nimetu kirjutas: No siis me jõuamegi taas selle paradoksini, millele ma juba varem sinu jutus viitasin. Ei saa kahtepidi väita, et suurem osa rahast kulub olemasoleva peale ja siis hiljem tulla tagasi teise väitega, et olemasolev on hukka lastud. See tähendab ju otsesõnu, et seda (meie mõistes) üsna suurt eelarvet pole lihtsalt otstarbekalt kasutatud. Vähe sellest, et investeeringud on soiku jäänud, kui isegi varustuse korrashoid on puudulik, siis tekib tõesti küsimus, et mida kuradit nad selle rahaga teevad? Kütavad ahju või?
Minu arusaamise järgi üritavad rootslased antud rahaga liiga palju asju teha, see on peamine struktuurne probleem. Vähemalt mulle tundub. Näitlikustan - 1000 eurot raha, kaks last, maja ja auto ning siis ajad kuuri alt veel neli autoloksu välja, üritad neid sõitma saada ning lapsendad kolmanda lapse. Raha endiselt 1000 eurot. Millegipärast arvatakse, et 5 miljardi puhul need põhimõtted ei kehti. Ikka kehtivad, ainus vahe on agoonia pikkuses.
Jätkan oma eelnevat postitust ning selgitan enda arusaamist rootslaste riigikaitsest. Järgmiseks vaatame meie teist eeldust – 5 miljardi küsimust. 2016 aastal eesmärgiks võetud struktuuri saavutamiseks toodi avalikus raportis välja hulk probleemseid kohti. Sõjaväe koosseis peaks kasvama 50 000 inimeselt 120 000 inimesele. Muuhulgas leidis kaitsevägi, et Rootsil oleks tarvis viit brigaadi, ühte küttide rügementi, 24 sõjalaeva, kuut allveelaeva, kaheksat lennudivisjoni, 120 Gripeni lennukit, Kodukaitse üksused ja muud toetavad teenistused. Kui rootslaste ainus ja suurim probleem oleks teine puuduv brigaad, oleks see lahendatav, kuid puuduv üksus on vaid üks paljudest probleemidest. Rootsi kaitseplaneerijad hindasid, et 5 miljardiga aastas nad pole võimelised ülesannet lahendama.
Uue struktuuri väljaarendamise ja olemasolevate võimekuste parandamise programm jagati kolmeks etapiks.
Esimene etapp:
• remondi ja hoolduse parandamine (1 miljard eurot)
• täiendava varustuse ostmine (1 miljard)
• logistiliste võimete parandamine (500 miljonit)
• mereväe võimed (700 miljonit)
• kaudtule võimed (400 miljonit)
• maismaaüksuste õhutõrje (500 miljonit)
• õhuväe võimed (800 miljonit)
• juhtimine, kontroll ja side (300 miljonit)
• maskeerimise, peitmise, eksitamise ja elektroonilise võitluse vahendid (300 miljonit)
• Kodukaitse üksused (200 miljonit)
Esimeses etapis seega kokku 5,7 miljardit ja see vaid on osa 2016 otsustatud struktuuri vajadustest ning ei ole piisav. Teises etapis on rahavajadus 6,5 miljardit ja kolmandas 4,7 miljardit.
Teises etapis on vajalik teha järgmist:
• sensorite programm (1,1 miljardit)
• UAV (400 miljonit)
• Kodukaitse üksused (400 miljonit)
• jalaväe lahingumasinate uuendamine (400 miljonit)
• Visby korvettide õhutõrje (300 miljont)
• lennukite tulejõud ja kaitstus (1,5 miljardit)
• maaväe õhutõrje (1 miljard)
• täiendav varustus, hooldus ja muu (1 miljard)
• laskemoon (400 miljonit)
Kolmandas etapis on vajalik teha järgmist:
• mereväe suurendamine (1,5 miljardit)
• lennukite kaitstuse parandamine (500 miljonit)
• maaväe kaudtuleüksuste laskekauguse suurendamine (700 miljonit)
• sensorite programm (1 miljard)
• õhutõrje (1 miljard)
Kokkuvõte – 5 miljardiga aastas soovitud struktuur ei ole tehtav. Raha tuleb juurde anda (1), struktuuri kärpida (2), teha vähem võimekaid üksusi (3) ja/või muuta põhimõtteid (4).
Soomlased ja rootslased hindasid 90ndatel tulevikku erinevalt. Sellest ka praeguseks teistsugune tulemus. Tehtud valikud või tegemata jäänud otsused on praeguse situatsiooni kujundanud. Soomlased jätkasid reservarmeel põhineva lahendusega, kasutades ära pingelõdvendusest tekkinud võimalusi ja mis kõige olulisem, hoidsid oma asju järjekindlalt korras. Kuigi soomlased on samuti olnud sunnitud struktuuri vähendama. Samas rootslased tegid põhimõtteliselt teistsuguse valiku. Ainus, mida me hetkel kindalt arvame teadvat, on et soomlaste valik tundub õigem. Pean samuti soomlaste valikut õigemaks.