www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Airiston Helmi afäär
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=71&t=42537
5. leht 8-st

Autor:  Runkel [ 02 Okt, 2018 23:42 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Tasub jälgida ka sündmuste kulgu ja arenguid Soome poliitilises diskussioonis.
Topeltkodakondsusega isikute piiramine teatud julgeolekuametites on liikunud keelamiselt osalisele, eriotsusega tehtud topeltkodakondsusega isikute lubamisele. Sisu võis ollagi, et täielik keeld viiks eemale ka Soomele lojaalsed ja tublid teised inimesed nagu nt soomerootslased, kellel paljudel mõlema riigi kodakondsus. Osaline aktsepteerimine tähendab ikkagi sisulist nn kolmandate riikide (loe: Venemaa, venelased) väljasõelumist. Ametiisikud on kidakeelsed, aga nendest vähestest mõtetest, mis ajakirjanikel on õnnestunud kätte saada, aimub paraku üsna kehva lugu, mis AH afäär võib sisaldada. Meil tasuks siin oma kanalite kaudu selles protsessis sees olla, ehk saame ka omi asju ajale kohasemaks timmida. Tore, et meil topeltkodakondsus lubatud ei ole (va sünnijärgsuse temaatika). Ja lõpetuseks, pelgalt kodakondsusega probleemi ei lahenda.

Autor:  mart2 [ 03 Okt, 2018 7:14 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

OT algus
Borja kirjutas:
… Ei ole "eriline loogika" - sa mart, võiksid ikka mäletada, et ainult lolllihtne töötav loogika mulle jõukohane ongi :P ...
Huvitav, lolllihtne loogika on ainus asi mida jagad, kuid minu näide sarnasest võrdlusest jäi arusaamatuks... :scratch:
Kui tõin näite sinu viidatud nimede ja päritolu järgi riigitruuduse määratlusest ajalooliselt Kuperjanovi ja Zabolotnõi järgi. Siis oli loogika nõme... :wall:
OT lõpp.

Aga asja juurde - palun defineeri paremaks arusaamiseks, et mis asi on täpselt Soome riigikaitsesfäär ja kuidas seda eristada muudest ärilistest või riigikaitselistest riiklikest tegevustest. On need kasutatavad tehnilised vahendid? Asukoht? Töötajate rahvus?
Saaks äkki "samale leheküljele"?

Autor:  Borja [ 03 Okt, 2018 8:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Ma ei hakka sulle siin midagi "defineerima", mart - pead oma sofistikaid üksinduses jätkama :(

Autor:  Kapten Trumm [ 03 Okt, 2018 12:19 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Minumeelest on näide lihtne ja piltlik - AH kaasusega näitas Soome, et vene rahvus (aga ka päriolu, huvid, kapital) pole teatud punase joone ületamisel mingi püha lehm, kui vaja, siis poogitakse neid piisavalt ägedalt. Ja operatsiooni tohutu suurus (sajad inimesed ja kümned ujuvvahendid) polnud 2 inimese pärast mitte eksitus, vaid mõeldud signaalina järgmistele üritajatele.

Autor:  ruger [ 03 Okt, 2018 13:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Soomlaste andmetel ei vasta antud kohtadest leitud IT tehnika sugugi tavamajutuskohta sobiva tehnikana. Ehk tegu on igati moodsa IT tehnikaga, mida tava(kodu)kasutuses inimesed ei kasuta.
Tsiteeri:
Iltalehti scoop: networked comms and data storage equipment found at #AiristonHelmi basement. Much more advanced than resort business should have.

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 4387083264
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/68da92 ... b_u0.shtml

Tsiteeri:
#airistonhelmi: Finnish authorities found a "Comms center" from one of the raided facilities.

Equipment was more advanced than you would expect in a normal business or a vacation home.

https://twitter.com/pmakela1/status/1047373216237473792

Autor:  mäger [ 03 Okt, 2018 17:10 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Iltalehti´st huvitav lõik Ahvenamaa kohta:

Nykyinen Neuvostoliiton kanssa solmittu demilitarisointisopimus tuli voimaan 17. huhtikuuta 1948 – ja on voimassa edelleen. Juuri tämä Neuvostoliiton kanssa tehty valtiosopimus (24/1940) unohtuu, kun puhutaan Ahvenanmaan aseettomasta alueesta. Siinä määritellään nykyisin voimassa olevat Ahvenanmaan demilitarisoidun vyöhykkeen rajat eli ”Ahvenanmaan saarten vyöhyke”.

Sopimuksen kolmas artikla on mielenkiintoinen:

Neuvostoliitolle myönnetään oikeus pitää Ahvenanmaan saarilla oma konsulinvirastonsa, jonka toimivaltaan, tavanomaisten konsulintehtävien lisäksi, kuuluu valvoa, että tämän sopimuksen 1 artiklassa määrättyjä, Ahvenanmaan saarten demilitarisointia ja linnoittamattomuutta koskevia sitoumuksia noudatetaan. Niissä tapauksissa, jolloin Neuvostoliiton konsuliedustaja havaitsee seikkoja, jotka hänen käsityksensä mukaan ovat ristiriidassa tässä sopimuksessa olevien, Ahvenanmaan saarten demilitarisointia ja linnoittamattomuutta koskevien määräysten kanssa, hänellä on oikeus tehdä Ahvenanmaan maakunnan lääninhallituksen välityksellä Suomen viranomaisille ilmoitus yhteisen tutkimuksen suorittamisesta.

Ehk siis Soome ja NL-vahel sõlmitud leping Ahvenamaa demilitariseerituse täpsustamiseks aastast 1948. Kolmas artikkel, mis on välja toodud: NL-l on õigus pidada Ahvenamaal oma konsulaati, kelle ülesannete hulka muude tavaliste ülesannete seas kuulub ka jälgida, et järgitaks artiklis 1 määratud Ahvenamaa demilitariseerimist ja mittekindlustatust tagavaid leppeid. Nendel juhtudel, kui NL konsul märkab seikkasid, mis on tema käsitluse järgi vastuolus ... lepingutega, tal on õigus teha Ahvenamaa maakonna lääninõukogu vahendusel Soome ametnikele avaldus ühise uurimise algatamiseks.

Ehkki NL ja Soome koostöölepe öeldi 1992 üles, siis kõnealune leping on endiselt jõus ja Soome ja Rootsi kõrval ka Venemaal on õigus oma sõna öelda.

Autor:  Kapten Trumm [ 03 Okt, 2018 18:39 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Ahvenamaa hõivamine vajaduse korral (poliitkorrektselt neutraalsuse tagamine) on Soome KV üks ülesandeid, milleks on nad valmistunud aastakümneid. See vajadus on ka üks põhjusi, miks Soomes peetakse merejalaväge kui relvaliiki (nimetatakse neid rannikujäägriteks), kuigi taoline üritus väikeriigile on kallis. Soomes on Uppiniemi baasis spetsiaalne väljaõppekeskus nimega Rannikubrigaad, mille sõjaline väljund on kaks sõja-aja rannikupataljoni lahingrugruppi. Baasis on terve hulk ajateenijaid, kes rohelise asemel musta mütsi kannavad ja kelle käisel on kuldne ankur. Eks üks nende ülesanne on ka see "ahvenamaa neutraalsus". Soome rannikupataljonid pole siiski mingid rannakaitseüksused, vaid neil on taga ka täitsa arvestatav merepaiskevõime. Seda nõuab nii saarterohke skääridega rannik kui ka see tore "neutraalsus".

NSVL omal ajal Soomega läbi rääkides (ups, Soomelt tingimusi välja pressides) ilmselt arvestas vajadusega hõivata ise Ahvenamaa ja seepärast nõudis ka selle "demilitariseerimist", et Soome ja Rootsi ei suudaks seal tõsisemat kaitset organiseerida. Kuna tänased sõjalised võimalused on võrreldes NSVL-ga kasinad, siis loogiliselt valmistatakse selle hõivamist ette taoliste hübriidmeetmetega nagu päevavalgele on tulnud. Kuna seal kohapeal mingeid vägesid pole, rannikul läheb aga mobiliseerimisega aega, siis on vähemalt alguses väikeste jõududega ("konsulaadist") võimalik ka edu saavutada. Eelkõige tähendas see "demilitariseerimine", et soomlased ei saanud sinna rajada mingeid rannakaitsekindlustusi ja -patareisid, millel Soome merekaitse kuni 1990ndateni püsis. Neid vene 100 mm kahuriga tankitorne oli neil terve lõunarannik täis tipitud, aga Ahvenamaal polnud ühtegi.

Lisaks on Soome laevastik jaotatud juba alul kahele põhisuunale, moodustades selleks vastavaid koondisi. Selleks kaheks suunaks on Soome laht (millega tegelev koondis asub Uppiniemis) ja teiseks suunaks Põhjalaht (Botnia laht). Kuna seal mingeid vaenulikke riike ju pole, siis saate isegi aru, et see Turu saarestikus opereeriv laevastikukoondis peabki tegelema selle Ahvenamaa "neutraalsusega".
Teema on piisavalt tähtis, et sellele "neutraalsusele" on eraldatud pooled raketikaatrid, mida on Soomel kokku 8 tükki.

Autor:  Veiko Palm [ 03 Okt, 2018 20:02 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Borja ja Trumm - mina ei suuda enam selgemini teile kahele selgitada rahvuse ja kodakondsuse küsimusi. Või siis paremini öeldes - nende kahe erinevust. Pean tunnistama oma täielikku lüüasaamist. Samas on kuidagi kergem olla, sest tundub, et ega mina ainuke häbistavalt löödu polegi.

Trumm - kas tõesti algatati Ahvenamaa demilitariseeritus NSVL poolt?!? Oled kirjutanud täiesti uue lehe Läänemere ajaloos. Palun tegele vähem soovmõtlemisega (või lihtsalt asjade väljamõtlemisega).

Autor:  Leo [ 03 Okt, 2018 20:03 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Soome kaitseminister räägib intervjuus rootsisoomlastest, ehk nendest 300000 soomlasest, kes 1950ndatel ja 60ndatel Rootsi tööle läksid, sest Soomes olid kehvad ajad. Juriidiliselt on nad kõik Soome kodanikud, k.a. nende lapsed, sest Soome kodakondsuse saab inimene, kellel on vähemalt 1 vanem Soome kodanik. Muidugi on enamik nendest inimestest ka Rootsi kodanikud, sest on seal aastakümneid elanud. Kümned tuhanded neist topeltkodanikest on Soome tagasi kolinud ja kui keegi neist soovib riigiteenistusse astuda, siis Rootsi kodakondsus muidugi ei sega. Hoopis teine teema on Soomes aastasadu elanud rootsikeelne vähemus, kes on defaultis Soome kodanikud, v.a. need üksikud, kes on pikalt Rootsis elanud ja sealt kodakondsuse saanud. Nende jaoks on samad reeglid kui tavalistele soomlastele. Isegi on 1 KJ üksus, seesama Dragsvikis asuv Uudenmaan Prikaati, mille komandokeel on rootsi. Kuulub ametlikult Mereväe koosseisu ja kasutab Mereväe eraldusmärke, kuid sisuliselt on rannakaitseüksus. Barett on sinakasroheline ja kokard on kuldne merekotkas. Tavalise maaväe barett on metsaroheline ja kokard on maaväe lõvi. Üks peamine põhjus, miks rannakaitseüksus on rootsikeelne, on see, et Soome läänerannikul ja saarte peal, k.a. Ahvenamaal, elavad peamiselt rootsikeelsed inimesed ja sõja korral on kriitiline, et sõdurid nendega suhelda oskavad.

Soome jõuametnikud räägivad, et kui on Soome ja Rootsi topeltkodanik politseiniku, piirivalvuri või kaitseväelasena, siis reaametnikuna või allohvitseri või nooremohvitserina ei ole mingeid piiranguid, kuid juhtivatel kohtadel ja vanemametnikel tuleb teisest kodakondsusest loobuda. Esimesi on teenistuses kuni 100 ja teisi paarkümmend. Rootsi kodakondsust ei peeta probleemiks, ilmselt ka mitte Eesti oma, ilmselt saame varsti näha politseinikku või piirivalvurit, kes on sündinud Eesti kodanikuna, kuid teenib Soomes Soome kodanikuna.

Airiston Helmis leiti pädevat sidetehnikat, mida reeglina riiklike tegijatega seostatakse, see on väga kahtlane. Ahvenamaal asub paarkümmend politseinikku ja piirivalvurit, kes on relvastatud oma teenistuseks vajalike relvadega, s.t. mõned kuulipildujad ja 40 mm granaadiheitjat, nendest ei ole dessandi peatajat, isegi suuremateks politseioperatsioonideks saadetakse Helsingist või läänerannikult rootsikeelseid politseinikke asemele. Jahimehed invasiooni peatajana on lihtsalt soovmõtlemine, isegi kui neil on püssid, siis neil puudub igasugune sõjaline ettevalmistus ja oskus üksusena invasiooni vastu astuda, reaalses olukorras tapetaks lihtsalt maha. Rannikujäägrid on ikka põhiline teema.

Manused:
Fingreenberet.jpg
Fingreenberet.jpg [ 110.24 KB | Vaadatud 2203 korda ]

Autor:  Markko [ 03 Okt, 2018 22:29 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Leo kirjutas:
Rootsi kodakondsust ei peeta probleemiks, ilmselt ka mitte Eesti oma, ilmselt saame varsti näha politseinikku või piirivalvurit, kes on sündinud Eesti kodanikuna, kuid teenib Soomes Soome kodanikuna.



Remargi korras - vähemalt üks selline eestlasest politseinik on Soomes olemas

Autor:  ruger [ 03 Okt, 2018 22:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Seoseid Eestiga tuleb juurde
Tsiteeri:
Kui nädal tagasi avalikustas "Pealtnägija" oma veebilehel, et üks Soomes rahapesus kahtlustatuna kinnipeetuist on Eesti kodanik Boriss Iljitšov, siis nüüd õnnestus saatetegijail koostöös ajakirjaga Suomen Kuvalehti kätte saada hulk dokumente, mis näitavad, et Eesti seoseid on veel.

Poolteist nädalat tagasi rullus Turu saarestikus lahti midagi sellist, mida soomlased on harjunud nägema märulifilmis. Otsiti läbi kümneid hooneid, krunte ja koguni saari, mis kuulusid Vene taustaga ettevõttele Airiston Helmi ehk Airisto Pärl. Väljas olid helikopterid, paadid, automaatrelvad ja isegi kaitsevägi, vahendas "Pealtnägija".

Ehkki ametlikes kommentaarides jäid Soome uurijad napisõnaliseks ja rõhutasid, et uuritakse rahapesu ja maksupettust, hakkasid vohama spekulatsioonid, et selle varjus juuritakse välja Vene välisluure platsdarmi. Mõistagi ei jäetud seda küsimata Venemaa peaministrilt Dmitri Medvedevilt, kes mõned päevad hiljem Helsingit külastas. Tema nimetas selliseid väiteid paranoiliseks jampsiks.

Paranoia või mitte, aga uuriv ajakirjandus ja kaitseanalüütikud on juba aastaid täheldanud mustrit, kuidas Venemaa investorid ostavad kinnistuid strateegiliste rajatiste või paikade lähistel. Üks esimesi, kes aastatel 2013-2014 Vene kruntide teemat kaardistas, oli Soome uuriva saate "Silminnäkijä" tollane produtsent Hannele Valkeeniemi.

"Skeem oli väga selge, et on Vene taustaga ettevõtted või kuidagi Vene bulvaanid, kes ostavad krunte ja ehitusi peamiselt Ida-Soomes. Piiri lähedal, eks see on ilus koht ka, on väga palju järvi ja saarestikke. Siis oli loogiline ka. Ja siis seal olid suurejoonelised plaanid teha puhkekeskuseid ja majutusäri ja turismitegevust ja imekombel need kõik kuivavad kokku," lausus Valkeeniemi.


Soome kohus pikendas Turu saarestiku juhtumis kahtlustatavate eelvangistust
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ütles, et Turu saarestikus toimunu puhul on tähepanuväärne, et need kinnistud on ostetud justkui eesmärgiga arendada turismi, aga tegelikult seal mingit turismitegevust ei ole toimunud. "Ehk neid on kokku ostetud, sinna on ehitatud maju ja muud, aga tegelikult seal keegi praktiliselt ei ole käinud. Neid ei ole kasutatud, nii et see tekitabki küsimuse, et miks? Miks neid siis on ostetud ja mida nendega plaanitakse teha," selgitas Raik.

Näiteks 2014. aastal joonistas Iltalehti Soome kaardi, kus vaadeldi 139 tehingut. Torkas silma, et pea kõikide suuremate sõjalennuväljade lähistel olid Vene omanikega maatükid. Teine näide oli justkui metallitöötlemiseks ostetud angaar raskesti ligipääsetavas kohas Kesk-Soomes, kus ei toimunud mingit äri, küll aga asus lähedal sidemast, mille kaudu toimub suur osa kaitseväe sidest.

Samas artiklis toodi ära ka – toona, tõsi küll, nime nimetamata – Airiston Helmi. Torkas silma, et ka siin oli kruntidele ehitatud kaisid ja muid kaldarajatisi ning isegi helikopteriplatse, kuid turismiäri, millest algul räägiti, ei toimunud.

"Me ei saa igat välismaa krundiostjat vaadata sellise pilguga, et mida kahtlast ta nüüd püüab teha. Kui me nii teeks, siis me hakkaksime vaatama eestlasi, kuna eestlased on hetkel kõige suurem välismaine kinnisvara ostja rühm," tõdes Valkeeniemi.

Kuna säärased kahtlused meedias hõõgusid, mõjus 22. septembri suuroperatsioon nagu bensiinipaaki visatud tikk. Seda enam, et haarangusse kaasati 400 ametiisikut politseist, kaitsejõududest ja rannavalvest, kes otsisid läbi 17 asukohta ja leidsid kolm miljonit eurot ja 175 000 dollarit sularaha ning viisid kaasa kuni 200 terabaiti infot erinevatel kandjatel.


Ajakirjanik: Turu saarestiku juhtumis on majanduskuriteod vaid suitsukate (2)
Soome keskkriminaalpolitsei uurija Markku Ranta-Aho ütles, et põhimõtteliselt on uurimisel majanduskuritegu. "Täpsemalt rahapesu, maksupettus, raamatupidamiskelmus ja muudki. Sel põhjusel käib ühe firma ruumides läbiotsimine."

Kristi Raik märkis, et kui juba väga suured rahad liiguvad, siis on alust kahelda, et nende juhtumitega on seotud riiklikud julgeolekuorganid, millele on vaja raha, et teostada oma mõjutusoperatsioone erinevates Euroopa riikides.

Kinni peeti kolm meest, kellest kaks võeti vahi alla. Üks neist on 36-aastane Vene kodanik Gleb Eremin, keda kahtlustatakse ulatuslikus rahapesus ja maksudest kõrvalehiilimises, aga kes ise advokaadi vahendusel süüd eitab. Peamiselt tegutses mees väidetavasti tõlgina.

Teine vahistatu on 51-aastane Eesti kodanik Boriss Iljitšov, keda kahtlustatakse samuti ulatuslikus rahapesus ja maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamises. Erinevalt varem meedias räägitust ei ole Boriss Ilijtšov Soome äriregistri andmetel kunagi kuulunud Airiston Helmi juhatusse. Soome meediale teadaolevalt oli Eestist pärit ukrainlane hoopis Airiston Helmi kinnisvara ja saarte haldaja.

Boriss Iljitšovi advokaat Jukka Pasanen ütles, et kahtlustatav eitab oma süüd kuritegelikes toimingutes.

Hannele Valkeeniemi sõnul on kinnivõetud ilmselt skeemi väiksed mutrid. "Nii on alati. Selles suhtes see ei eristu üldse muust kuritegelikust, näiteks narkokuritegevusest, et suured kalad on alati kuskil mujal ja see on nagu allhankija allhankija allhankija allhankija," lausus ta.


Medvedev Airiston Helmi meediakajastusest: see on paranoiline mõte
Boriss Iljtšov on endine paidelane, kes töötas pikalt linnavalitsuse autojuhina, hiljem majandusala spetsialistina ning kuulus kohaliku ukraina kultuuriseltsi juhatusse. Linnavalitsuse endised kolleegid iseloomustavad juba aastate eest perega Soome kolinud Borissi lihtsa töömehena, keda ei kujutaks ette suurte rahapesuskeemide autorina. Järva Teataja andmetel lõpetas Boriss 2011. aastal töö Paide linnavalitsuses ja järgnes oma vennale Anatolile Soome.

Kui uskuda "Pealtnägija" käsutuses olevad pabereid, siis tegelikult olidki esimesed kontaktid nüüd uurimise all oleva firmaga Borissi vennal Anatolil. Soome maa-ameti andmetel ostis Airiston Helmi 2007-2014 Turu saarestikus rohkem kui üheksa miljoni euro väärtuses maid, kusjuures 2009. aastal esindas kahes ostutehingutes volikirja alusel firmat just Anatoli: 2009. aasta aprilli alguses soetati tema allkirjaga 170 000-eurone krunt ja sama kuu lõpus 835 000-eurone krunt.

Anatolile pole antud kaasuses siiski kahtlustust esitatud ja temast on üldse vähe avalikku infot, ainus ametlik kanne on Eestis registreeritud puksiirifirma, mille number pole enam kasutuses. Ka tema kunagisele Soome numbrile ei vasta keegi.

Umbes 10-aastase tegutsemise kestel jookseb Airiston Helmi paberitest läbi suur hulk erinevaid nimesid, kuid keskne niiditõmbaja on keegi 54-aastane Pavel Melnikov.

"Sel Vene kodanikust ärimehel, kes on selle firma taustal, on Malta ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, tal on elamisluba Ungaris, tal on äritegevus mitmetes Euroopa riikides ja mujalgi, ja selle juhtumiga ja selle firmaga on seotud ka teistes Euroopa riikides paiknevaid firmasid. Nii et seal on raha liigutatud, nii nagu see rahapesujuhtumite puhul käib. On liigutatud palju ühelt firmalt teisele, ühest riigist teise niimoodi, et selle päritolu on lõpuks äärmiselt raske kindlaks teha," rääkis Eesti välispoliitika instituudi direktor.

Melnikovist, keda siiani pole õnnestunud ajakirjandusel tabada, on märke üle Euroopa. Talle kuulub näiteks ka üks Jurmala hinnalisemaid kinnisvarasid ja tal on ka Läti elamisluba. Kui keeruline jälgede ajamine on, ilmestab kasvõi üks näide: Airiston Helmi suurim ja värskeim tehing pärineb aastast 2014, kus firma müüb talle kuuluva saare ja muud pudinad 4,5 miljoni euro eest. Müüja esindajana tegutseb Melnikov, aga ostjaks on samuti Melnikov ning müügihind tasaarveldatakse kolmanda firma võlanõudega, mida esindab jällegi Melnikov! Pole ime, et soomlaste rahapesuradar selle peale häiret andis.

"Kui nüüd küsida, et miks teda ei ole kahtlustatavate hulgas. /.../ Ilmselt siis tema on olnud see firmaomanik seal taustal, kes on osanud tegutseda nii, et teda otseselt ei ole nii lihtne süüdistada," tõdes Raik.

Nagu öeldud, Airiston Helmi juhatuse liikmed muutusid mitu korda ja kui enamiku puhul neist ei õnnestu Eestiga seoseid leida, siis 2016. aasta septembrist kuni detsembrini oli juhatuses 54-aastane poolakas Krzysztof Wojciech Filant, kellega on Eestis seotud neli ettevõtet. Need ettevõtted asutas tuntud valmisfirmade müüja Argos Kracht ja vaid ühel on aastaaruannete järgi majandustegevus. 2016, aastal, mil Filant on ka Airiston Helmi juhatuse liige, sai tema Eesti ettevõte Bytex Systems OÜ 1,1 miljoni suuruse laenu.

https://www.postimees.ee/6420682/soome- ... id-eestiga
https://www.err.ee/866208/soome-rahapes ... id-eestiga

Autor:  Kapten Trumm [ 04 Okt, 2018 17:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Tsiteeri:
Trumm - kas tõesti algatati Ahvenamaa demilitariseeritus NSVL poolt?!? Oled kirjutanud täiesti uue lehe Läänemere ajaloos. Palun tegele vähem soovmõtlemisega (või lihtsalt asjade väljamõtlemisega).


Soome kontrollis Ahvenamaad ja sealseid mereteid kogu WWII sõja jooksul Turu saarestikus asunud laevade abil. NSVL lahendas peale WWII rahuläbirääkimistel probleemi elegantse liigutusega - ainus allesjäänud ainuke rannakaitse soomuslaev (Väinamöinen) võeti soomlastelt tugevama õigusega (sõjakahjude korvamiseks?) endale, samuti keelati soomlastelel allveelaevad. Peale antud liigutust kadus Soomel tükiks ajaks ka võimalus Ahvenamaal asjade käiku sekkuda, sest peale antud liigutust kadusid Soomel viimased tõsisema lahinguvõimega sõjalaevad. Lisaks keelati soomlastel omada ka pommituslennukeid ja peale taolist vennalikku abi jäi soomlaste ainsaks lootuseks antud suunal saada õigel ajal hais ninna, sest punalaevastikku tõkestada polnud kuni 1970ndate lõpuni peale miinide (mis nõuab eelhoiatust) suurt millegagi. Samuti ilma lahinguvõimeliste sõjalaevadeta oli vähe lootust vastu venelaste tahtmist sinna meritsi vägesid viia. Kuna Ahvenamaa oli juba pea sajandi relvavaba tsoon, siis ei saanud sinna ehitada ka taolisi rannakaitse suurtükipatareisid nagu Soome lõunarannik täis oli.

1970ndate keskel müüs NSVL mingil kummalisel ajel Soomele neli raketikaatrit koos tiibrakettidega, millele 1985 lisati omamaised kaatrid Rootsi tiibrakettidega, peale seda tekkis Soomes uuesti reaalne võimalus Ahvenamaad "militariseerida" st sinna sõitvat vene laevastikku millegiga ohustada. 1990ndatel saadud Hornet-hävitajad, mis oma otstarbelt on ka laevadevastased ründelennukid, osteti (vist sama YYA lepingu järgi) ilma ühegi pommi ja õhk-maa raketiga. Ka puudus taoline relvastus varasematel vene hävitajatel.

Taoliste trikkidega "demilitariseeris" NSVL efektiivselt Soome võimalused Ahvenamaad kaitsta, alles jäi ainult lootus eelhoiatusele ja sellele, et suudetakse laevateed miine täis toppida ja paisata vägesid saartele enne, kui venelased paugutama hakkavad.

Autor:  Veiko Palm [ 05 Okt, 2018 8:19 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Kapten Trumm kirjutas:
NSVL lahendas peale WWII rahuläbirääkimistel probleemi elegantse liigutusega - ainus allesjäänud ainuke rannakaitse soomuslaev (Väinamöinen) võeti soomlastelt tugevama õigusega (sõjakahjude korvamiseks?) endale, samuti keelati soomlastelel allveelaevad. Peale antud liigutust kadus Soomel tükiks ajaks ka võimalus Ahvenamaal asjade käiku sekkuda, sest peale antud liigutust kadusid Soomel viimased tõsisema lahinguvõimega sõjalaevad. Lisaks keelati soomlastel omada ka pommituslennukeid ja peale taolist vennalikku abi jäi soomlaste ainsaks lootuseks antud suunal saada õigel ajal hais ninna, sest punalaevastikku tõkestada polnud kuni 1970ndate lõpuni peale miinide (mis nõuab eelhoiatust) suurt millegagi. Samuti ilma lahinguvõimeliste sõjalaevadeta oli vähe lootust vastu venelaste tahtmist sinna meritsi vägesid viia. Kuna Ahvenamaa oli juba pea sajandi relvavaba tsoon, siis ei saanud sinna ehitada ka taolisi rannakaitse suurtükipatareisid nagu Soome lõunarannik täis oli.

1970ndate keskel müüs NSVL mingil kummalisel ajel Soomele neli raketikaatrit koos tiibrakettidega, millele 1985 lisati omamaised kaatrid Rootsi tiibrakettidega, peale seda tekkis Soomes uuesti reaalne võimalus Ahvenamaad "militariseerida" st sinna sõitvat vene laevastikku millegiga ohustada. 1990ndatel saadud Hornet-hävitajad, mis oma otstarbelt on ka laevadevastased ründelennukid, osteti (vist sama YYA lepingu järgi) ilma ühegi pommi ja õhk-maa raketiga. Ka puudus taoline relvastus varasematel vene hävitajatel.

Taoliste trikkidega "demilitariseeris" NSVL efektiivselt Soome võimalused Ahvenamaad kaitsta, alles jäi ainult lootus eelhoiatusele ja sellele, et suudetakse laevateed miine täis toppida ja paisata vägesid saartele enne, kui venelased paugutama hakkavad.
Ole kiidetud issand jumal, et tõde nüüd sellisest valgusest paista lasi! Sinu postitus on suurepärane näide vandenõuteooriast ja reaalsuse painutamise katsest. Kõiki olemasolevaid fakte tõlgendatakse vastavalt vajadusele. Ning loomulikult läheb teema järjest kaugemale Airiston Helmi asjast.

Kuid Ahvenamaa juurde tagasi. Ahvenamaa oli demilitariseeritud (nii nagu ka möödaminnes vihjad) juba pea 70 aastat enne NSVL ja 60 aastat iseseisva Soome sündi. Ahvenamaa demilitariseerimise leping sõlmiti Suurbritannia ja Tsaari-Venemaa vahel. Peale I MS ja Soome iseseisvumist ei olnud sugugi kindel, et Ahvenamaa jääb Soomele. Palju loomulikum (keeleliselt eelkõige) oleks olnud Rootsi koosseisu minemine ning kaks riiki selle üle ka kõvasti vaidlesid. Rahvasteliit otsustas, et saared saavad Soomele ja jätkuv demilitariseerimine kinnitati uue rahvusvahelise leppega (Soome, Saksamaa, Taani, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Läti, Eesti, Itaalia, Poola) 1922 aastal, mis siiski oli jätkuks 1856 aasta lepingule. Pane tähele - NSVL veel ei olnud olemas. Leping lubas Soomele "sõja eelõhtul" miinide kasutamise ja üksuste toomise - ja seda ka II MS ajal tehti.

II Maailmasõja eel hakati rääkima saartele uuesti kindlustuste ehitamisest ja osaliselt selle vältimiseks sõlmiti uus leping (või siis jätkuleping 1922 aasta lepingule) Soome ja NSVL vahel 1940 aastal.

Soome oli II MS kaotajariik. Soome kaitsevõime piirati või isegi hävitati päris tuntavalt. Kuid selle seostamine eelkõige Ahvenamaaga on arulage ja täiesti meelevaldne. Olukorras, kus väga paljud relvasüsteemid olid keelatud, Suojeluskunta laialisaadetud, (NSVL meelne) poliitiline politsei tegutsemas, NSVL komisjon kontrollimas rahulepingu täideviimist, reaalne NSVL baas Soome pinnal ja nii edasi, ehk kogu aeg oli õhus oht iseseisvuse kaotamisest, oli Ahvenamaa probleem Soomele kindlasti üks kõige pisemaid ja ebaolulisemaid. See Sinu jutt on pelgalt fantaasia ja ühe probleemi meelevaldne esiletõstmine.

Lõpetan kogu selle OT omalt poolt. Kahju raisatud ajast.

Autor:  Borja [ 05 Okt, 2018 10:15 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Veiko Palm kirjutas:
Lõpetan kogu selle OT omalt poolt. Kahju raisatud ajast.

Tegelt sul ei ole ju kahju // ei peakski olema :|

Sest tibloidide "imbumisega" TURU saarestikku niivõiteisiti suht üheselt seotud AHVENAMAA küse on nüüd ka foorumiraffale kenasti selgeks tehtud :wink:

Autor:  Kapten Trumm [ 05 Okt, 2018 12:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Airiston Helmi afäär

Ma loodan, et VVP post on tingitud lihtsalt sellest, et minusugusega nõustumine on justkui häbiasi. Vastastel juhul on asi juba hullem, sest Põhjalahe ja Turu sadama (mis asub Turu saarestikus, mis läheb üle Ahvenamaaks) valdamine on Soome riigikaitse üks TOP 3 prioriteete. Porkkalas olev vene baas (olen seal muide ka käinud) on näiteks üks suhteliselt kergelt lahendatav operatiivne probleem. Sõjaliste vedude kinni keeramine on aga strateegiline probleem. Ja Moskvas tabati seda suurepäraselt, sest nad olid kahes sõjas edutult üritanud Soome sõjalisi vedusid ja logistikat kinni keerata. Mis käis kas ümber või läbi Põhjalahe.

Täpselt samad realiteedid on ka põhjuseks, miks putinoidide pingutused tulid päevavalgele samast arhipelaagist ja mite nt Kotka lähedastest skääridest. Kotka sadamal pole lihtsalt Soome jaoks mingit erilist strateegilist kaalu, Turu omal aga küll.

See, et Soome kaitseb vajadusel Ahvenamaa neutraliteeti on lihtsalt lingvistiline supiaur, kes kontrollib Ahvenamaad, kontrollib nii Soome sõjalisi vedusid kui ka tänaste relvasüsteemide kasutamisel ka laevaliiklust Eesti sadamatesse. Sest Soome logistiline tagala on....jah, õigus Rootsi ja kuidas Rootsist saaks turvaliselt vedada....jah, laevaga üle Põhjalahe ja kui Põhjalahe sissepääs (mida kontrollib Ahvenamaa valdaja) on lukus, on asi tore.

Vene agressiooni mõistes keskenduvad kõik miskipärast Suwalki kitsusele ja Gotlandile, unustades tegelikult, et on ka kolmas probleem, Ahvenamaa. Meile on see isegi hullem kui Gotland, sest VF võtab selle arhipelaagi enda kontrolli alla, siis lisaks probleemile millegi saamisele lõunast tekib probleem ka millegi saamisega üle Rootsi ja Soome. Ja Ahvenamaa on erinevalt militariseeritud Suwalkist või Gotlandist tänaseni (ja nähtavas tulevikus) sõjaline vaakum. Sellest ka putinoidide aktiivne askeldamine sealkandis.

5. leht 8-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/