Harvardi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Nicholas Burns: „Viktor Orbani poliitikad on vähkkasvaja NATOs. Liitlased peaksid Ungari-suguseid riike taltsutama neile NATO taristufondide raha keelamisega, kuid kahjuks selleks tahtmist ja valmisolekut alliansis pole.“
USA NATO-suursaadik Douglas Lute: „NATO peaks loobuma kõigi asjade konsensusega otsustamisest, sest see on muutunud takistuseks normaalse igapäevatöö tegemisel. Räägin Ungarist, kes on takistanud nende Ukrainas elava vähemuse tõttu tekkinud keeleseadusvaidlustüli tõttu NATO-Ukraina Komisjoni töö. Soovitan loobuda NATOs kõigi pisiasjade konsensusega otsustamist ja panna rohkem asju paika lihtsalt enamusega.“
Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi juht François Heisbourg: „Eurooplasi ei motiveeri kaitsekulusid tõstma mitte niivõrd see, et Trump seda nõuab, vaid see, et Trump võib eurooplaste elu teha raskeks sellega, et võib ära võtta praegu ameeriklaste pakutavad kaitsetagatised. See kalkulatsioon mängib olulist rolli vähemalt minu koduriiki Prantsusmaad kaitsekulusid tõstma motiveerivas mõtlemises.“
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen: „NATOs oleme enamat kui lihtsalt partnerid, me oleme liitlased. Me oleme vabaduse, inimväärikuse, demokraatia ja õigusriigi poolel. NATO on täpselt selle eest viimased 70 aastat seisnud. Meie kaitse-eelarve on kümme aastat pärast Walesi tippkohtumist kasvanud 80 protsenti. Me teame, et peame tegema rohkem. Me oleme pühendunud kahele protsendile. Sakslased on valmis kandma oma õiglast koormat rahaliselt, kuid tahavad õiglust ka sõjaliste missioonide korralduses. Kui me lähme sõjalistele missioonidele, siis tähendab see ka, et koos sisse, koos välja. Leedus pataljoni pidamine on saklastele suurepärane kogemus. Seda (NATO ühtsust) on tunda igapäevaselt.“
Briti kaitseminister Gavin Williamson: „Me oleme Euroopa julgeolekut pakkunud pikka aega enne ELi või NATO loomist. Ja me jätkame selle tegemist ka pikka aega pärast seda.“
USA senaator Lindsey Graham: „Ma räägin kogu aeg president Trumpile, et alati kui Ameerika üritab Euroopasse takerdumist vältida, lõpeb see halvasti. Head näited sellest on nii Esimene kui Teine maailmasõda, mistap räägin presidendile pidevalt, et NATO on Ühendriikide kõige parem kaitsealane investeering.“
Ameeriklannast NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller: „Alliansi tegemiste suhtes tõeline veelahe aasta on 2014, kui Venemaa Ukrainat ründas. New York Timesi lugu, mis rääkis, kuidas Trump tahtis väidetavalt USA NATOst välja tuua on siiski osaliselt liialdatud. Iga USA president on rääkinud koormajagamist, aga siin näeme me selgeid tulemusi.“
Portugali kaitseminister João Gomes Cravinho: „Hea see (kaitsekulutuste tõstmine) ei ole. See on masendav, aga meil on väga raske oma avalikkust veenda. Meil ei ole meeleavaldusi, mis nõuavad NATO jaoks kulude tõstmist.Ma arvan, et me saame seda (avaliku arvamuse muutmist) teha palju selgema kommunikatsiooniga, aga ka olles oma tegutsemises nutikamad.“
Hollandlasest endine NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer: „Meie, eurooplased, oleme parimad, kes teil (ameeriklastel) on. Millenniumipõlvkond on üles kasvanud igasuguse ohuteadmiseta, rääkimata teadmisest tuumaohust.“
Eesti president Kersti Kaljulaid: „Siia (Müncheni julgeolekukonverentsile) on vaja rohkem millienniumipõlvkonna inimesi. 969. aastal sündinuna ma selleks ei kvalifitseeru. 500 miljardit (NATO kaitsekulutuste tõusu) 2018. aastal ei ole kommiraha. Kümme aastat veel ja me oleksime oma sõjatehnoloogias täiesti maha jäänud.“
Endine USA suursaadik NATO juures Nicolas Burns: „Allianss on kriisis, sest esimest korda pole Valges Majas tugevat liidrit. Trump on kritiseerinud liitlasi nagu Theresa May, Emmanuel Macron ja Justin Trudeau, olles samas tunnustav tegelaste suhtes nagu Viktor Orban ja Matteo Salvini. Donald Trump on kõike muud kui kriitiline Venemaa osas. Ta on nõrgim president, kes meil 75 aasta jooksul olnud on.“
USA asepresident Mike Pence: „Me ei saa läänt kaitsta, kui NATO muutub idast sõltuvaks!“
Saksa liidukantsler Angela Merkel: „20. sajandi teisel kümnendil on tunda, et Teise maailmasõja järel rajatud institutsioonid on löögi all. Tänase päeva väljakutsed ja arengud nõuavad, et me neid reformiksime. Aga me ei saa neid lihtsalt hävitada. Berliini müür langes ligi 30 aastat tagasi, külm sõda lõppes, me arutasime, kas NATOt on enam vaja. Oo jaa, me vajame NATOt kui stabiilsuse ankrut tormilisel merel!. Pikki aastaid oli Venemaa Nõukogude Liidu vormis külma sõja vaenlane. Pärast külma sõja lõppu me tundsime lootust. Tänan NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi isiklikult selle eest, et too on hoidnud alles NATO-Vene Nõukogu töö ja jätkanud dialoogi Moskvaga. Vastusena 2014. aastal Ukrainas juhtunule, ütlesime Walesis, et mitte ainult võitlus terrorismiga, vaid ka meie alliansi kaitsmine on esiplaanil. Toona lubasid kõigi NATO maade liidrid kui üks mees tõsta kaitsekulud kümnendi jooksul ehk aastaks 2024 alliansis nõutava kahe protsendini SKTst. Me tahame jõuda 1,5 protsendile aastaks 2024. Kui meil ei oleks majanduskasvu, oleks kaitsekulude kasv suur. Meil peab olema mingi pidepunkt, aga pole kindel, kas SKT on selleks hea. Sakslased on suurelt sõjaliselt panustanud Afganistanis ja Malis. Saksamaa on üks suuremaid arenguabi andjaid. Ka see on tegelikult oluline julgeolekuline panus.“
https://www.postimees.ee/6523646/otsebl ... a-otsetuld