Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)

[gooligan]

ja kaitseeelarve suurus NATOga liitumisel on üks väga suur komistuskivi nii Soomel kui ka Rootsil on oluliselt madalamad kui 2% konsensus.
Mitte et "vanad" liikmesriigid seda täidaksid, aga nt meilt nõuti küll pühalikult selle nõude täitmist.
nt Soome, kelle majandus on juba aastaid varjusurmas ja eelarve väga-väga suures miinusesKuidas peaks jõudma 2015a 1,29% -> 2% käegakatsutavas tulevikus? Mille arvelt? Arvan, et poliitikud ei suudaks seda oma valijatele ära seletada, sest taagana kaasas olevad kõrged sotsiaal- jm kulusid proovitakse niigi vähendada. Selles valguses sõjaliste kulude järsk tõstmine ei kõla eriti seksikana.
Ostujõubariteedi alusel per capita on ka nt Eesti kaitsekulud suuremad...

[Kapten Trumm]

Mina arvan, et Soomes jooksevad mitmed suured uuendusplaanid lähiaastail liiva (hävitajate vahetamine, suurtükkide vahetamine) ja suuremas osas tiksuvad nad praeguses seisus edasi, kuniks majandus jalule tõuseb. Armee arvukuse kallale nad praegu vaevalt minna riskeerivad (jääb kehtima praegune, "8 brigaadi plaan"). 2030 saavad soomlastel veel kasutuses olema nii BMP-d kui vanad DDR haubitsad.

[Roamless]

Ja läbirääkimistel paraku, on Rootsi kaugelt kaalukam kõneleja kui Balti riigid kokku arvatuna. Tulenevalt oma strateegilisest asukohast kui ka lihtsalt suurusest.

Rääkisin NATO ohuhinnangutest ja kaitseplaanidest, mismoodi nad järsku ainult "Rootsi poliitikute lobitöö" tulemusel ringi peaks lihtsalt tehtama. Kui teoretiseerida sinu idee järgi, kannataks peale Baltimaade ka poolakad, kes vaevalt selliseid asju läbi laseks. Plaane tehakse ikka kollektiivseks kaitseks ja vastavalt ohuhinnangule, mitte ühele kõik ja teisele mitte midagi. Rootsi nn reaalpoliitika lähtub ikka sellest, et oma iseseisvust kaitstakse viimase baltlase, poolaka ja liitlaseni, seega kui midagi nõutakse, siis laeva- ja lennuväebaase või tehnika eelladustamist (see oleks küll tõenäoliselt NATO nõue), mitte soomuse väljatoomist Baltimaadest (võibolla ainult Gotlandile ka midagi toekamat). Rootsi nn reaalpoliitika näeb just hea meelega, et kui konflikt puhkeb, puhkeks ta mujal, mitte Rootsi pinnal. NATO mõte on kaitsta ikka omi piire, mitte jätta Baltimaid mingiks " vähese kohalolekuga halliks puffertsooniks", peale mille äravõtmist asuda Rootsit kaitsma. Siis tekiks küsimus, et kui juba Baltimaades midagi ei tehtud, miks me selle Rootsi nimel veel riskime, ehk allianss laguneks.
NATO nõuab kaitsekulutuste tõstmist, rootslased on asunud tegutsema, taastavad ajateenistust, Gotlandile viidi mingil määral võimekust ehk üht teist juba käib. Ei ole lihtsalt varem välja lastud mõttelennu kaitsmiseks hakata maalima Vene meediale sarnanevat pilti rootslastest, kui "heaolust pimestatud kisavatest olematu võimekusega tolerant-homoseksuaalidest" (mitte küll Trummi tekstist, vaid Vene meedia kajastusest ), kes ei panusta vaid ainult tarbivad ning tõmbavad ära Baltimaadele vajalikud ressursid, juhul kui saavad NATO-sse. Meile oleks Rootsi NATO-sse astumine ainult kasulik.

[Kapten Trumm]

No loodame kõige paremat.
Kuigi mulle tundub, et Rootsi NATO-teemalise sondeerimise taga on siiski võimalus saada täiendavat julgeolekut kodus status quo või status quo lähedase olukorraga (et palju raha ei peaks rohkem kulutama, sest seda pole kuskilt võtta). See ajateenijate plaan on praegu umbes sarnane Leedule - st ei too kaasa üleminekut kaadriarmeelt reservarmeele.

Seda, et tore idanaaber NATO ekspansiooni enam tegevusetult pealt ei vaata, peaks vist kõigile selge olema.
Küsimus Rootsi puhul pole mitte kas, vaid millised sõjalise surve avalduse meetmed tulevad ning kui tõsised.
Ise ma pean tõenäoliseks taolist kino nagu Läänemerel punakotkad sel aastal korraldasid (ohtlikud ülelennud, rünnakuimitatsioonid õhust).
Gotlandi sel puhul vaevalt hõivatakse. Endise NSVL meetodid (tekitada lääne kurssi võtvale riigile üks vinduv sõda, mida on edukalt kasutatud Gruusia ja Ukraina puhul), ei tööta Rootsis.

[ruger]

Rootslased veavad siis veidi Gotlandile tehnikat juurde. Pilte linkidel rohkem.




https://twitter.com/M3t4_tr0n/status/784439199307030528
https://twitter.com/M3t4_tr0n/status/784438167290146816

[A4]

Kaks brigaadi ekvivalenti nii suure ja rikka riigi kohta nagu Rootsi (rahvaarv on pea 2 korda suurem kui Soomes) on HALE JAMA.
Õpetus kõigile maarjamaistele palgaarmee-apologeetidele as well....

Sinu loogika järgi peaks siis Norra ka kohe kiiresti NATO-st välja viskama või vähemalt Norra esindajad Brüsselis vaibale kutsuma – seal maaväe struktuuris isegi mitte kaks, vaid üksainus brigaad alles jäänud! Ja seal ei saa seda teps mitte ka palgaarmee kaela ajada, sest neil on endiselt säilinud ajateenistus (tõsi, suhteliselt väikses mahus ja üsna vabatahtliku iseloomuga).

Tõde on muidugi kokkuvõttes see, et arvestades nende suhteliselt lühikest piiri Venemaaga ning suure osa territooriumi läbimatust, siis tõenäoliselt tänase Venemaa Föderatsiooni relvajõudude vastu ei olegi neil tingimata rohkem vägesid vaja. Vaid on pigem vaja panna ressurssi mereväe ja õhuväe alla. Tahtsin lihtsalt öelda, et lihtsalt brigaadide arvu ei pruugi olla riigi tegelike vajaduste ja sõjalise võimsuse ekvivalendiks. Ja siduda brigaadide arvu automaatselt palgaarmee vs ajateenistusega, ei ole ka sisuliselt väga õige.

Mis puudutab siin ennist olnud õududjuttu sellest, kuidas Venemaa suudab kaubalaevade peale ära peidetuna paisata ootamatult ilma eelhoiatusega Gotlandile õhukaitsevägede üksused, merejalaväe ja spetsnazi mehed a la Tom Clancy Red Strom Rising, siis ma nõustun sellega, et kui kord suudetakse need relvad ja väed varjamatult kaubalaevade peale paigutada, siis võibki üllatus õnnestuda. Ainult et suure tõenäosusega selline „geniaalne“ plaan takerdubki sellesse, et kuidas need üksused varjatult mobiliseerida ja nendele kaubalaevadele paigutada.

Mina ei ole luure-ekspert, aga võib ilmselt mürki võtta, et nii Rootsi kui ka NATO riikide luure hoiab vene õhukaitsevägesid, strateegilisi raketivägesid ja ka juba rahu ajal kõrges valmiduses olevaid merejalaväe ja spetsnazi üksusi erilise tähelepanu all. Mis ei ole ülemäära raske, sest Venemaa miljonilisest armeest moodustavad need reaalselt elukutselistega mehitatud ja kõrges reageerimisvalmiduses olevad üksused üsna väikese osa. Ja erilise tähelepanu all hoitakse neid justnimelt selsamal põhjusel, et kui Venemaa peaks kavatsema NATO või ka Soome-Rootsi vastu mingit üllatusrünnakut teostada, siis oleks need esimesed väeosad, kus hakatakse puhkusi tühistama, vägedele sõjaaja lahingukomplekte väljaandma, kogu tehnikaparki lahingukorda seadma ning tegema ettevalmistusi rahuaegsetest paiknemiskohtadest lahkumiseks. Veelgi väiksem on nende potentsiaalsete sadamate ja pealelaadimiskohtade arv Kaliningradi oblasti ja Peterburi oblasti territooriumil, kus õhukaitseraketikomplekse ja dessantüksusi saaks laadida kaubalaevade peale. Nii et mina optimistina ei kujuta hästi ette, kuidas selliseks manöövriks valmistumist, vägede liigutamist sadamatesse ja nende laadimist kaubalaevade peale pole võimalik tuvastada (ja selle peale häirekellad käima lüüa) vähemalt ühega paljudest luureliikidest. Ja ei maksa siin hakata tooma Gruusia või Krimmi näiteid – mõlemad olid kõrges valmiduses väeosad olemas kas otse piiri ääres Lõuna sõjaväeringkonnas (Gruusia 2008) või siis sealsamas Krimmi poolsaares Vene baasides juba kohapeal (2014).

[Kapten Trumm]

Venemaa peaks kavatsema NATO või ka Soome-Rootsi vastu mingit üllatusrünnakut teostada, siis oleks need esimesed väeosad, kus hakatakse puhkusi tühistama, vägedele sõjaaja lahingukomplekte väljaandma, kogu tehnikaparki lahingukorda seadma ning tegema ettevalmistusi rahuaegsetest paiknemiskohtadest lahkumiseks

Siinkohal võiks nüüd kommenteerida mõni mees, kes on sellises (NSVL) valmisolekuväeosas teeninud. Olen aja jooksul täheldanud, et vastava kogemuseta hinnatakse asju liiga EKV mätta otsast (kaua meil läheks). Mina kuuldu põhjal võin öelda, et tehnikapargi parandamisest või moonakonvoide saabumisest rääkijad elavad natuke teises maailmas. Need kõik on ammu tehtud, sest väeosades oli kaks tehnikaparki, õppemasinad ja lahinguks mõeldud lahingumasinad. Lahingumasinad seisavad garaažis, moonad laetud, hooldatud, suruõhujuhtmed ja elekter seinas. Mehhaniseeritud polk sõitis väeosa väravast (olid eraldi väravad) välja 15 minutiga, harjutati selleks kümneid kordi ja iga mehe tegevus oli detailideni paigas. Seal võib täna veel esineda probleeme, aga kontseptsioon on umbes selline.

Aga rääkigu teised.

[kaugeltuuriv]

Rootsi kohta ei oska kommenteerida aga Norra puhul võtaks sõna küll.
Esmalt siis tehnika ja see õnnetu F-35.
Vastavalt lepingule peaks esimesed juba käes olema ja veel rohkem tulema järgmisel aastal.
Mida ei ole on lennukid ja see on pannud Norra kaitseväe rumalasse olukorda,nimelt ei planeerinud nad oma F-16 tüüpi lennukeid nii kaua õhus hoida ning see on kujunemas suureks probleemiks.Rääkimata juba Norra krooni kursist,mis oli ostuhetkel väga soodne.Vist kuskil 7 NOK taala eest.Hetkel kuskil 9 NOK-i lähedal.
Suure punnitamisega saadi nii palju parteide vahel kokkuleppele,et need 5 uut allveelaeva ja väljavahetamist nõudvad vanad Orion tüüpi patrullimiseks mõeldud lennukid ära osta.
Samuti vahetatakse ära kahurid olemasolevatel Leopardidel ja tuunitakse neid,see ajas vist natuke venelaste huvi üles.Elan Gjøvikus ja siit ei ole ka Raufoss kaugel,kus asub relvatehas,mis peaks masinaid tuunima ja kahureid vahetama.Mul töökaaslase mees seal tööl ning tema sõnul proovisid Vene häkkerid sinna sisse murda ja infot saada.Lugu oli isegi ajalehes.
Kogu see asi nõuab aga pappi ja nüüd plaanitakse kohalikku Kaitseliidu analoogi kärpima hakata.Näiteks Opplandi maakonnas soovitakse varusid vähendada 4000 mehele planeeritult 2000 mehele.
Vastavalt plaanitakse kokku tõmmata ka ohvitserikoosseisu.
Enamus kaitseeelarvest läheb aga Põhja-Norra kindlustamiseks,sest hetkel on seal sümboolne kogus mehi.
Tahetakse aga viia armee,HF(Kohaliku Kaitseliidu analoog),piirivalve,lennuväe ja mereväe üksuste kogusuuruseks seal ca.9000 meheni.Planeeritud on kaks kaitsepiirkonda,Suur Oslo piirkond ja Põhja-Norra.Rohkemaks ei jätkuvat jõudu.Kesk ja Lääne Norra kaitse oleks puhtalt HF ja NATO liitlaste kanda.

[kaugeltuuriv]

Selline akopolüpslik nali aga see viimane Rootsi kunn,kes Eestit valitses ja siit lahkus,olla tollal ütelnud:
Ma nägin unes ilmutust ja see oli selline.
Kui meie mehed uuesti moskoviitidega taplema on sunnitud hakkama ja Liivimaale appi tulevad,siis tuleb hirmus ja verine sõda,mis on maailma lõpu algus.

[Lemet]

Mehhaniseeritud polk sõitis väeosa väravast (olid eraldi väravad) välja 15 minutiga, harjutati selleks kümneid kordi ja iga mehe tegevus oli detailideni paigas.

Sama siin, alla poole tunni pidi väeosa inimtühi olema, peale seda ajahetke pidada olema kasarm maatasa...häiresignaali peale tormasid käskjalad ohvitseridele järgi, ülejäänud ajasid peale voodi reformi külge kinnitatud vešmešoki ja ružeikast automaadi, padsumoki, protivogaasi ja padrunite kättesaamist tehnika teh. territooriumilt välja kolonnidesse.(igal ühikul oli oma juht, tihti ka kaks(ohvitser/prapor ja ajateenistuja). Ja vaatamata igatsugu korriti erinevatele ektsessidele (kus meeskonna ülem täis, kus mõni sõdur samavolkas) süsteem toimis ja päris korralikult.

[Fucs]

Siinkohal võiks nüüd kommenteerida mõni mees, kes on sellises (NSVL) valmisolekuväeosas teeninud.

...eee...mida Sa silmas pead "sellises valmisolekus" ?

Tamani diviisis oli meie ajal midagi sellist:

Lahinguvalmidusel (боевая готовность) oli neli astet:

1) Постоянная
2) Повышенная
3) Военная опасность
4) Полная

Olenevalt siis välja kuulutatud lahinguvalmiduse astmele, olid diviisi valmisoleku ajanormatiivid erinevad.

"Полная" puhul:

Pärast häiret:
Isikkooseis täisvarustuses platsil rivis - 3 minutit (5 oli ka HEA)
Autopark (ratasveokid) väljasõiduvalmis - suvel 10 minutit / talvel 20-30 minutit
Isikkooseis masinatel ja väljasõiduvalmis - suvel 30 minutit / talvel 40-50 minutit
Diviis ümberpaiknemiseks valmis (kaasaarvatud rasketehnika) - suvel 1 tund / talvel 1,5 tundi
Staabis olid kinnipitseeritud ümbrikud, kuhu oli kirjutatud ka ümberpaiknemise sihtpunkt erinevatel juhtudel.
Kõige kaugemasse võimalikku sihtpunkti, mis diviisile oli määratud, oli mäletamist mööda ette nähtud 3 ööpäeva. Aga kus see täpselt oli, pole aimugi.

Seal Tamani diviisis oli oma 4 realine raudteeharu väeosas ja seal seisid spetsiaalsed raudteekooseisud, kuhu sai tehnikat vajadusel kohe otse peale laadida ja Alabino poole minema saata.

*

Meie 10.üksikus pataljonis olid umbes samad normid, aga kuna meil mingit rasketehnikat polnud, siis pidi kogu pataljon olema väljasõiduks valmis 30 minutiga (talvel kuni 1 tund).

Probleemid olid põhiliselt talvel, kui pea poolt masinaparki ei saadud kunagi nii kiirelt käima.
Teine probleem olid masinate ummikud autopargi väravatest väljasõidul isikkooseisu pealevõtmise alasse (kui juba seal alas olid ja isikkoosesi peal, siis olid masinad ilusasti rivis ja hakkasid ka kolonnina liikuma ilma ummikuta).

Isikkoosesi sai kõik üldiselt ca 5-10 minutiga reaalselt ka täisvarustuses platsile. Alla 5 minuti oli ülihea.


......aga see nüüd vist ei näita küll antud jutulõime kontekstis muffigi praegu.
Siin me räägime ajast, mis kuluks lisaks sadamatesse jõudmiseks (olenab siis väeosa kaugusest ja tehnikast mida peab liigutama kas treiladega või raudteeplatvormidega jne) + laevadele laadimiseks...

[Lemet]

Staabis olid kinnipitseeritud ümbrikud, kuhu oli kirjutatud ka ümberpaiknemise sihtpunkt erinevatel juhtudel.

80ndal aastal, kui Poola kees, ärples staabiülema abi režiimiteemal major Gabor noorema komandörkoosseisu rivistusel, et vajadusel läheme otse Poola, tema võtab staabis šeifist ümbriku, seal sees olla paber, mis kinnitab "...vajaduse väeosal õppuste käigus Poola RV piiri ületamiseks..." Või kuidagi nii see olla sõnastatud..

Probleemid olid põhiliselt talvel, kui pea poolt masinaparki ei saadud kunagi nii kiirelt käima.

Väeosa spetsiifikast tingitult polnud probleemi, osa tehnikast oli köetavates ruumides ja ülejäänud käiati korra nädalas käima. NZ tehnikat, mis pikalt seisnuks, meil õnneks ei olnud.

[Kapten Trumm]

Rootsi on peale idanaabri edukat operatsiooni "Krõm nash" lihtsalt ärganud ja taibanud, et senised plaanid Gotlandi mehitamiseks "eelhoiatuse korras" lihtsalt ei toimi. Sellest ka püsivägede saarele paigutamine koos kaasneva problemaatikaga (tuleb ehitada sisuliselt uus baas neile, kuna vana on erastatud ja osalt lammutatud juba). Lihtsalt rootslased on aru saanud, et see eelhoiatuse jutt enam ei toida. Seda vastast on probleemne praegu jälgida (sest venelane teeb rutiiniseid "snap drille" ja mööbeldab erinevalt Jeltsini ajast muidu kõvasti ringi) ning Gotlandi ohustavad väed ongi alalises valmisolekus, valmis sõitma laupäeval kell 02.20 antud häire peale sadamas laevale, kus asub pidev vahimeeskond ja kuhu aetakse meeskond kiiresti kokku. Analoogsetele järeldustele on nähtavalt jõutud ka Eestis, mida võib järeldada uues riigikaitseseaduses leiduvas mobilisatsioonivalmiduse kontrollimise sätetes.

See pika eelhoiatuse jutt kõik hakkab hapuks minema, kuidas kuu aega enne saadakse eelhoiatus, sest N brigaad remondib paaniliselt tehnikat ja laeb nädal aega mürske tankidesse. See võis olla enne neid "snap drille" sedasi (ja võib-olla on mõnes kohas ka täna), kuid vaadates toimuvat tuulutamist relvajõudude komandöride hulgas, siis Kreml on selle lahinguvalmiduse teemaks võtnud ja varem või hiljem nad selle sovjeedi aja taseme ka saavutavad. Elektroonilisest luurest sõltuvat läänt nad juba üle kavaldada suudavad (näiteks sama operatsioon Krimmis). 1940. a välitelefon ja virgats Uaziga on tehnilisele luurele suht raskelt lahendatavad probleemid.

[kaugeltuuriv]

See selline oleks teema aga Norra ajakirjanduses väideti,et Gotlandil on venelased kenasti sadama ja laohooned "trassiehituse" sildi all ära remontinud,selliselt,et saaks kenasti kohe dessantlaevalt ramp maha ja lahingusse.
Ja varustuse ja moona jaoks laopinnad ka korda tehtud.Väidetavalt siis just see oli ajanud esmaselt just Rootsi sõjaväelased tagajalgadele.Poliitikud leelotasid seal a la mis te paanitsete tükk aega,alles Krimmiga läks surve nii suureks,et poliitikud,kes seda torujuhet toetasid,muutsid meelt.

[Kapten Trumm]

Gotlandi puhul on võti selles, kas ründaja suudab saarele pääseda ja saart kontrollida. Rootsipoolsetele katsetele saarel maabuda saab näitada Russia Today kanalilt, kuidas sadamas laetakse maha Iskandere ja tuumalõhkepäid.

Seepärast - saare (taas)militariseerimine on õige samm. Järgmise sammuna tuleb sealt välja suitsetada kõik vene taustaga "transiidifirmad" ja "laoteenuse pakkujad", sest sellist seltskonda kasutab vene riik vajadusel oma vallutussplaanide teostamisel. Muide, vaadates ühe transiiditegelase venemeelseid sõnavõtte meedias, vahest ka meil?

Et Gotlandi kaitstuks lugeda, tuleb sinna muidugi vägesid juurde panna, 1-2 kompaniist ei piisa. Rannakaitse tiibraketid (RBS-15), Gripen hävitajad (lennuväli on olemas) ja suurem maaväekontingent.