Eks vastus sõltub ka (all)üksuse ülema stiilist. Kõik me oleme näinud näiteks surematuid skaute.
Ega selle sisu muidu täpselt aru ei saa, kui pead ise mõne p*** seest läbi käima, kus sa "hävid".
Siis sa istud seal keset oma "haavatud" ja "surnud" meeskonda ja mõtled elu üle järgi - õigemini kas teeksid ka nii päriselt.
Mina olen pigem soome mõjudega, st pigem aeglasem, kuid süstemaatiline ja eelistan asju ajada rohkema higi ja väiksema verega.
Soomlaste lahingumenetlus praegu ongi selline alalhoidlik, kui valida on riskantsema ja vähem riskantsema vahel, valivad nad viimase.
See võib mõnikord kõrvalt vaadates tekitada tunde, et neil on mingi pidur/mõttepaus. Tegelikult neid nii õpetatakse, et ära torma huupi.
On proovitud laseritega - üks mees mingis looduslikus augus, kust peanupp, õlad ja relv välja paistavad, võtab ikka pooljao maha küll. Jaoga huupi joostes ettevalmistatud varitsuse külgjulgestusele/äralõikamisgrupile, kus on 2 meest, kelle positsioonid on vähegi ette valmistatud, pannakse su jagu seisma küll. Ja taotakse võitlusvõimetuks, kui nad suudavad tuletegevuse õigesti ajastada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.