Eesti taevast sajab juppe

[Kapten Trumm]

Kamoon mehed, uudised pasundavad, et peaminister Ratas rääkis Jens Stoltenbergiga sellest "raketiloost" ja nõudis "tõsist suhtumist".
Selle ühe metsa läinud raketi peale, isegi kui see maandub teisel pool Peipsit, Moskva veits karjub, äärmisel juhul teeb demonstratiivse S-400 paigutamise Pihkvasse ja thats it.
Siis on sobilik Kremlile ju meenutada seda Leedus maaga kontakteerunud Su-27-t.

Aga see suur "seisukoha võtmine" ja "tõsiste meetmete rakendamine" on vaid kont Moskva propaganda hambus, ei enamat.

[Kapten Trumm]

Küsimus spetsialistidele. Kas õppuste ajal on lennukitel ka võimalus lülitada oma süsteemid nn õppe reziimi?
Loogiliselt võttes peaks ju olema, sest kuidas muidu imiteeritakse õhulahinguid jms. Kui vastus on jah siis eksiteerib võimalus, et unustati see sisse lülitada või pidi välja lastama õppe rakett (kas kasutatakse selliseid?) aga maapealne teenistus kinnitas lennukile lahingmoona.
Niisama see rakett seal minema ei pane ehk piloot tegi teadlikult vajalikud liigutused,

Kas taolised harjutused lahingrakettidega mitte nii ei käi, et tehaksegi kõik protseduurid läbi, välja arvatud päästikule vajutamine?
Mul on küll hea meel kuulda, et meil õpperakettidega või ainult Sidewinderitega nalja ei tehta.
AMRAAM on ju tõhus vahend venelase tõrjumiseks ka siis, kui massiga peale lennatakse.

[Martin Peeter]

Hommikusi uudiseid kuulates mõtlesin esimese ehmatusega, et läks vene Suhhoidega lahinguks
Halb on see, kui juhtumile järgneb püüdlik-kandiline süüdase otsimine, lendude peatamine ja piirangud kaasavõetavale relvastusele (kõik see on vaid idanaabri huvides).
Hommikul öeldi raadios, et hispaanlased on "grounded".
Soomlased lendavad ka lennukoolis õppelende, 1 AMRAAm ja 1 Sidewinder tiiva otsas.
Ilmselt asja pärast.

Kes teeb, sel juhtub. Ilmselt saame kunagi näha ka lennuki allakukkumise.

Sellega olen küll 100% nõus, et ülereageerimine on hetkel kõige suurem oht. Tahame siin liitlaste kohalolekut, aga puhume ise suureks kaasnevaid intsidente, mida ikka võib ette tulla.
Hapukurgihooaeg, aga valimised tulemas, kõik poliitloomad sätivad ennast pildile. Sardell on muidugi ehe näide - no mis peaks see MEPi torkima?

[Tundmatu sõdur nr.2]

Selle ühe metsa läinud raketi peale, isegi kui see maandub teisel pool Peipsit, Moskva veits karjub, äärmisel juhul teeb demonstratiivse S-400 paigutamise Pihkvasse ja thats it.

Millist reaktsiooni prognoosid sa olukorrale, kui metsa lendamise asemel oleks rakett alla toonud sel hetkel lähedal olnud Aerofloti 400-kohalise Boeing 777 liinilennuki, mis oli teel Moskvast New Yorki? Kas oleks niisama jäädud pealt vaatama nagu Holland, kui tema kodanikke täis 777 Ukraina kohal alla tulistati? Või toodud sõjavägi õnnetuskoha puutumatust tagama, nagu Holland kavandas?

[Kapten Trumm]

Niisama lampi see rakett kuskile airlineri peale minema ei hakka. AIM-120 pole mingi algeline soojustundlik rakett, mis lendas kuhu juhtus.
Selleks, et see rakett airlineri peale läheks, peab piloot seda airlinerit ka tulistada tahtma.
Kui kasutatakse midcourse update (sihtmärk on kaugemal kui 15 km), siis peab piloot radari lukustama selle laineri peal, kui kaugus on sobiv ja arvuti seda kinnitab, siis laseb ta raketi välja ja lennuki radar, jälgides sihtmärki, hakkab raadiolingi kaudu saatma raketile kursiparandusi (tulenevalt sihtmärgi liikumisest). F-16 HUD paremas ülanurgas põleb üks A-täht (aiming) ja piloot peab hoidma nii radari sees kui lennuki nina õiges suunas. Kuni rakett hakkab ise sihtmärki träkkima (käivitub raketil olev pisike radar). Siis on edasine juba saatuse teha, piloot enam raketti tagasi kutsuda ei saa.
Aga airlineri tabamiseks peab ta mitte ainult raketi ekslikult välja tulistama, vaid ka saatma raketi lendu lennuki radariga päris pikalt (vist kuni minut suurtel kaugustel). Mida kogemata enam hästi ei tee. Kui tulistas reisika peale ekslikult raketi välja, siis lülitad oma radari lihtsalt välja, rakett kaotab juhtimise ja iselikvideerub.

Ühesõnaga, kaugustel, millest räägivad avalikud allikad, mitte lennuki nina all, selline reisilennuki allatulistamine saab olla vaid suur tahtlus, mitte kogemata või tehnilise rikke tõttu.

Eesti poliitikud ja NATO/Hispaania tegelased pingutavad tugevasti üle. Kogu oht seisnes antud juhul kellegi majja raketi sisse sadamises või raketi plahvatusest alanud metsatulekahjus. Mingeid reisikate juhuslikud allatulistamised on olematu tõenäosusega (vähemalt AIM-120 puhul). Pealegi sihtmärki nägemata nt 100+ km kauguselt - no tänapäeva radar teeb suurepäraselt vahet, kas sihtmärk on hävitaja või reisilennuk. Teiseks jälgib aktsiooni maapealt Ämari kontrollkeskus, kes näeb, kuhu on lennuki radar suunatud, on sihtmärgiks reisilennuk, tuleb kohe ABORT.

[Kapten Trumm]

Sellega olen küll 100% nõus, et ülereageerimine on hetkel kõige suurem oht. Tahame siin liitlaste kohalolekut, aga puhume ise suureks kaasnevaid intsidente, mida ikka võib ette tulla.
Hapukurgihooaeg, aga valimised tulemas, kõik poliitloomad sätivad ennast pildile. Sardell on muidugi ehe näide - no mis peaks see MEPi torkima?

Eesti on siin olnud ju seni edukas ja levitanud aktiivselt sõnumit, et meil saab lennata ja trikke teha, kui enamik Euroopast on keelualasid täis ja piloodid harjutavad mere kohal või käivad selleks lausa USA-s (sakslased nt käivad). Sest selliste juhtumite suureks puhumine tekitab ka avalikku vastuseisu lendamistele, see toob kaasa piirangud Eestis, seepeale pole liitlased huvitatud siin käimisest ja meie esindus õhus kuivab kokku nende valvelennukite peale. Seega näpuviibutamine siitpoolt on otseselt Eesti julgeolekuhuvide vastane sabotaaž. Kes teeb sel juhtub ja kindlasti saame näha ka varsti mõne lennuki alla sadamist. Sellega tuleb lihtsalt arvestada - nagu lahinglaskmistel aeg ajalt keegi haavata saab. Või mõni TT rakett metsa lendab. Hävituslennundus on üks väga suure riskiga värk ja kuskil 9G pöördel pooleldi teadvuseta olekus võibki valet nuppu vajutada. Või eksida kõrguse määramisel ja alla sadada.

[eeru]

Selleks, et see rakett airlineri peale läheks, peab piloot seda airlinerit ka tulistada tahtma.

Eile kl 21.00 AK isegi vist küsiti. Kas piloot oli purjus.

[Tundmatu sõdur nr.2]

Niisama lampi see rakett kuskile airlineri peale minema ei hakka. AIM-120 pole mingi algeline soojustundlik rakett, mis lendas kuhu juhtus.
Selleks, et see rakett airlineri peale läheks, peab piloot seda airlinerit ka tulistada tahtma.
Kui kasutatakse midcourse update (sihtmärk on kaugemal kui 15 km), siis peab piloot radari lukustama selle laineri peal, kui kaugus on sobiv ja arvuti seda kinnitab, siis laseb ta raketi välja ja lennuki radar, jälgides sihtmärki, hakkab raadiolingi kaudu saatma raketile kursiparandusi (tulenevalt sihtmärgi liikumisest). F-16 HUD paremas ülanurgas põleb üks A-täht (aiming) ja piloot peab hoidma nii radari sees kui lennuki nina õiges suunas. Kuni rakett hakkab ise sihtmärki träkkima (käivitub raketil olev pisike radar). Siis on edasine juba saatuse teha, piloot enam raketti tagasi kutsuda ei saa.
Aga airlineri tabamiseks peab ta mitte ainult raketi ekslikult välja tulistama, vaid ka saatma raketi lendu lennuki radariga päris pikalt (vist kuni minut suurtel kaugustel). Mida kogemata enam hästi ei tee. Kui tulistas reisika peale ekslikult raketi välja, siis lülitad oma radari lihtsalt välja, rakett kaotab juhtimise ja iselikvideerub.

Minu teada omab AIM-120 kaht töörežiimi, Command Inertial Active puhul juhitakse teda pärast väljatulistamist, Boresight puhul lendab rakett ise teatud sektori sees esimesele ettejuhtuvale sihtmärgile ilma igasuguse välise juhtimiseta. Kui raketti välja tulistades ei ole sihtmärk määratud, lülitub rakett automaatselt Boresight režiimi.

Kas ei ole nii?

Otsinguala kuju näitab, et sedasi võiski minna. Otepää kohal tulistati rakett kogemata Boresight režiimis välja ning see otsis ise sihtmärki. Puha õnn, et sektoris ei olnud sel hetkel ühtegi lennukit ja rakett sihtmärki leidmata alla kukkus. Sektorit läbivad tiheda liiklusega marsruudid Kesk-Euroopa ja Aasia vahel ja iga päev lendab neil kümneid A340, A380, B747 ja B777 suuruses lennukeid. Mõni minut hiljem oleks mainitud Moskva-New Yorki lennuk sektoris asunud ja ilmselt alla tulistatud.

Ma küsin uuesti: millist reaktsiooni oleksid Venemaa poolt sellele oodanud?

[Kapten Trumm]

Ei ole esimene ettejuhtuv, ikka sinna kuhu piloot ta saadab (kuhu lukustatud on). Siin (ka AIM-9) puhul on vea roll muidugi suurem, aga päris huupi ei lenda ka need.
Selles aga, et saata AIM-120 lähimaa sihtmärgi pihta, tänase ja eilse ilmaga piloot näeb seda. Eesti õhuruumis lendavad lainerid 9-11 tuhande meetri kõrgusel, kus reisilennuk on nähtav juba 50 km kauguselt. Ja 4gen lennukite kabiinist on päris hea väljavaade, pole ju MiG-21, millel poole pildist kabiini raamid varjavad. Minu maakohast lendavad Peterburi suunduvad lainerid üle, 10 km kõrguselt, kui pilvi pole, on vabalt juba võimalik eristada lennuki suurusklassi, mootorite arvu ja paigutust jne.

Mina ei näe lahingurakettidega, sh keskmaarakettidega lendamisel alternatiivi, kui me tahame end ka idanaabri üllatuste eest kuidagi kaitsta. Soomlased näikse minuga sama meelt olevat. Juhtum on kahetsusväärne, kuid loodame, et mingeid tagajärgi ja piiranguid ei kaasne. Sest kui meil endal lennukeid pole, tuleb teha kõik, et siin oleks piisavalt liitlaste omi.

Mulle tundub, et sa bensiin lihtsalt trollid ja üritad siit välja imeda teemat, mida siin pole. Asjatu vaev, spekulatsioonidega ei mängi kaasa.
Seda vahtu kümnetest lennukitest pole mõtet toota, Eesti mandriosa kohal pole õhus korraga rohkem kui 4-5 lennukit (hetkel on 5 tk, sh võimalikus ohualas 1 (DLH713).

[nimetu]

Kuna rakett lendas välja suhteliselt madalal kõrgusel võrreldes lennuliiklusteedega, siis tõenäosus, et rakett ise millelegi lukustub oli ilmselt üsna väike. Küll aga oleks täitsa võimalik olnud, et see rakett oleks lennanud juhuslikult maapinnal millegi või kellegi pihta. Ilmselt sellepärast ka kõige rohkem muretseti. Sellest perspektiivist võttes oli tegu üpris tõsise juhtumiga, mis lõppes seekord õnnelikult.

[Kriku]

Ma küsin uuesti: millist reaktsiooni oleksid Venemaa poolt sellele oodanud?

See küsimus kuulub olemuslikult "Oleksoloogia" alamfoorumisse.

[Tundmatu sõdur nr.2]

Ei ole esimene ettejuhtuv, ikka sinna kuhu piloot ta saadab (kuhu lukustatud on).

Kust sa seda võtad?
Kõik allikad, mida mina olen kohanud, väidavad, et Boresight režiimis lendab rakett välja ilma ettemääratud sihtmärgita ja lukustub ise esimesele ettejuhtuvale objektile, mida tema radar näeb. See on hädasituatsioonis kasutamiseks mõeldud režiim, mis võimaldab piloodil raketi välja tulistada ka siis, kui sihtimiseks enam aega ei ole.

Seda vahtu kümnetest lennukitest pole mõtet toota, Eesti mandriosa kohal pole õhus korraga rohkem kui 4-5 lennukit (hetkel on 5 tk, sh võimalikus ohualas 1 (DLH713).

Ma ei kirjutanud, et igal hetkel on neid korraga kümneid. Ma kirjutasin, et iga päev läbib seda õhuruumiosa kümneid lennukeid (kogu Eesti peale on ülelende päevas ca 550) ja seega on suur tõenäosus, et Otepääst põhja suunatud 15 kraadise ja 100 km ulatusega sektori sees on mistahes ajahetkel vähemalt üks reisilennuk.

Mulle tundub, et sa bensiin lihtsalt trollid ja üritad siit välja imeda teemat, mida siin pole. Asjatu vaev, spekulatsioonidega ei mängi kaasa.

Seda ma panin ka ise tähele, et sa väldid juba mitmendas järjestikuses vastuses venelaste reaktsiooni prognoosimist. Enne kõlbas küll spekuleerida, kui jutuks oli raketi mahakukkumine ja kuidas venelased selle peale midagi ei teeks, aga reisilennuki tabamise korral on järsku ärplemise tuju läinud? Hakkavad vist härrad ise ka vaikselt taipama juhtumi tõsidust?

[Walter2]

Loo positiivne pool on see et vatid näevad et Nato lennukitel on ikka päris raketid küljes mis ka lendavad - ainult rusika keel on see mida me kallis idanaaber mõistab. Reaktsioon saab sealt poolt olla ainult tunnustav - vot blin muziki tehnika zaeb.... n....ui. Ideaalis oleks see intsident preventiivheidutuslikus mõttes võinud hoopis Vaindloo saare juures toimuda.

[Kriku]

Seda ma panin ka ise tähele, et sa väldid juba mitmendas järjestikuses vastuses venelaste reaktsiooni prognoosimist.

Ma ütlen teist korda, et see küsimus eemaldub teemast. Tee palun selleks omaette teema "Oleksoloogia" alla, kui vajalikuks pead.

[Kriku]

Otsingud on jõudnud omadega rappa (ainult aja küsimus mil klikimeedia selle niimoodi sõnastab )

Plahvatuse koht käes?

https://www.postimees.ee/6031301/ohuvae ... ga-leidnud

Ei ole esimene ettejuhtuv, ikka sinna kuhu piloot ta saadab (kuhu lukustatud on).

ÕV ülem kinnitab:

Valge: konkreetsest raketist ma rääkida ei saa, kuid tänapäeval selliste relvade eelis on, et nad toimivad «lase ja unusta» põhimõttel. Sellised raketid suvaliselt sihtmärkide peale ei lukustu. Et rakett sihtmärgi valiks, peab piloot seda kõigepealt tegema.

https://www.postimees.ee/6031301/ohuvae ... ga-leidnud