6. leht 7-st

Re: Jalaväetaktika

Postitatud: 31 Jaan, 2019 9:58
Postitas nimetu
Sellega seoses tunduvad kõik kontaktidrillid, mis sisaldavad endas kiiret vasturünnakut või väikese üksusega suure kaarega tiibamismanöövrite tegemist, inimeste raiskamisena.
Millal see venelasi seganud on? :)
Eriti kui kogu varitsuse arutelu saab alguse videoklipist, kus teel liikuja on ilmselgelt sattunud kontakti ülekaaluka vastasega ning kontakt kestab tunde.
Tegelikult ju nimetatud juhtumi puhul asutigi mõne aja pärast väiksema üksusega tiibama. Siis avastati, et vaenlase väekoondis on oodatust märkimisväärselt suurem ja maastik ei võimalda rohkem manöövreid ning otsustati taganeda. Metsa läks asi siis kui taganemisel tekkisid tõrked ja üksusele ei suudetud piisavalt kiirelt anda täiendavat tuletoetust ega toetavaid vägesid.

Re: Jalaväetaktika

Postitatud: 31 Jaan, 2019 10:11
Postitas Kapten Trumm
Eks vastus sõltub ka (all)üksuse ülema stiilist. Kõik me oleme näinud näiteks surematuid skaute. :D
Ega selle sisu muidu täpselt aru ei saa, kui pead ise mõne p*** seest läbi käima, kus sa "hävid".
Siis sa istud seal keset oma "haavatud" ja "surnud" meeskonda ja mõtled elu üle järgi - õigemini kas teeksid ka nii päriselt.
Mina olen pigem soome mõjudega, st pigem aeglasem, kuid süstemaatiline ja eelistan asju ajada rohkema higi ja väiksema verega.
Soomlaste lahingumenetlus praegu ongi selline alalhoidlik, kui valida on riskantsema ja vähem riskantsema vahel, valivad nad viimase.
See võib mõnikord kõrvalt vaadates tekitada tunde, et neil on mingi pidur/mõttepaus. Tegelikult neid nii õpetatakse, et ära torma huupi.

On proovitud laseritega - üks mees mingis looduslikus augus, kust peanupp, õlad ja relv välja paistavad, võtab ikka pooljao maha küll. Jaoga huupi joostes ettevalmistatud varitsuse külgjulgestusele/äralõikamisgrupile, kus on 2 meest, kelle positsioonid on vähegi ette valmistatud, pannakse su jagu seisma küll. Ja taotakse võitlusvõimetuks, kui nad suudavad tuletegevuse õigesti ajastada.

Re: Jalaväetaktika

Postitatud: 31 Jaan, 2019 14:47
Postitas suurtükimees
Olen Kapten Trummiga selles asjas nõus. Ise eelistan ka pigem asja madala riskiga hoida. Jalaväe kiirrünnakud ettevalmistunud vastase vastu ei lõppe peaaegu kunagi hästi. Oli teenistuses olles ka olukord, kus pataljoni juhtkond käskis teostada vastase luureüksuse tõenäolise paiknemisala (15km eemal) pihta planeerimata jalaväerünnak ja hävitada paiknev üksus MHK käsk + 2h. Mingit siniste tuletoetust või tugevdusi ilmselgelt oodata ei olnud. Plaan oli igate pidi suitsiidne, aga käsk on käsk. Mingit reaalset luuret ei jõudnud teha, kaardiluure põhjal sai rünnaku suund paika pandud ja peale liigutud. Kontakti jõudes oli liigagi selge, et vastane niisama kotte seal ei süganud, veelgi enam meie MEDEVAC JÜ oli SINCGARSI kõnetoru sedasi kiivririhma vahele pannud, et tangent oli terve aja all ja eeter kinni terve rünnaku jooksul, ülespoole sidet samuti polnud, leviraadiusest väljas. Jõhkralt kaitselaenguid, kuulipilduja tuld ja kaevunud vastast. Kuidagi õnnestus tiibaval jaol aga kontaktist hoidudes VA selja taha jõuda ja sealt ootamatult haarata. Kuigi lahing sai VK arvates võidetud, oleks vist reaalselt terve nahaga pääsenud meie 33st mehest 5-6tk. Kahetsen seda lahingut veel tänaseni.

Sellised planeerimata rünnakud oleks edukad ainult jõhkra kaudtuletoetusega ja soomustatult, mida kahjuks venelasel kõriauguni on, kergjalaväe jaoks on enesetapp

Re: Jalaväetaktika

Postitatud: 31 Jaan, 2019 15:05
Postitas nimetu
Noh, kõiki õppusi ei maksa loomulikult üks-ühele reaalsusesse üle kanda. Mõnikord lihtsalt soovitakse mingi kindel olukord läbi mängida või midagi järgi proovida. Parem kui igasugused probleemid selgitatakse välja tavalise harjutuse pealt, mitte päris lahinguväljal. Kui metall hakkab lendama, siis muutub ilmselt enamus palju alalhoidlikumaks.

Re: Jalaväetaktika

Postitatud: 08 Mär, 2019 9:26
Postitas nooruk
nimetu kirjutas:Noh, kõiki õppusi ei maksa loomulikult üks-ühele reaalsusesse üle kanda. Mõnikord lihtsalt soovitakse mingi kindel olukord läbi mängida või midagi järgi proovida. Parem kui igasugused probleemid selgitatakse välja tavalise harjutuse pealt, mitte päris lahinguväljal. Kui metall hakkab lendama, siis muutub ilmselt enamus palju alalhoidlikumaks.
See ETVs äsjanähtud Vabadussõja igapühapäevane seriaal näitas kah ikka sekka päris kobedat tänapäevast jalaväetaktikat, Indreku selgitused olid ühtviisi vägagi asjakohased :D

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 22 Apr, 2019 9:05
Postitas Kapten Trumm
Chupacabra kirjutas:Strateegiline sõdur on tõenäoliselt suurepärane konventsionaalse üksuse planeerija. Harutab asja pulkadeks lahti, märgib üles kõik vajaliku viimase nõela, padruni ja minutini ning paneb Excelis hinnalipiku juurde. Ülemused ainult ruigavad mõnust. Aga sissindusega on sellel vähe pistmist, sest lihtsalt sellist materiaalset luksust pole võimalik saavutada mis nõuaks selliseid arutluskäike.
**********
Sissidel on MANPADse vaja, kuna VA iga olulisem konvoi on kaitstud Krokodilliga. Kuradi raske on konvoid varitseda ja/või minema saada, kui erinevate vaatlusseadmetega helikopter sind otsib.

Seega pole MANPADSe vaja konkreetsetele üksustele/rühmadele/grupeeringutele, vaid konkreetsetesse tegevustesse. Kui sedapsi mõelda, siis väheneb vajalike relvade ja väljaõppind isikute hulk märgatavalt. MANPADSi relva (ja meeskonna) saab transportida varitsust ette valmistava üksuse juurde ATVdega, Mitsubishi L200ga, Honda Civicuga, Audi A6ga jne.
Ma lihtsalt iseenda nappidest praktilise ja teoreetilise taktika kursustest pakun, et manpads on oluline siis, kui tegu on tulevaritsusega. St isikkoosseis on 100 m tee ääres positsioonidel. Kui manpadse pole, tuleks keskenduda miinivaritsustele, eelkõige kaugjuhitavate miinide/lõhkekehadega.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 22 Apr, 2019 10:51
Postitas HeiniR
100m pealt vastase masinate varitsusrünnak käsitulirelvadega on üks üpris suitsiidne tegevus, eriti kui rünnatavate objektide puhul on mingil määral tegu soomustatud masinaga (eeldusel,et puuduvad Javelinid,mida pole igale poole anda). Varitsus peakski käima ideaalis pigem miinidega, nähtamatuks jäämine,seejuures pigem 300-400 meetri kaugusel asudes. Seda olekski vaja plaanipäraselt õpetada,sest vajab vilumust.
Putkineni “doktriinis” teeb lasu rünnakugruppe kattev TP, kes katab varitsusest eemaldumist, juhul kui peaks hakkama nn tagaajamine varitseja suhtes.

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 22 Apr, 2019 10:55
Postitas Kapten Trumm
100 m on meie keskmises teeäärses metsas veel see kaugus, kust tee peal toimuv näha on, ilma et oleks vaja alusmets maha raiuda.
Tulevaritsus 300-400? Millega sa lased? Kusti soomukile suurt üle 200 pihta ei saa ja jällegi tekib lageda laskesektori probleem.
Arvan, et enamikel juhtudel on nii kaugelt vaid kuulda, et teepeal miski toimub.

Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:06
Postitas alari
A4 kirjutas:Paneb ikka kõvasti imestama, kuidas kaabud pärast 4-aastast „kõrvalt õppimist“ ja 100-t päeva valitsuses olekut end sellisesse veidrasse olukorda suutsid manööverdada. Annab (kas õnneks või kahjuks) alust eeldada, et ka sisulised mõtted riigi (või sisejulgeoleku) arendamiseks saavad kandma samasugust „kvaliteedimärki“
Üks tuttav kaitseliitlane rääkis kokkupuudetest kaitseliidus noorema kaabuga - ei olnud tegemist eriti nutika tegelasega. Näiteks sattus teed mööda kõndiv jagu varitsusse - jaoülem kaabu saatis ühe pooljao vasakult vastast tiibama ning teise paremalt tiibama. :wall:
Ning ta ise on ka öelnud, et matemaatikas on ta täiesti tuhm.

Re: Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:18
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
alari kirjutas:..tuttav kaitseliitlane rääkis kokkupuudetest kaitseliidus noorema kaabuga - ei olnud tegemist eriti nutika tegelasega. Näiteks sattus teed mööda kõndiv jagu varitsusse - jaoülem kaabu saatis ühe pooljao vasakult vastast tiibama ning teise paremalt tiibama..
(1) täiesti kosher lahendus, kui:
-- otse peale minna ei olnud mõttekas (lage ala ja tihe tuli)
-- samas varitsus tundus piisavalt nõrk, et see oma jõuga ära kammida
-- ning jaol ei olnud ka käsku olla kiiresti kusagil mujal
-- või järgnesid jaole põhijõud, keda tuli kaitsta sama varitsuse tule alla sattumast
Ja veel - ka selleks on jaod pooljagudeks jagatud. Ei pea olema ilmtingimata nii, et üks liigub ja teine katab - kui olukord lubab, võivad mõlemad korraga liikuda(-tiibada näit).

(2) mitte et see kõik kuidagi teemasse puutuks - teemapealkiri siin oli vist "elmar vaher" :roll: mitte "noorm kaabu jaoülemana" :lol:

Re: Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:29
Postitas alari
Minu arvates siiski selline taktika, kus mõlemad pooljaod üksteise suunas lasevad (sest vastane on nende vahel), ei ole eriti pädev. Liiga palju "sõbralikku" tuld.

Re: Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:34
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Kahepoolne tiibamine ei tähenda sugugi mõlema tiiva poolt "teineteise peale" laskmist.
Selleks kästakse pooljagudele sihtmärk ühes piisavalt ohutu tuleavamisjoonega ja voila..

Mitte et see üldse kuidagi teemasse puutuks :mrgreen:

Re: Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:35
Postitas Kriku
Kas seda mõttevahetust peaks taktika alamfoorumis jätkama?

Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:37
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
..see "mõttevahetus" tuleks siit üldse kustutada - alates alari eelviimasest postitusest :|

Re: Elmar Vaher

Postitatud: 19 Aug, 2019 14:38
Postitas alari
Borja, teoorias võib ju ilusaid plaane teha, aga praktikas oli see konkreetne olukord selline, kus üks pooljagu tulistas põhimõtteliselt teise pooljao suunas.

Kriku, minu poolest võib kustutada või ümber tõsta