Jalaväetaktika

[tornio]

Kord Sirgalas oli võimalus lasta CG kildu airburst reziimis mäe otsast allpool asuvasse pehmete sihtmärkide gruppi. Kogu ala nagu peopesal. CG positsioonilt vaadates vahetult sihtmärkide ees selline u. 50x100m veesilm, ja taga võsa. Kauguse hindasime silma järgi ja igaks juhuks keerasime sütikutel kauguse hinnatust lähemale, et kui panime kaugusega mööda, siis ei lendaks märkide taha võssa vaid näeks kus lõhkeb. Esimene pauk käiski täpselt vee kohal u. 10-12m kõrgusel ja visuaalne vaatepilt oli selline, et 30m raadiusega ring läks lihtsalt keema. Et siis nagu jalaväelasena oleks seal CG killu all olla ikka väga-väga nutune.
Väike soovitus veel. Kui olukord lubab CG'l teha ühelt ja samalt positsioonilt (kauguselt) mitu lasku ja lasete airbursti, siis tasub kogu planeeritud kild ette valmistada ühele ja samale kaugusele, et oleks kindel referentspunkt. Abi näeb, et oli näiteks 20m puudulend, järgmisele granaadile naks 2 klikki juurde ja läheb. Ülelennuga sama teema. Kui hakata üle orkestreerima ja keerata sütikud kohe erinevatele kaugustele, siis tekib ainult suur segadus.

[Martin Peeter]

Ega see 10 vahedega pealetungiv jagu ei jää seisma ja järgmist ootama. Samuti räägivad CG-t lahingus kasutanud instruktorid, et laadimine käib ikka varjes ning TT ja abi ei ole laadimise ajal tulepositsioonil ise sihtmärgiks. See aga ei võimalda tule kiirust mitte 6 laksu minutis, mis on max, vaid vbl 2. Ja ei saa nii kiiresti seda õpetatut rakendada, et paned 3 laksu (esimene miinus 10 m, järgmine arvatavale kohale ja kolmas pluss 10m - nii võid tõesti mingit tulepesa maha suruda). Eks õppuselgi TT või abi loetakse väga tihti pihtasaanuks, kui nad kenasti kõrvuti ennast eksponeerivad.
30 sekundi pärast aga võib olla liigutud 10-50 meetrit. Seega umbes 30 m distantsiga eksida on väga lihtne ja siis on kahju minimaalne. HE 441 pead ikka 20 m peal plahvatama saama -
Muidu pole efektiivne. Või kui on mingi hea kaugusemõõtja, mida ka soomukile julgeks kasutada...
Kindlam on näiteks põrutada vastu mingit asja (seina vmt) peade kohal.

[Kapten Trumm]

Minu 2 kopikat kusti teemal. Sellest "killust" just.

1. Kusti "killu" kasulikkus (õigemini selle teadmine) on meile tulnud välismissioonidelt, eelkõige Afganistanist, kus kõik teadsid, et kui kuskilt kuulipilduja tulistab, siis "äsa kildu" ja on vaikus. Ma poleks sugugi nii kindel, et ilma selle kogemuseta me täna seda teemat üldse räägiks.

2. Kusti kipub väliharjutustel olema ülemüstifitseeritud ja põhiliselt jalaväe alal tegutsenid kaaderkoosseis alahindab enamasti soomustehnika võimalusi.
Ja ülehindab kesk tinavihma seisva TT paari võimalusi (kelle vastu vastane oma tule koondab). Soomlased vaatasid asja natuke imestunud nägudega näiteks. Noh, neil muidugi pole kah seda. Olen näiteks näinud olukorda, kus ilma oma jao katteta kustipaar asjatas lagedal, kus teda tulistasid 2 BTR-i pardarelvadest+ 2 ründavat jagu ja vahekohtunik märkis külma kõhuga BTR-id "ära lastuteks". Ma ise arvaks, et selliste kamikazelike võtetega pole edu võimalused eriti üle 10%. Kes julgeks asjatada 14,5 tule all päriselus? Käsi püsti! Ja noh, CV90te pealetulek on ka sundinud neid kustimehi midagi välja mõtlema, sest põõsa taga varitsemine moodsa termovaatluse vastu ei tantsi.

Oleme katsetanud ka kaugemalt laskmist. Optikaga ja jala pealt, M2-ga. Ütleme, et seisva märgi pihta (soomuki suurune) lahinglaskmiste oludes max 200 m. Sealt edasi läheb kahtlaseks (võimalik, ent tuleks kõvasti harjutada) ja mingi 500 pealt kukuvad raketid juba 50 m sisse märgist.

[suurtükimees]

SIIL 2018 oli olukord, kus pidime CV 90 vastu olema. Kusjuures üllatavalt hästi blokeerib võpsik termovaatlust. Aitas kõvasti lihtlabane kiirelt tehtud lamades/põlvelt kaevik. Mehed pikali kaeviku põhjas, kui esimene CV kurvi taga olevate miinide peale sõitis ja ülejäänud seisma jäid piilusid kaks Kusti paari korraks künka tagant välja ja lasid mõlemad ühe mürsu teele, veel 2 instalazat ka teiselt poolt. Üles tõusti alles selleks, et jalastunud mehi laskma hakata. Ei tea kui hästi nad oleks u 150m meetri pealt pihta saanud aga VK arvas et saadi. Muidugi oli probleemiks immiteerimine, mistõttu CV mehed üldse ei teadnudki, et nende pihta lasti. Ega selliste loomade vastu ei julgenudki muudmoodi sõdida, kui varitsustega.

Huvitav, kas Kusti laskekaugust ja täpsust annaks tõsta parema optikaga? M2 on 2x suurendus, M3 oli vist 7x

[TangoViktor]

Härrased, tultan meelde, et CV ega ükskõik milline soomuk ei ole imevahend. See, et termo on neil peal tähendab, et ikkagist inimene peab vaatama. Näiteks, cv näitel on nii, et sihturi termo vaatab sinna kuhu toru, eraldi on komandöril, niiet kui sa küljel oled, kaevunud ja vähemalt mingisugune elementaarne taimestik vahel, siis ega sa selle termoga väga hästi sealt ikka läbi ei näe. Mis puudutab jalaväetaktikat selles osas ja gusti kasutamist soomuse vastu, siis teatud distantsilt oleks mõistlik neile hoopis kildu peale lasta, sest kui sul on vaatlusvahendid tuksis, ei tee sa selle soomusega ka väga midagi.

[Kapten Trumm]

SIIL 2018 oli olukord, kus pidime CV 90 vastu olema. Kusjuures üllatavalt hästi blokeerib võpsik termovaatlust. Aitas kõvasti lihtlabane kiirelt tehtud lamades/põlvelt kaevik. Mehed pikali kaeviku põhjas, kui esimene CV kurvi taga olevate miinide peale sõitis ja ülejäänud seisma jäid piilusid kaks Kusti paari korraks künka tagant välja ja lasid mõlemad ühe mürsu teele, veel 2 instalazat ka teiselt poolt. Üles tõusti alles selleks, et jalastunud mehi laskma hakata. Ei tea kui hästi nad oleks u 150m meetri pealt pihta saanud aga VK arvas et saadi. Muidugi oli probleemiks immiteerimine, mistõttu CV mehed üldse ei teadnudki, et nende pihta lasti. Ega selliste loomade vastu ei julgenudki muudmoodi sõdida, kui varitsustega.
Huvitav, kas Kusti laskekaugust ja täpsust annaks tõsta parema optikaga? M2 on 2x suurendus, M3 oli vist 7x

Ma arvan, et mõnevõrra (keskmise laskuri jaoks 200 -> 300 m) annab seda täpsust tõsta harjutamisega. Õige sihtimine, päästmine, optika kasutamine jne.
Ja muidugi praktika! Et meeskond ei kardaks pauku ega tõmbaks päästmisel hirmust relva paigast ära. Kuid nt 200->500 (jutt on täpsusest HEAT puhul, mitte killust ja suitsust) tõstmine eeldab pikemat relvarauda ja suuremat algkiirust - 6 mm suurema kaliibriga Rootsi TT kahur laseb 500 pealt pihta nagu naksti. Mehed ütlevad ka, et relv on ikka raskevõitu ja kehva ergonoomikaga ja kui igapäev jõusaali ei külasta, siis kipub reservst selle raskuse all juba värisema.

[suurtükimees]

Jube probleem on mürskude kaasa tassimine. Sellist kandekotti nagu rpg7 on pole tehtud ja vist ei saakski teha. Huvitav, kuidas seda probleemi lahendada.

[kert122]

Rootsi seljakoti raamile paned kaks konteinerit rihmadega kinni, allüksuses ei tohiks vabasid selgasid olla, tassivad kõik nii pritsidele linte kui gg-dele laske,varusalvesid ja granaate jms.
Siis on üksus võimeline ikka väheke möllu ka tegema, rünnakgrupid kerged hoida ja kattegrupid võimalikult suure tulejõuga.

[Martin Peeter]

Või võtad ja teed seljakoti küljetaskutest nö patrullika. Kumbagi taskusse läheb üks rakett. Midagi pehmet pead ainult vahele panema. Hakkavad muidu vastikult kolisema. Loksuvad muidugi ka. Aga nii tassid ainult 2.

[Kapten Trumm]

Rootsi seljakoti raamile paned kaks konteinerit rihmadega kinni, allüksuses ei tohiks vabasid selgasid olla, tassivad kõik nii pritsidele linte kui gg-dele laske,varusalvesid ja granaate jms.
Siis on üksus võimeline ikka väheke möllu ka tegema, rünnakgrupid kerged hoida ja kattegrupid võimalikult suure tulejõuga.

Naljaviluks, ma enda maleva laost kunagi küsisin (tean, et seal vedeles neid rootsi kotte virnas) - vastu tuli kaadri tüüpne bürokraatlik pasaveeretamine - "ei ei, sedasi lõhki lõikamiseks küll neid ei anna, need on ju arvel bla bla bla jne". Lõpuks antud ladu likvideeriti ka seal olnud Rootsi värk, sh kotid läks utiliseerimisele. See juhtus muidugi aastaid tagasi, rohkem pole küsinud.

[puudulik]

Ma kuskil siin foorumis nägin ühte videot, mille ma täna uuesti üles otsisin.
https://www.youtube.com/watch?v=nQB7Y6kJfcA

Kas selline pea laiali jooksmine on normaalne kui satutakse varitsusele? Esimene vend hukkus, teine sai haavata ja siis hukkus. Kaks ülejäänut panid keset lagedat suvalise puu poole jooksu.
Loodeti saada signaalraketiga toetust, kellelt? Kas poleks lihtsam olnud autosse istuda ja kuulirahe all loota jalga lasta sealt?



Tõstke mujale kui vale teema alla panin.

[suurtükimees]

Blokeerimata varitsusest peakski otse edasi läbi sõitma, tapmisalas seisma jäämine on kõige halvem tegu. Ei kujuta ette, miks antud videos niimoodi käituti, eks kui sitt reaalselt ventikas käitub inimese aju veidi teisiti, raske on üle saada primaarsest instinktist

[London Bridge]

Tongo Tongo varitsus.
NYT kokkuvõte sellest videost.

Ehk siis tegemist paistab olevat väga lõigatud videoga. Tegelikult kestis lahingutegevus tunde. Nigeri-USA üksus oli umbes rühma suurune ning paistab, et varitsuse hetkel - killzone-i jäi tagumine ots - jäid esimesed masinad seisma ning astusid varitsejatega kontakti. Nigerid lasid mingil hetkel, aga üsna vara, jalga -tõenäoliselt olid nemad see esimene ots, kellel oli seda lihtsam teha. Usakad jäid kahe masinaga varitsuspaika. Mingil hetkel jäid ka videos nähtavad kolm võitlejat eraldatuks. Usakad tellisid ja ootasid üle tunni CAS, kuid prantslased ei suutnud vastaseid-omasid eristada. Sellega on tõenäoliselt seotud ka see punane suits ning selle peale sõitmine. See "suvalise puu poole jooksmine" toimus alles tundide pärast. Lisaks olid lisaväed kiiresti tulemas, kuid Aafrika tohutute vahemaadega tähendab ka kiiresti mitut tundi.

Täpseid järeldusi on selle youtube video kohta raske teha. Tõenäoliselt ongi see selliselt lõigatud, et jätta muljet, kuidas usakad varitsusse sattudes pea laiali ringi jooksevad.

[puudulik]

Tongo Tongo varitsus.
NYT kokkuvõte sellest videost.

Ehk siis tegemist paistab olevat väga lõigatud videoga. Tegelikult kestis lahingutegevus tunde. Nigeri-USA üksus oli umbes rühma suurune ning paistab, et varitsuse hetkel - killzone-i jäi tagumine ots - jäid esimesed masinad seisma ning astusid varitsejatega kontakti. Nigerid lasid mingil hetkel, aga üsna vara, jalga -tõenäoliselt olid nemad see esimene ots, kellel oli seda lihtsam teha. Usakad jäid kahe masinaga varitsuspaika. Mingil hetkel jäid ka videos nähtavad kolm võitlejat eraldatuks. Usakad tellisid ja ootasid üle tunni CAS, kuid prantslased ei suutnud vastaseid-omasid eristada. Sellega on tõenäoliselt seotud ka see punane suits ning selle peale sõitmine. See "suvalise puu poole jooksmine" toimus alles tundide pärast. Lisaks olid lisaväed kiiresti tulemas, kuid Aafrika tohutute vahemaadega tähendab ka kiiresti mitut tundi.

Täpseid järeldusi on selle youtube video kohta raske teha. Tõenäoliselt ongi see selliselt lõigatud, et jätta muljet, kuidas usakad varitsusse sattudes pea laiali ringi jooksevad.

Propahõngu võib siin tõesti olla, aga kas mitte ISIS-e poolt toodetud video see polnud mitte? Mul justkui meeles, et esmalt postitati see YT ISIS-e poolt (propa)?

Igastahes, tundub olevat neil patrullijatel palju mune, või on midagi juhtkonna poolt puusse pandud, lagedale niimoodi jätta...

[blueant]

https://www.youtube.com/watch?v=seJ-Up1tjw8
USA enda väga põhjalik samm-haaval juhtunu kirjeldus. Mh saab aimu, kui distsiplineeritud, tüütu ja taktikaliselt tubli vastane üks USA eriüksus on.