www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=76&t=26662
3. leht 34-st

Autor:  just plain mean [ 21 Mär, 2012 20:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Kui sa selle inglise keelst tõlgitud raamatu läbi loeksid, siis saaksid aru, millest jutt, sest räägitakse ikkagi Soome rannakaitsepatareidest. Mingeid muid "rannikuvägesid" soomlastel lihtsalt ei olnud.

Autor:  just plain mean [ 21 Mär, 2012 21:49 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Keegi võiks viimaks wannabe-tõlkijatele salamahti kõrva sosistada, et sõdurid ei ela barakkides (barracks) vaid kasarmutes; torukujuline harkjalal seisev jämeda rauaga relv ole mortiir (mortar), vaid miinipilduja; väeosa ülem ei ole komandör (commander). History Channelit vaadates kipub mulle ikka ja jälle must meeleheide kallale tulema. Kui mõni tõlkija juhtub seda foorumit siin lugema, siis soovitaks vaadata ühte vana "Sirbi" artiklit http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3099.

Ja veel - lennuki šassii ei ole "maandumise ajam" (ing k - landing gear); julgeolekunõukogu ei ole tegelikult "turvanõukogu" (security council); kaardivägi ei ole "valve" (guards); Ja kui inglise keeles küsib keegi "let's see what role the armour is playing in the modern battle" siis pole mõtet tõlkida sõna armour - "soomuskiht"!!!

Autor:  Lemet [ 21 Mär, 2012 23:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Tsiteeri:
väeosa ülem ei ole komandör


Pataljonidirektor?? Polguülem?? Ja lennuki šassii asemel on märksa suupärasem väljend "telik".

Autor:  just plain mean [ 22 Mär, 2012 0:04 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Noh, kaitseväes on allüksustel, väeosadel ja väekoondistel ülemad, mitte juhid, füürerid, liidrid või kommanderid. See võiks olla see raudkõva alus, millest lähtuda. Muidu olekski saksa keelest tõlkides üksustel juhid, inglise ja vene keelest tõlkides komandörid ning mõnest neljandast keelest tõlkides veel isemoodi.
Seega pakuksin kasutamiseks sellist kaitseväes juurdunud süsteemi:
jaoülem, rühmaülem, kompaniiülem, pataljoniülem, rügemendiülem, brigaadiülem, diviisiülem
alates armeest on aga ülema asemel juhataja (armeekorpus, rinne, väeliik jms).
kõige kõrgem mees on ülemjuhataja (mitte näiteks superkomandör, komandantšeff, kõrgem peakamandaja või ülipealik)

Mis puutub telikusse, siis pole seegi sõna mulle võõras. Aga ka seda osatakse teles, raadios ja mujal vääriti kasutada, rääkides lennuki telikutest mitmuses, nagu moodustaks iga ratas omaette teliku.

Autor:  Lemet [ 22 Mär, 2012 0:12 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Tsiteeri:
Mis puutub telikusse, siis pole seegi sõna mulle võõras. Aga ka seda osatakse teles, raadios ja mujal vääriti kasutada, rääkides lennuki telikutest (mitmuses, nagu moodustaks iga ratas omaette teliku)


Nii ja naa... Näiteks võib kuuekümnendate kirjandusest tuua väljendi "Parempoolne telik ei tulnud välja". Igati mõistetav ja normaalne ütelus. Aga- järelikult oli ka vasakpoolne telik. Ja kaks telikut ongi mitte telik, vaid telikud. Samas parempoolne šassii kõlab pisut tobedalt, lennuki šassii parempoolne ratas aga suht lohisevalt.

Tsiteeri:
Muidu olekski saksa keelest tõlkides üksustel juhid, inglise ja vene keelest tõlkides komandörid ning mõnest neljandast keelest tõlkides veel isemoodi.


Mis sel mõttel viga, väga bro mõte mu meelest.

Autor:  just plain mean [ 22 Mär, 2012 0:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
"Parempoolne telik ei tulnud välja".

Mina arvan, et lennukil on üks telik, mis koosneb näiteks 3 rattast. Või siis šassi, mis koosneb n hulgast ratastest.

Ja see tõlketerminite mitmekesisus on siiski maitseasi. Mingis kontekstis on see kahtlemata ka sobilik, ent mitte täiesti valimatult ja ilma eranditeta.

Autor:  Lemet [ 22 Mär, 2012 0:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Tsiteeri:
Sissetõmmatav telik on üldjuhul nõnda nimetatud kolmnurk kujul, kus 2 või 4
peatelikut asuvad kas tiibade või kere all ja ninatelik on lennuki esiotsas. Teliku ehitus ja kuju
võib varieeruda suurel määral, millel on mitmeid põhjuseid: lennuki suurus ja raskus, lennuki
suutlikus, üla- või alatiivalisus, teliku mahutavuse võimalused, lennuki eesmärk. Kuna paljud
tänapäeva lennukid on üsna suured, siis tiiva aluseid telikuid kasutatakse vähem, sest nende
ehitus oleks komplitseeritud. Mugavam on telik ehitada kere alla, seal saab teda vertikaalselt
sisse tõmmata ning hädaolukorras pääseb talle kergemini ligi. Siiski on näiteks Boeing 747
üks paar peatelikuid lennuki kere all, teine paar aga tiibade a


http://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q= ... Ipx4pUbE_A

Ilmselgelt räägitakse kolmest telikust... :wink:

Autor:  just plain mean [ 22 Mär, 2012 0:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

:write: ise kirjutasid?

Autor:  Lemet [ 22 Mär, 2012 0:53 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Nii kähku???? Ole nüüd ja lepi tõsiasjaga. Et lennukil on telikUD :lol:

Autor:  just plain mean [ 22 Mär, 2012 11:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Oled ka huvi tundnud, kes on selle autoriteetse kirjutise autor? Alg- või keskkoolipoiss? Lennundusinseneri moodi see jutt igatahes ei kõlanud. Aga olgu pealegi, milleks niisama vaielda. Ma küsin lenduritelt järele, saab asja selgeks. ma ei välista võimalust, et eksin.

Autor:  Lemet [ 22 Mär, 2012 12:41 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

On's tühja pärast mõtet vaeva näha? Võtaks lihtsalt teadmiseks, et asi pole ühene ja ka väljend telikud ühe lennuki puhul korrektne on. Seda enam, et eesti keel viimasel ajal suht-koht andestav tundub olevat. Võitleks parem lausjaburdustega. Millistest samuti puudust pole.

Autor:  just plain mean [ 01 Apr, 2012 19:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Tuleb tunnistada, et oleks nagu Leemeti võit. Lendurid nimetavad tõepoolest kõiki kolme ratast (suurtel lennukitel muidugi mitmete ratastega) telikuks.

Lugesin Mark Solonini "25. juuni 1941. Rumalus või agressioon?" (Grenader 2010) tõlkinud Andres Undrul. Huvitav raamat Nõukogude Liidu sõjast Soome vastu. Julgen soovitada kõikidele ajaloohuvilistele.
Üks asi tõlke juures häiris, sedapuhku mittevene nimede ladina kirjaviisi ümberpanek. Tõlkija on olnud natuke lohakas, sest saatan peitub teatavasti pisiajades. Neid pole küll palju, ent ma olen ka lugemisega alles poolepeal.
(Soome president) Stolberg – Ståhlberg
(Jugoslaavia kindral) Simovitš – Simović
(mootor) Ispano Suiza – Hispano Suiza
(mootor) Merkury – Mercury
Jan Berzin – Jānis Bērziņš
Yväskyla – Jyväskylä
(Lentolaivue 28 ülem) Sirin – Sirén

Autor:  Würger 190G [ 01 Apr, 2012 20:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

just plain mean kirjutas:
Tuleb tunnistada, et oleks nagu Leemeti võit. Lendurid nimetavad tõepoolest kõiki kolme ratast (suurtel lennukitel muidugi mitmete ratastega) telikuks.

Lugesin Mark Solonini "25. juuni 1941. Rumalus või agressioon?" (Grenader 2010) tõlkinud Andres Undrul. Huvitav raamat Nõukogude Liidu sõjast Soome vastu. Julgen soovitada kõikidele ajaloohuvilistele.
Üks asi tõlke juures häiris, sedapuhku mittevene nimede ladina kirjaviisi ümberpanek. Tõlkija on olnud natuke lohakas, sest saatan peitub teatavasti pisiajades. Neid pole küll palju, ent ma olen ka lugemisega alles poolepeal.
(Soome president) Stolberg – Ståhlberg
(Jugoslaavia kindral) Simovitš – Simović
(mootor) Ispano Suiza – Hispano Suiza
(mootor) Merkury – Mercury
Jan Berzin – Jānis Bērziņš
Yväskyla – Jyväskylä
(Lentolaivue 28 ülem) Sirin – Sirén

Palju, taas toimetaja puudumine.

Autor:  Borja [ 03 Apr, 2012 15:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Würger 190G kirjutas:
just plain mean kirjutas:
Tuleb tunnistada, et oleks nagu Leemeti võit. Lendurid nimetavad tõepoolest kõiki kolme ratast (suurtel lennukitel muidugi mitmete ratastega) telikuks.

Lugesin Mark Solonini "25. juuni 1941. Rumalus või agressioon?" (Grenader 2010) tõlkinud Andres Undrul. Huvitav raamat Nõukogude Liidu sõjast Soome vastu. Julgen soovitada kõikidele ajaloohuvilistele.
Üks asi tõlke juures häiris, sedapuhku mittevene nimede ladina kirjaviisi ümberpanek. Tõlkija on olnud natuke lohakas, sest saatan peitub teatavasti pisiajades. Neid pole küll palju, ent ma olen ka lugemisega alles poolepeal.
(Soome president) Stolberg – Ståhlberg
(Jugoslaavia kindral) Simovitš – Simović
(mootor) Ispano Suiza – Hispano Suiza
(mootor) Merkury – Mercury
Jan Berzin – Jānis Bērziņš
Yväskyla – Jyväskylä
(Lentolaivue 28 ülem) Sirin – Sirén

Palju, taas toimetaja puudumine.


Ei ütleks, et just toimetaja puudumine - pigem nagu tõlkija enda kesine silmaring :oops:

Autor:  Würger 190G [ 03 Apr, 2012 15:34 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Borja kirjutas:
Würger 190G kirjutas:
just plain mean kirjutas:
Tuleb tunnistada, et oleks nagu Leemeti võit. Lendurid nimetavad tõepoolest kõiki kolme ratast (suurtel lennukitel muidugi mitmete ratastega) telikuks.

Lugesin Mark Solonini "25. juuni 1941. Rumalus või agressioon?" (Grenader 2010) tõlkinud Andres Undrul. Huvitav raamat Nõukogude Liidu sõjast Soome vastu. Julgen soovitada kõikidele ajaloohuvilistele.
Üks asi tõlke juures häiris, sedapuhku mittevene nimede ladina kirjaviisi ümberpanek. Tõlkija on olnud natuke lohakas, sest saatan peitub teatavasti pisiajades. Neid pole küll palju, ent ma olen ka lugemisega alles poolepeal.
(Soome president) Stolberg – Ståhlberg
(Jugoslaavia kindral) Simovitš – Simović
(mootor) Ispano Suiza – Hispano Suiza
(mootor) Merkury – Mercury
Jan Berzin – Jānis Bērziņš
Yväskyla – Jyväskylä
(Lentolaivue 28 ülem) Sirin – Sirén

Palju, taas toimetaja puudumine.


Ei ütleks, et just toimetaja puudumine - pigem nagu tõlkija enda kesine silmaring :oops:


Ja selliste tõlkijate eest, keda jagub ja tuleb juurde, ainus päästetee oleks korralik toimetaja, aga nende jaoks pole raha ja kogu lugu ja uurida midagi tõlkija ka ei viitsi, ta ikka endas väga kindel. Ikkagi kõrgharitud filoloog vms.

3. leht 34-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/