Eesti juurde. Ja see on spetsiaalselt Trummile. Palju aastaid tagasi, kui me tegime seda kiidetud "mittejõukohast, aga sõjalisele vajadusele vastavat" sõjaväge, siis võin kinnitada, et meie sõjavägi ei olnud kõigega varustatud. Sarnaselt Soome sõjaväega. Kuid erinevalt Soome sõjaväest ei olnud meil ka väga selgeid plaane, et kuidas need üksused varustatud saab. Oli lihtsalt tahtmine neid üksuseid saada. Ja siis veel rääkisime tähtsa näoga rekvireerimisest ja riigikaitsehangetest kriisi puhul. Aga mida osta ja kui palju? Kurat seda teab. Aga palju. Kas see oli tõesti hea mõte? Mina küll ei tahaks olla kuulipildur üksuses, mis on ainult paberi peal ja mille loojad patsutavad mulle julgustavalt õlale, et ära muretse, küll see räim tomatis (ja minu püss) kah kuskilt välja ujuvad. Kus nad pääsevad.

[Kapten Trumm]

mõtteviisi ei ole Soomes mitte kunagi olnud. Ja mitte kunagi all mõtlen ma viimast 40-50 aastat. Kõik üksused on alati olnud täielikult varustatud ja mitte kunagi pole ühtegi üksust loodud loogikaga, et kui me selle ükskord paberile joonistame, siis küll me need asjad ka leiame.

Palju aastaid tagasi, kui me tegime seda kiidetud "mittejõukohast, aga sõjalisele vajadusele vastavat" sõjaväge, siis võin kinnitada, et meie sõjavägi ei olnud kõigega varustatud. Sarnaselt Soome sõjaväega.

Näen neis lausungeis teatud vastuolu. Aga vaatame ringi.

Tänane kol-lt Toomas Väli kirjutas Diplomaatias 2010 järgneva olukirjelduse:
1990ndate aastate algul oli Soome armee sõjaaja (SA) operatiivstruktuur veel ligi 570 000 meest.9 Peamiseks tüüpstruktuuriks olid jäägribrigaadid (jääkäriprikaati) ja jalaväebrigaadid. Esimesed olid varustatud soomustransportööridega. Helsingi ja Lääne-Soomes Soome enda toodanguga, milleks soomukid PASI-SISU, Ida-Soomes oli varustuseks Nõukogude päritolu BTR-60-d ja Põhja-Soomes NASUd (analoogsed Eesti kaitseväes kasutusel olevatele Rootsi päritolu kummiroomikutel BV 206-le). Jäägri-brigaadides olid reservistid, kes alla 30 aasta vanad, st need mehed pidid jõudma kiiresti liikuda. Jalaväebrigaadid koosnesid vanematest reservistidest ja liikusid vähemalt tüüpstruktuuri järgi... traktoritega. Idee oli lihtne: kuna Soomes oli ja on jätkuvalt toimiv põllumajandus, siis kriisiolukorras oleksid kõik traktorid konfiskeeritud ja järelkärudel oleks jäägribrigaadid kiirusel 20-30 km tunnis oma positsioonidele tiksunud. Crí¨me de la crí¨me olid tankibrigaadid. Mõlemas brigaadis kasutati segamini T-72M ja T-55M tanke, millel Soomes valmistatud sihtimis-, tulejuhtimis- ja sidesüsteemid, ning mõlema brigaadi kooseisu kuulusid täiendavalt veel Nõukogude päritolu jalaväe lahingumasinatel BMP-del (hellitavalt bemari) tegutsenud musta baretti uhkelt kandvad soomusjalaväelased - panssarijääkeri'd.

Relvastuse osas on soomlased alati üritanud maksimaalselt ära kasutada kõike, mida on võimalik veel sõjategevuseks kasutada. Isegi Teise maailmasõja aegsed lahingmasinad olid reservladudes kuni 1960. aastateni. Sturmgeschütz III Ausführung G (II maailmasõja päevil Saksamaalt hangitud iseliikuv ründesuurtükk - toim) 75 mm kaliibri ja pika rauaga suurtükk oli piisavalt hea tankitõrjeks veel 60ndatel, mil neid igaks juhuks lennuväljade kaitseks maasse kaevati.


1990ndatel KL-s õpetati, et kui Soome vintpüss kohe pauku ei tee, siis oodake - padrunid on Talvesõja aegsed ja tong mõnikord visiseb ja pauk tuleb 2 sek pärast. Vähemalt 1 mees on saanud ka luku endale näkku kinni, kui pidas seda tõrkeks ja rebis liiga kiirelt lukku....

Selline lausung oli mulle üllatav....

Ning Soomes ei ole Kaitseliitu. See on suur miinus.

https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_maakuntajoukot