www.militaar.net

Kriku kirjutas:OT, aga Kerstin-Oudekki Loone on Tartus lõpetanud matemaatika ja sotsioloogia. Humaniora'l pole selle isikuga midagi pistmist.

Humaniora teaduskonna tähenduses pole maininudki. Kõigest "humanitaari" kui üldnimetust kogu sotsio-filo-polito kukesupi kohta.

Igatahes:
https://www.etis.ee/Portal/Persons/Disp ... 5667605b61

Punane.

Muidugi punane ja läbikukkunud sotsiaalteadlane. Aga humanitaar- ja sotsiaalteadused on ise asjad. Humanitaarteadused on filoloogia, ajalugu, arheoloogia, kõikvõimalike kultuurinähtuste uurimine ja nendega seonduv. Sotsiaal- ehk ühiskonnateadused on sotsioloogia, politoloogia, õigusteadus, osa psühholoogiast ja majandusest jne. Vene ajal pandi need ühte patta, aga see on sisuliselt väär.

Filosoofia võib olla ükskõik mis suurest kolmikust, olenevalt sellest, mis filosoofidest jutt. Üldiselt on see lihtsalt vananenud nimetus "teaduse" kohta. Või siis tänapäevaste teadusharude eelteadusliku arengujärgu kohta.

Palun vabandust OT pärast, sellega lõpetan.

Kriku kirjutas:..., osa psühholoogiast ja majandusest jne. ....

OT: Milline osa majandusteadustest ei ole sotsiaalteadus? :OT

Ma ei mäleta enam, mis ma mõtlesin, kui selle kirja panin Praegu ütleks, et kõik on.

Et natuke edasi arendada, siis viskaks õhku hoopis sellise mõistemääratluse, et filosoofia on see, mis on enne teadust.Mis on teadus üldse, millistel tingimustel on teadus jne. Aga minu kunagine õppejõud, filosoofiadoktor, enda määratluse järgi "perssekukkunud füüsik", sest alustas ta füüsikuna, arvas näiteks et ongi ainult reaalteadused ja matemaatika, teised on haridus, ehk siis humanitaarharidus jne. Ja lihtsalt enese tõstmiseks kasutavad seal lõpus sõna teadus. Sisuliselt olen temaga nõus, sest teaduses on paar nõuet, puusalt: ettemääratus, paljusus ja korduvus. Seda teemat võiks kunagi kuskil vabamas teemas arutada, kasvõi mõttemängude pärast, arendab.

Mina ütleks, et tõenduspõhisus ja süsteemsus. Tuginetakse vaatlustele või katsetele ja tehakse nende tulemustest järjekindlalt ja loogiliselt järeldusi. Arheoloogia muide vastab kõikidele eelnevalt formuleeritud nõudmistele.

Väikese hoovõtu järel jõuame võib-olla ka teema pealkirjas sõnastatud küsimuseni

Kriku kirjutas:Sotsiaal- ehk ühiskonnateadused on sotsioloogia...

Ehk meenutame klassikat? A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus II":
"Aga miks on härra Mauruse majas keelatud sotsioloogiat lugeda? Kes teab? Keegi ei tea. Aga härra Maurus teab. Sellepärast, et härra Mauruse majas ei tea keegi õieti, kus lõpeb sotsioloogia ja kus algab sotsialismus. Kus aga lõpeb sotsialismus, seda me juba teame. See lõpeb Siberis. Mõistate? Sest mõelge ise: üks on sotsia, teine sotsio, muud vahet ei ole. Ühel a, teisel o, see on kõik... ...Sellepärast siis, kui keegi hakkab sotsioloogiat lugema, siis satub ta väga kergesti sotsialismusesse ning sealt kuuekümnekraadilisse külma. Härra Maurus on vana, teda petta ei saa, öeldagu sotsia või sotsio, a või o, härra Maurus teab, niipea kui lased kuradi kiriku, siis on ta varsti kantslis, ja sealt hüppab altari ette. Mõistate?“

Kusjuures siis oli sotsioloogia napilt eelteaduslikust etapist väljumas. Durkheim elas ja siputas veel tükk aega. Kui Mauruse koolis oleks päris sotsioloogiat loetud (mitte Marxi jt. nii-öelda filosoofe), siis oleks see väga kõva sõna olnud.

Aga kas sõjateadus on olemas?

Kriku kirjutas:OT, aga Kerstin-Oudekki Loone on Tartus lõpetanud matemaatika ja sotsioloogia. Humaniora'l pole selle isikuga midagi pistmist.

Oudekki puhul märksa huvitavam tema isa - Eero Loone haridus ja töö ja roll eesti ühiskonnas.

Kriku kirjutas:...
Aga kas sõjateadus on olemas?

Midagi sellist võiks ju mingil moel klassifitseeruda?
http://www.eao.ee/tekstid/klassika/sun- ... -seadused/

Sõjakunst kõlab paremini.

Üks võitleja on selle probleemituuma sõnastanud nii:

Military science certainly shares some basic traits with the physical sciences in the use of observation, description, measurement, and structured analysis supporting causal inferences or explanatory hypotheses. However, military science remains distinct from the physical sciences in significant ways, most notably in the absence of controlled, replicable experimentation as means of validating theory.

Vaatlus asendab tihtipeale eksperimenti. Teadus algab minu arust võimest üldistavaid järeldusi teha, mis ka tuleviku vaatluste puhul paika peavad.

Humanitaarteadused on loodusteadustest udusemad. St. kuna uuritakse inimeste, mitte molekulide käitumist, on asja mõjutavaid faktoreid suurusjärkudes rohkem ning alati tuleb arvestada, et vahel mõni erandlik indiviid käitubki... noh, erandlikult Kui vahel füüsikud hakkavad ühiskonna üle teoretiseerima, siis nad ei hooma seda ja nende jutt on tihtipeale jama. Ja meil on sellisesse ikka jõudnud füüsikud muidugi veel nooruses marksistliku teooriaga läbi ka uhutud.

Vseviov kunagi raadios väitis, et Vene kodusõjas ja II maailmasõjas tekkisid nii võrreldavad strateegilised situatsioonid nagu ajaloos võimalik, kui Rodzjanko ei lõiganud lõunast Peterburi suuduvaid raudteid läbi nagu sakslased siis 1941. aasta augustis tegid. Andrus vast ütleb, kas see jutt ka õige on.

IMHO
Sõjateadused võiks ja peaks olema eraldi asjad oma all-jaotustega.
Miks?
Sõjateadused ühendaks omavahel loogiliselt need erialased uuringud, mis on seotud just konfliktide arengutega, nendeks ettevalmistuste ja taastumistega.
Sõjaajalugu on natuke rohkem kui sõjad ajaloos. Militaarehitused on enamat kui lihtsalt ehitusinseneri töö, sest on vaja teda arenguid, põhjuseid ja tagajärgi. Militaar psühholoogia nõuab teadmisi spetsiifilisest keskkonnast (relvade toimest, juhtimise meetoditest jne.). Militaarkunst nõuab tehnika, geograafia, sotsioloogia, psühholoogia ja füsioloogia tundmist ning ei piisa oskusest graafiliselt lahinguskeeme joonistada Jne. jne. Ka tegevuse tuleviku kavandamine on teadus, mitte ennustamine kohvipaksult (loodan vähemalt!).
IMHO


PS. Mitmetes riikides on see eraldi ja ei ole probleemi. Meil on asja vastu sageli teiste teadusharude esindaja, kas kardavad oma leivatüki pärast.

Ka minu tsiteerit võitleja hoiatab liigse stsientismi* - üäh - eest sõjateaduse valdkonnas.

*Scientism as applied by Friedrich Hayek, Karl Popper, and others to describe inappropriate application of scientific-like methods to contexts where they do not clearly fit or with insufficient empirical evidence to support scientifically valid theories; also processes designed to appear science-like yet lacking rigorous procedural, methodological, or analytical standards.

Minu arusaamist mööda: sõjateaduse olemasolu ei ole kahtluse all, kuid tema põhiolemus on kindlasti pigem "pehme" kui "kõva" teadus. Küll võib ta üldmõistena hõlmata nii "kõvasid" kui ka "puhtaid" teadusharusid, kuid fookus ja/või väljund on sellel ikka inimestevahelised sõjad - "pehme". Võib olla oleks siis täpsem öelda, et see on distsipliinide ülene-vaheline vihmavari või midagi sellist paremas sõnastuses.

Samas võib olla ma ajan pada oma rikutuse tasemel. Kohe väga huvitaks, kuidas sõjateadust studeerinud sellele algküsimusele vastaksid.

mart2 kirjutas:Sõjateadused ühendaks omavahel loogiliselt need erialased uuringud, mis on seotud just konfliktide arengutega, nendeks ettevalmistuste ja taastumistega.

Selles jutus on kahtlemata iva.

mart2 kirjutas:PS. Mitmetes riikides on see eraldi ja ei ole probleemi. Meil on asja vastu sageli teiste teadusharude esindaja, kas kardavad oma leivatüki pärast.

Meil on kogukond ka väike. Hulgal aladel, mille jaoks mõnes riigis on vähemalt professuurid kui mitte instituudid, on meil mõni üksik entusiast kui sedagi.