www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Juun, 2019 6:30

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 51 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 11 Dets, 2018 22:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2000
Asukoht: Tallinn
KSK ehk hansude kaadrimaaväe kõige teravama eriüksuse laskeharjutusi mägedes vaadata on nice to know, kuid sisuliselt me sealt eriti midagi kasutada ei saa, sest probleemiks on hoida kaitseliitlasi ja reserviste aastaid vormis, mägedes laskmist treenivad EOG ja ainult siis, kui on oodata mägedes tegutsemist. Galil oli nii selle loomisel 1983 kui ka EKJ relvahanke ajal väga edumeelne relvasüsteem. Maksimaalne laskekaugus muidugi sõltub olukorras ja laskurist, kuid 500-600 m on normaalne poolfiguuri pihta, isegi 100-200 m kaugemale saab. 20-lasuline salv ja kaugusemõõdikuga korralik optika treenitud laskuri käes oli kindlasti tõsine argument. Tänagi on see relv tegija omasuguste hulgas, ainult paremat optikat ja rohkem sätitavat kaba tahaks. Kuni 300 m ei ole sihtmärgi kauguse määramine ka väga kriitiline, 50 m täpsus on piisav, 300-500 peaks suutma 25 m täpsusega ja üle 500 on inimese täpne mõõtmine üldse keeruline, eksimus 50 m annab raske kuuliga tabamispunkti muutuse 25-30 cm.

Kui nüüd kriitiliselt täpsuslaskmise ajalukku vaadata, siis olid lääneriigid paraku enamiku külmast sõjast arvamusel, et pole vaja ja kui ongi vaja, siis kärab täpsema otsa vintpüss koos II MS aegse optilise sihikuga ka lonti töristada, samuti ei olnud täpsusmoon teema. Harva erandina USMC, kus 1966. võeti kasutusele spetsiaalselt Remington 700 ümberehitatud M40, alguses 30-06 ja hiljem juba 7,62 NATO täpsusmoonaga, põhjuseks vanemate täpsusrelvade amortiseerumine. Kuna kasutati I ja II MS aegseid vintpüsse tavamoonaga, siis ei olnud ka täpsus midagi erilist.

Väidetavalt saadi Vietnamis sõjasaagiks SVDd ja siis avastati, et kuradi punased on konstrueerinud spetsiaalse relva ja sihiku koos kaugusemõõdikuga ning kasutavad parandatud täpsuse ja läbivusega padruneid ning mõnedel helgematel peadel läks lambike põlema, mille tulemusena tekkis M21, USA maavägi jõudis poltlukuga täpsusrelvani alles 1988 ja siis oli pataljonis 3 täpsusrelva M24, ehk 1 kompaniis, kui KÜ taipas soovida ja PÜ suvatses anda. Alles Afgaani ja Iraagi konfliktid lõid kaardipaki sassi ja hakati kiirkorras DM koolitama ja neile relvi seadma, millega saaks jao ja rühma koosseisus vastasele pihta.

EKJ on täpsuslaskmine olnud alati marginaalne teema, isegi imestan, kuidas juudid suutsid eestlastele sellise tükihinnaga täpsuspüsse ärida? Eriala vajadusteks on alati mingi suvaline enamvähem sinnapoole sobiv kombinatsioon välja käidud, ainukesed normaalsed relvahanked olidki 2007. a TRG 42 ja PGM Hecate II, kõik teised on külaseppade näpuharjutused täpsusrelvade teemadel. Korraliku laskeväljaõppe ja mõnekordse optika elavad näidised on britid, kes L85 peale üle minnes hakkasid rohkem tabama, sest igal jalaväelasel oli 4x suurendav optika olemas.

Täpsuslaskurite mõju vastase moraalile ja võitlusvõimele ei saa ülehinnata, kehvema väljaõppega relvavendi võib täpsustuli ajada kabuhirmus põgenema, isegi korraliku väljaõppega jalaväelasel ei ole tore käia kogu aeg käpuli ja istuda puhkehetkel soomuki sees luugid kinni bensiinihaisu sees, sest pea tõstmine või väljaminek tähendab kuuli. EKJ tarkpead on ilmselt neid taktikalisi võimalusi kaalunud ja tõdenud, et ei ole vaja ja kui ongi vaja, siis kärab suvaline Norras II MS sõjasaagist tuunitud püss kah!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 15:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26027
Mägedes laskmisel on omad nüansid, nimelt suure raua tõusu või languga on kuuli trajektoor sootuks teistsugune kui horisontaalis lastes. Olen kuulnud, et mägiväeosadele mõeldud käsirelvadel olid sihikute seadeliistud (nt AK-74l) natuke erinevad lauskmaa omadest. Snaipri täpsusega lastes ilmselt veel suurem probleem kui jalaväelasele.

Kui jalaväelasele tuleb teha asi lollikindlaks (teised raudsihikud), siis Norra mauserid vaevalt erilised on, snaipri kvalifikatsiooniga inimesele õpetatakse vastavad parandused, mis tulevad relva suurest nurgast horisontaali suhtes, lihtsalt pähe ja nad võivad kasutada tavalist "lauskmaa" sihikut. Põhimõtteliselt on võimalik ka 100 m kauguselt nulli seatud optika abil ka 500 m pealt sihtmärki tabada, lihtsalt sa pead teadma, et kuul langeb selle vahemaaga 6 meetrit ja pead siis omama silmamõõtu, et sihtida õigele kõrgusele (mitte 4 ja mitte 7, mis tähendab möödalasku).

Tsiteeri:
Väidetavalt saadi Vietnamis sõjasaagiks SVDd ja siis avastati, et kuradi punased on konstrueerinud spetsiaalse relva ja sihiku koos kaugusemõõdikuga ning kasutavad parandatud täpsuse ja läbivusega padruneid ning mõnedel helgematel peadel läks lambike põlema, mille tulemusena tekkis M21, USA maavägi jõudis poltlukuga täpsusrelvani alles 1988 ja siis oli pataljonis 3 täpsusrelva M24, ehk 1 kompaniis, kui KÜ taipas soovida ja PÜ suvatses anda. Alles Afgaani ja Iraagi konfliktid lõid kaardipaki sassi ja hakati kiirkorras DM koolitama ja neile relvi seadma, millega saaks jao ja rühma koosseisus vastasele pihta.


Kui vaadata nõuka snaipriasjanduse teemalisi dokfilme, siis nõuka snaiprid lasidki kuni SVD tulekuni ringi WWII aegse Mossini või SVT-40ga (poolauto) ja snaipriasjandus oli nagu vaeslaps, ise kurdavad, et sõjaline juhtkond hakkas teema tähtsust ablama alles A-stani sõtta minnes 1979, nii ise laskmise kui kaitse mõttes (alguses osutusid kaugelt ära tuntava ohvitserivormiga nõuka ohved kergeks saagiks Entfieldi vintidega mässulistele, kes olid kuskil laskma õppinud).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 16:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1842
Asukoht: Tallinn/Muhu
Ju neid ohvitsere ikka lähedalt lahtise sihikuga kostitati, vaevalt et kohalikel optilised sihikud kasutusel olid? Ja ega laskemoonaga polnud ka priisata et pidevalt poolekilomeetriseid kaugpommitamisi harjutada.

_________________
Kas me sellist Eestit tahtsimegi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 17:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26027
Seda kahjuks idanaabri kineastid ei räägi. Ja noh, eks iga propagandist näeb oma lolluse pärast maha lastud ohvitseride taga ikka "snaipreid".
Soovitaks otsida youtubest üles venekeelne seriaal "Kodumaine laskurrelvastus" ja seal on SVD-le pühendatud terve film - huvitavate kaadritega väljaõppest jne. Taolised filmid olid vanasti "teenistusalaseks kasutamiseks" ja neid igaüks ei näinud.

SVD sihikus leiduv kaugusmõõteskaala (vist 1200 m-ni) on minuarust mõeldud peamiselt vaatluseks, 1200 m peal on see tuli juba nii hajuv, et ei piisa enam häirimiseks ka (vastane lihtsalt ei märka enam neid kuule). Galili püss minuarust ongi samapalju SVD kui Galil on AK. Võeti sovjeti kontseptsioon ja tehti ta lihtsalt paremaks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 12 Dets, 2018 23:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 852
Kapten Trumm kirjutas:
Mägedes laskmisel on omad nüansid, nimelt suure raua tõusu või languga on kuuli trajektoor sootuks teistsugune kui horisontaalis lastes. Olen kuulnud, et mägiväeosadele mõeldud käsirelvadel olid sihikute seadeliistud (nt AK-74l) natuke erinevad lauskmaa omadest. Snaipri täpsusega lastes ilmselt veel suurem probleem kui jalaväelasele.

Kui jalaväelasele tuleb teha asi lollikindlaks (teised raudsihikud)

Su jutt on pullikaka - ei usu ealeski, et mägivägiväeosad said mingid teised sihikud. Mägedes laskmine pole mingi ülikeeruline asi - kõige tähtsam pole mitte laskja ja sihtmärgi vaheline kaugus, vaid horisontaaltasandil olev nendevaheline kaugus. Seda saab muidugi arvutada kauguse ja nurga abil, aga see pole midagi väga keerulist. Võib kasutada tabeleid. Paarisaja meetri kaugusele lastes ei ole palju vahet, sest kuuli trajektoor ja sihtmisjoon on nagunii üksteise lähedal.
Lisaks saab sellest lugeda http://www.rifleshootermag.com/editorial/hitting-a-high-or-low-angle-shot/83768
Kui kasutada mägedes sihikuid, mis on mõeldud suure nurga all laskmiseks, siis lagedal ei pruugi pihta saada ja peab sisse arvestama igasuguseid parandusi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Snaipritaktika
PostitusPostitatud: 13 Dets, 2018 3:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2000
Asukoht: Tallinn
Kes ameerika keelt lugeda mõistab, siis netis on hulgaliselt artikleid, kuidas laskenurga parandust arvestada, oluline on aru saada, et nii üles kui alla lastes relvale seatav laskekaugus väheneb, rusikareegel on, et 500 m, mis asub 30-kraadise nurga all, kasuta 90% laskekaugust ehk 450 m, täpne kaugus oleks 433, kuid see on piisavalt lähedal, 45-kraadise nurgaga 75% laskekaugust, trikk on selles, et õigesti relva nurka arvestada. Uuematel laserkaugusmõõdikutel võib olla selline programm, mis arvestab kõrguse vahega ja näitab laskurile kohe seda kaugust, mis on vaja sihikule sättida. SVD 4x sihikuga on praktiliselt võimalik inimest märgata 500, selge ilmaga ka ehk 600 m pealt, sealt edasi lihtsalt ei eralda, 1000+ m võib veokeid või tanke eristada ja häirivat tuld anda, kuid kas lendab tankisti või tanki korpus pihta või mõned meetrid mööda, ei suuda keegi ennustada. Venelastel on olemas tabelid, mis on saadud lasketestidega ja relva loomulikku hajuvust arvestades, seal oli peamärgi tabamiseks 1000 m kauguselt ette nähtud terve salv, 9-10 lasku. See ei ole enam täpsuslaskmine, vaid lihtsalt häiriv tuli. Snaiprite arvele on kombeks igasugu kuuliauke pakkuda, kas ka tegelt oli, on hiljem raske selgeks teha. Põhimõtteliselt, kui on üksikud kaugelt lastud tabamused või napikad peamiselt üksuse võtmeisikute suhtes, on põhjust kahtlustada snaiprit ja tuleb kasutusele võtta snaiprite vastane taktika. Afgaanidel oli juba paarsada aastat olnud kombeks künkanõlvadelt all orus liikuvaid vastase kolonne tinaga tervitada, tänapäeval on kasutusel ka uuemad relvad, kuid algselt oli relvaks dzezail või jezail, mis on põhimõtteliselt pika rauaga eestlaetav vintpüss, inglased olevat kurtnud, et ise suudavad musketiga lasta 50-60 jardi, kuid pustud lasid kuni 300 jardi https://en.wikipedia.org/wiki/Jezail


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 51 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt