www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=76&t=26662
34. leht 34-st

Autor:  Kriku [ 30 Nov, 2019 21:30 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Vist samas uudises oli midagi juttu kahtlusalusest kui kaukaaslasest... Eesti võrguajakirjanduse tavapärast taset arvestades on see ka väga kahtlane :(

Autor:  mart2 [ 01 Dets, 2019 12:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Kriku kirjutas:
Vist samas uudises oli midagi juttu kahtlusalusest kui kaukaaslasest... Eesti võrguajakirjanduse tavapärast taset arvestades on see ka väga kahtlane :(
Nojah, ega ajakirjanikud ei tea, et inglise keelses kultuuriruumis on "caucasian" sünonüüm europiidsele ja USA-s sellisena kasutatav ametlik termin.

Autor:  Lemet [ 18 Dets, 2019 11:53 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Veidi lohutust- pole need ajakirjanikusaksad ka mujal väga asjatundlikud. Näide Tu-22M3 katastroofist pajatavast meediast.

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю

Autor:  Castellum [ 18 Dets, 2019 11:58 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Lemet kirjutas:
Veidi lohutust- pole need ajakirjanikusaksad ka mujal väga asjatundlikud. Näide Tu-22M3 katastroofist pajatavast meediast.

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю

No vähemalt nendes kolmes lauses küll midagi valet ei näe...

Juhtumit ennast ma küll ei tunne.

Autor:  Lemet [ 18 Dets, 2019 12:04 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Irw...

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю


Näiteks "salong" lennukil Tu-22M3... :mrgreen:

Autor:  Castellum [ 18 Dets, 2019 17:10 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Lemet kirjutas:
Irw...

Tsiteeri:
Под Астраханью экстренно приземлился военный самолёт со сломанным двигателем 
... в салоне воздушного судна находились четыре человека 
... пилоты сумели совершить благополучную посадку судна на землю


Näiteks "salong" lennukil Tu-22M3... :mrgreen:

Ma arvan, et Sinu postitus on lihtsalt vales rubriigis. Siin on tõlkevead; aga Sul on ilmselt lihtsalt valedega artikkel.

- "katkine mootor" on ju täitsa adekvaatne väljend;
- "salong" - mingi(d) meeskonnaruum(id) pommitajal ju on? Ma veelkord rõhutan, et ma ei tunne seda juhtumit ega lennukit, kuid keeleliselt tunduvad need laused normaalsed:
- "õnnelik maandumine" pole ju keeleliselt valesti? Sisuliselt võib muidugi olla (vt p 2), aga see on ju hoopis teine teema?

Autor:  Lemet [ 18 Dets, 2019 19:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Ma kvalifitseeriks selle rohkem lustiliste keelevääratuste alla. Ja väljendid, mida tarvitatakse, on ilmselgelt ajakirjandustibinate sulest, kelle ainus kokkupuude lennundusega on lennud Hurgadasse. Lihtsalt militaarlennunduses pädev ajakirjanik selliseid väljendeid ei kasuta. Kui seda salongiversiooni maakeeles lahata, siis väljend, et "...katki tehtud mootoriga treeninglennuki L-39 salongis viibis üks inimene..." oleks vast samuti põhjus hambaterituseks.

Autor:  Miinipildur [ 08 Jaan, 2020 17:44 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Tänane Postimees:

"Eesti kaitseväe Iraagi kontingendi vanem kolonel Tõnu Miil <...>"

RusPostimees tõlkis vene keelde - "Cтарший полковник иракского контингента сил обороны Эстонии Тыну Мийль"...

Kas meil tekkis uus auaste või see on hoopis ametinimetus?

Autor:  just plain mean [ 04 Veebr, 2020 13:47 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Lugedes viimaste aastate „Sõduri“ artikleid kipub mulle tunduma, et ajakiri avaldab härrade ohvitseride õõpetöö käigus kirjutatud esseesid ja referaate. Esimese asjana torkab silma VÄGA PÜÜDLIK KANTSELIIT. Teiseks napp respekt sõjandusterminoloogia vastu, mis töötati eesti kaitseväes välja enne Teist maailmasõda ning leidis laialdast kasutamist ka nõukogude aegses kirjasõnas. Vähene eestikeelne lugemus on seega ilmne. Kolmandaks bukvalistlikud toortõlked inglise keelest ja üldse kõikide võõrkeelte tõlkimine inglise keele vahendusel. Üsna oskamatult seejuures ja absoluutselt ilma igasuguse keeletajuta.

Sageli on raske aru saada, mida täpselt tahetakse ütelda. Lonkav süntaks ja eestikeelsete sõnade väärkasutus muudavad teksti arusaamatuks. Rääkimata ülimoodsast tõvest – oskamatu kokku-lahku kirjutamine! Tänapäeval tikutakse kõiki liitsõnu igaks juhuks kramplikult lahku kirjutama, mis võib-olla kirjutaja jaoks ootamatult muudab teksti mõtet.

Jah, kantseliit... üliametlik ja keeruliseks aetud uudiskeelenditest kubisev kirjaviis, milleta ühtegi ametkondlikku dokumenti vist enam keegi ettegi ei kujuta. Kodu- ja välismaistes kõrgkoolides targaks õppinud (vabandust – KOOLITATUD) härrad ja prouad ohvitserid pingutavad, et võimalikult keerulist ja ametlikumat kirjaviisi kasutada. Et need ei erineks ametkondlikest dokumentidest, käskkirjadest ja juhenditest. Peaaegu, nagu kirjapandud seadused...

Sedapuhku jäi silma alla 2019.a. „Sõduri” Nr 6. (110) artikkel „Ooberst Bruchmüller ja suurtükkide kaudtule areng Ukraina näitel“. Kes ei tea kuulsat oberstit, siis selgituseks niipalju, et tegemist oli saksa keiserliku armee suurtükiväelasega, kelle hüüdnimi oli Durchbruchmüller – eesti keeles „Läbimurdemüller”.

Artikli autor pole kahjuks kuulnud sõna „manööversõda“. Muidu ta ei kirjutaks meile, et „Vene suurtükivägi oli ettevalmistatud lühikese ja manöövripõhise sõja jaoks“. Tuleettevalmistuse asemel on „tule ettevalmistus“, s.t. tuld valmistatakse millekski ette, vastavalt eesti keele lauseehituse loogikale. Peale selle kasutatakse väljendit „võetakse kasutusele õpikogemusi“, selmet õppida kogemustest. Mida keerulisem, seda targem. „Ühendrelvaliigipõhine koordineerimine” – miks mitte nimetada seda väeliikidevaheliseks koordineerimiseks? Nojah, siit puudub muidugi sõna „joint”, ilma milleta me pole moodsad...

Eriti üllatavalt mõjub, et kaduvikku on kadumas taktikalise- ja strateegilise tasandi vahel „operatiivtasand”. Igatahes kasutab autor väljendit „operatsiooni tase”. Muide, sama „Sõduri“ ühes teises artiklis (USA maaväe uus doktriin) on täpselt sama viga – ikka seesama „operatsiooniline tasand” (hehe).

Jalaväe ja suurtükiväest koostöö tõhustamiseks jalaväeüksustesse saadetud „läviohvitseride“ asemel sobiks koordineerimise, väeliikidevahelise koostöö ja sidepidamise kontekstis hoopis paremini too traditsiooniline, vägisi unarusse surutud „sideohvitser“, kelle peaülesanne oli just tõhusa SIDE tagamine oma väeliigiga. Pean tunnistama, et minu arvates on „lävi“ suhteliselt tüüpiline ajupeer, kuna see sõna tähendab eesti keeles uksepakku. Väljend „lävimine” ei tule selles konekstis isegi meelde, kuna eesti keeles niimoodi lihtsalt ei räägita.

Uusi sõnu võib ju püüda kasutada, ent selleks tuleb keelt vallata keskmisest paremini, et mitte häbisse sattuda. Autori poolt kasutatud „turm” (assault) ei tähenda eesti keeles tormijooksu, rünnakut ega pealetung. See sõna tähendab hoopis hävingut või hukku. Naljakas? Vist mitte... Piinlik. Või siis suurtükitulega manööverdamist kirjeldades kirjutab autor „...pikkis pehmendamist...” Mida küll see võiks tähendada?

„Maa-maa mitmikraketiheite süsteemid” on muidugi tore uudiskeelend, ent jutt käib vanast heast veokile paigaldatud reaktiivmiinipildujast. Vanemas eesti keeles tehti kenasti vahet juhitavatel ja mittejuhitavatel rakettidel ning kaares lendavatel reaktiivmiinidel.

Ka saksa keelega on pisut raskusi. Eriti Esimese maailmasõja kontekstis. Võtan pisut selgitada:

Fussartillerie – oli jalasuurtükivägi, mitte kindlusesuurtükivägi, mida nimetati Festungsartillerie.

Infanteriebekämpfungs-artillerie – on sõnasõnalt jalaväetõrjesuurtükivägi. Loomulikult saab seda defineerida „lähitoetuseks”, kuna see oli valdavalt otsesihtimisega lähituli

Artilleriebekämpfungs-artillerie – on otsetõlkes patareitõrjesuurtükid. „Vastusuurtükiväe tuli“ – sellist sõna pole üheski eestikeelses raamatus või ajakirjas varem näinud. Seega uudislooming. Kuigi ei saa välistada, et Suurtükiväepataljoni ohvitserid omavahel nii räägivad. (ilmselt on neil ka „vastutanki suurtükid ja -tuli” jne). Varasemas eesti keeles on vastase suurtükipatareide tule mahasurumist nimetatud „patareitõrjetuli“.

Fernkämpf-artillerie – kaugelaskesuurtükivägi. Autoril „süvatoetustuli“, vanemas keeles „kaugtoetustuli”

Schwerste flachfeuerartillerie (autoril „spetsiaalsed purustusülesanded“) - sakslase3d nimetasid nii ülirasket kauglaskesuurtükiväge (kaartuli=flachfeuer).

Infanteriebegleit-batterien („saate suurtükid“) - sakslastel tähendas see jalaväe toetuspatareid ehk lähitoetus

Infanterie-geschützbatterien („mahasuruvad relvasüsteemid“) tegemist oli jalaväesuurtükkidega ehk jalaväeüksuste koosseisus ja vahetus käsutuses olevate torudega. Varasemas kirjanduses nimetatakse neid rügemendi- ehk polgusuurtükkideks.

Üks keeleteadlane ütles, et keeleoskus määrab mõtlemise. Kas „Sõduri” artiklite keel ongi see, mida õpetatakse Kaitseväe akadeemias? On tunda, et keel areneb pelgalt toorlaenude najal, mis võetakse kasutusele töö käigus ja mis seejärel pisitasa juurduvad. Olen seda varasemas töös üsna sageli täheldanud. Objektid, drillid, formatsioonid, operaatorid jne jne
Paneb mõtlema.

Peale selle arvan ma, et „Sõdur“ vajab hädasti keeletoimetajat.

Autor:  Kriku [ 04 Veebr, 2020 14:43 ]
Teema pealkiri:  Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

just plain mean kirjutas:
Peale selle arvan ma, et „Sõdur“ vajab hädasti keeletoimetajat.
Sellega on ka kõik öeldud. Just terminoloogiat põhjalikult tundev toimetaja peaks kõik seesuguse korda ajama ning vajadusel ka autorit harima.

Keeletoimetaja on autori parim sõber ja ilma keeletoimetajata väljaanne on igal alal äbarik.

34. leht 34-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/