"Kummaline sõda" on selle senine üldlevinud tõlge.maginjoo kirjutas: "Phoney War" - kas sellele 2MS etapile on eestikeelset vastet?
Terminoloogia
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Eestikeelsed terminid
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Eestikeelsed terminid
Ma ei ole küll mingi suur fortifikatsioonispetsialist, aga mõlemad on ilmselt mingid kindlustatud tulepunktid, kus juures tundub nii, et blockhaus on selline suurem kindlustatud ehitis, pillbox lihtsalt punker, või kindlustatud tulepesa 1-2-3 automaatrelva jaoks.maginjoo kirjutas:
Pillbox - tulepesa (?)
Blockhaus - tulepesa (?)
Re: Eestikeelsed terminid
Tulepunkt paistab väga hea olevat. Tänan!
Samas inglisekeelne vastend Pillbox paistab olema Blockhausi ingliskeelne vaste.
Panen siia kaks pilti ka, et oleks selgem mida mõtlen.
Samas inglisekeelne vastend Pillbox paistab olema Blockhausi ingliskeelne vaste.
Panen siia kaks pilti ka, et oleks selgem mida mõtlen.
Re: Eestikeelsed terminid
Need, mis on piltidel, on kaponiirid (en:Pillbox või Bunker, fr:Bloc).
Blokhaus pole mitte niivõrd ehituslik, kuivõrd on organisatoorne väljend. Ehk ehitustehniliselt on tegu sellesama kaponiiriga, aga kui ta on eraldi ja moodustabki iseseisva kindlustise, siis nimetatakse blokhausiks. Isegi meil on nii olnud - Laidoneri liini Narva nr 1 kohta kasutas Toe Nõmm sõna 'blokhaus', ehkki teiste kohta, mis olid kompleksis, kasutas ta sõna 'kaponiir'. Ehkki tal jäi selgitamata, mis juhtus nimega siis, kui Narva nr 1 juurde ehitati teised kaponiirid...muidugi peab lisama, et seeaegu, kui neid lisati, nr 1 enam ei arvestatud, nii et probleem oli maas...
Tulepesa oli avatud positsioon (Jaanilinna sillapeal oli neid palju kavandatud; kaetud tulepesa on Nõmmel olemas, aga ma pole sellist joonistel kohanud.
Tulepunkti ei kasutaks üldse mitte (vene k-s jällegi on olemas; aga ma pole aru saanud, mis on nt DZOTi ja DZOSi ehituslik või organisatoorne vahe).
'Gros ouvrage' ja 'petit ouvrage' on jah mõistlik nimetada suure ja väikese fordina. Ehituslikult ei tea vahet, aga panegi nii, nagu prantslased nimetasid. 'Abri' on varjend, nii sõjalises kui ka kõige üldisemas mõttes.
Sain aru, et tõlgid inglise keelest? Kontrolli pärast ikka prantsuskeelsest üle, need ei vasta üks-ühele. Ja kumbki ei sobi üks-ühele eestikeelse sõnavaraga. Seda viimast nüüd päris valmiskujul võtta polegi...
Blokhaus pole mitte niivõrd ehituslik, kuivõrd on organisatoorne väljend. Ehk ehitustehniliselt on tegu sellesama kaponiiriga, aga kui ta on eraldi ja moodustabki iseseisva kindlustise, siis nimetatakse blokhausiks. Isegi meil on nii olnud - Laidoneri liini Narva nr 1 kohta kasutas Toe Nõmm sõna 'blokhaus', ehkki teiste kohta, mis olid kompleksis, kasutas ta sõna 'kaponiir'. Ehkki tal jäi selgitamata, mis juhtus nimega siis, kui Narva nr 1 juurde ehitati teised kaponiirid...muidugi peab lisama, et seeaegu, kui neid lisati, nr 1 enam ei arvestatud, nii et probleem oli maas...
Tulepesa oli avatud positsioon (Jaanilinna sillapeal oli neid palju kavandatud; kaetud tulepesa on Nõmmel olemas, aga ma pole sellist joonistel kohanud.
Tulepunkti ei kasutaks üldse mitte (vene k-s jällegi on olemas; aga ma pole aru saanud, mis on nt DZOTi ja DZOSi ehituslik või organisatoorne vahe).
'Gros ouvrage' ja 'petit ouvrage' on jah mõistlik nimetada suure ja väikese fordina. Ehituslikult ei tea vahet, aga panegi nii, nagu prantslased nimetasid. 'Abri' on varjend, nii sõjalises kui ka kõige üldisemas mõttes.
Sain aru, et tõlgid inglise keelest? Kontrolli pärast ikka prantsuskeelsest üle, need ei vasta üks-ühele. Ja kumbki ei sobi üks-ühele eestikeelse sõnavaraga. Seda viimast nüüd päris valmiskujul võtta polegi...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Eestikeelsed terminid
Trügin küll võõrale alale, kuid "Totška" (DZOT) peaks vastama tulepunktile ja "Sooruženije" (DZOS) millelegi komplitseeritumale, rajatisele.Tulepunkti ei kasutaks üldse mitte (vene k-s jällegi on olemas; aga ma pole aru saanud, mis on nt DZOTi ja DZOSi ehituslik või organisatoorne vahe).
-
- Site Admin
- Postitusi: 5566
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Eestikeelsed terminid
Ma pole antud juhul kindlasti mingi spetsialist, esitan täiesti oma IMHO, ehk täiesti mitte kuhugi kuuluvat arvamust. Aga..
100% olen nõus väitega, et eesti keeles see terminoloogia ei ole hetkel eriti selge ning kinnistunud. Muidugi olen ka ise loll, ja kõiki detaile ei tea. Aga ka kiire vaatamine sõnaraamatutesse ning internetiotsing kipub nagu minu arusaama kinnitama.
Tulepesa - termin on juba kasutusel päästeameti haldusalas, ehk siis tuletõrjes. Sealsed spetsialistid võivad muidugi täpsemalt kirjeldada, mida selle all mõeldakse. Minu jaoks jätab "pesa" aga mulje "pehmest" objektist, kust tuld tuleb. Ei tohiks nagu olla kindlustatud?
Tulepunkt - probleem jälle selles, et punkt saab olla vaid ainsuses. Üks koht kust tuld antakse. Kui seal on aga kaks kuulipildujat, mis tulistavad eri suundades? Kas ikka sobib kasutada?
Punker on jälle eesti keeles suvaline süvandatud varjend, kust tule andmise võimalus võib olla ja võib ka puududa.
Muid häid termineid? DOT ja DZOT jms oleks ka ju laenud? Üritasin militermi kottida - ka 0 tulemus...
Nii et tööpõld on lai...
100% olen nõus väitega, et eesti keeles see terminoloogia ei ole hetkel eriti selge ning kinnistunud. Muidugi olen ka ise loll, ja kõiki detaile ei tea. Aga ka kiire vaatamine sõnaraamatutesse ning internetiotsing kipub nagu minu arusaama kinnitama.
Tulepesa - termin on juba kasutusel päästeameti haldusalas, ehk siis tuletõrjes. Sealsed spetsialistid võivad muidugi täpsemalt kirjeldada, mida selle all mõeldakse. Minu jaoks jätab "pesa" aga mulje "pehmest" objektist, kust tuld tuleb. Ei tohiks nagu olla kindlustatud?
Tulepunkt - probleem jälle selles, et punkt saab olla vaid ainsuses. Üks koht kust tuld antakse. Kui seal on aga kaks kuulipildujat, mis tulistavad eri suundades? Kas ikka sobib kasutada?
Punker on jälle eesti keeles suvaline süvandatud varjend, kust tule andmise võimalus võib olla ja võib ka puududa.
Muid häid termineid? DOT ja DZOT jms oleks ka ju laenud? Üritasin militermi kottida - ka 0 tulemus...
Nii et tööpõld on lai...
Re: Eestikeelsed terminid
Vene keeles on lisaks blockhausile kasutusel ka termin блокпост. Siis kas mobiilne või statsionaarne kindlustatud kontrollpunkt. Midagi sellist mobiilsel...Blokhaus pole mitte niivõrd ehituslik, kuivõrd on organisatoorne väljend.
...ja statsionaarsel...
...kujul.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Eestikeelsed terminid
Tänan rikkalike pakkumiste eest
Arvan, et eestikeelses tekstis jään siiski tulepunkti juurde. Kaponiir on igati vahva sõna kuid tavainimesele peab selle lahti seletama. dzot`id ja dozos`id aga Prantsusmaa metsadesse väga hästi ei sobi. Kuigi need lõhendid meenutavad väga prantsuskeelseid sõnu. Tulepunkt aga tähendab kohta mis on mõeldud mingi tegevuse arendamiseks. Siin siis tule andmiseks (analoog, medpunkt, infopunkt, komandopunkt). Mitu tuleandijat, infoandijat, komandoandijat seal sees on eo ole oluline.
Phoney War - "Kummaline sõda". Tundub kummaline tõepoolest
Castellum. Kirjutasid, et ei tea ehituslikult vahet 'Gros ouvragel' ja 'petit ouvragel'. Niipalju kui ma olen asja uurinud ja neid ouvraaze läbi käinud olen järeldanud järgnevat. (et põhiliselt tegutsen Lorraine regioonis siis saan nende näitel selgitada).
Gros ouvrage (tõlkes siis suur fort) on tavaliselt kaks eraldi sissepääsu. Üks isikkooseisu jaoks ja teine laskemoona jaoks. Tavaliselt asuvad need kõrgendiku Prantsusmaapoolsel küljel. Kõrgendiku Saksamaapoolsel küljel on gros ouvragel 6-9 (kaitseblokki?, tuleblokki?, jään jälle terminitega hätta). Prantslased ütlevad lihtsalt "bloc". Aga siin on ka erandeid. Michelsberg GO aga ainult üks sissepääs. Kõige suurem, Hackenberg omab 19 blokki, Hochwaldil 14 blokki. Hackenberg mahutas 1025 sõdurit. Hochwald 1050 jne.
Petit Ouvrage (väike fort) koosneb üldjuhul 2-5 kaitseblokist või ühest suurest blokist (Bois du Four). Üks sissepääs nii isikkoosseisu kui laskemoona jaoks.Väike fort mahutas keskmiselt 125 Sõdurit. Lauferdang 275. Sentzich 75. Kindlasti oli erinevus ka relvastuses, kuid sinnamaale pole ma veel jõudnud.
Arvan, et eestikeelses tekstis jään siiski tulepunkti juurde. Kaponiir on igati vahva sõna kuid tavainimesele peab selle lahti seletama. dzot`id ja dozos`id aga Prantsusmaa metsadesse väga hästi ei sobi. Kuigi need lõhendid meenutavad väga prantsuskeelseid sõnu. Tulepunkt aga tähendab kohta mis on mõeldud mingi tegevuse arendamiseks. Siin siis tule andmiseks (analoog, medpunkt, infopunkt, komandopunkt). Mitu tuleandijat, infoandijat, komandoandijat seal sees on eo ole oluline.
Phoney War - "Kummaline sõda". Tundub kummaline tõepoolest
Castellum. Kirjutasid, et ei tea ehituslikult vahet 'Gros ouvragel' ja 'petit ouvragel'. Niipalju kui ma olen asja uurinud ja neid ouvraaze läbi käinud olen järeldanud järgnevat. (et põhiliselt tegutsen Lorraine regioonis siis saan nende näitel selgitada).
Gros ouvrage (tõlkes siis suur fort) on tavaliselt kaks eraldi sissepääsu. Üks isikkooseisu jaoks ja teine laskemoona jaoks. Tavaliselt asuvad need kõrgendiku Prantsusmaapoolsel küljel. Kõrgendiku Saksamaapoolsel küljel on gros ouvragel 6-9 (kaitseblokki?, tuleblokki?, jään jälle terminitega hätta). Prantslased ütlevad lihtsalt "bloc". Aga siin on ka erandeid. Michelsberg GO aga ainult üks sissepääs. Kõige suurem, Hackenberg omab 19 blokki, Hochwaldil 14 blokki. Hackenberg mahutas 1025 sõdurit. Hochwald 1050 jne.
Petit Ouvrage (väike fort) koosneb üldjuhul 2-5 kaitseblokist või ühest suurest blokist (Bois du Four). Üks sissepääs nii isikkoosseisu kui laskemoona jaoks.Väike fort mahutas keskmiselt 125 Sõdurit. Lauferdang 275. Sentzich 75. Kindlasti oli erinevus ka relvastuses, kuid sinnamaale pole ma veel jõudnud.
Re: Eestikeelsed terminid
Jätaks need 'punktid' ikka peamiselt sinna, kust need on tulnud - spetsiifilisse vene (nõukogude) maailma...kõik need asustatud punktid, taara vastuvõtupunktid, kontrolli-läbipääsu punktid jms. Olen lüll näinud, et tulepunkti on kasutatud tuleandmise koha tähenduses (koht, kust tuli saab alguse - siin on keeleline loogika olemas) - EW kaponiiridel oli enamasti 2 tulepunkti, aga lugesin huvi pärast ära - ühel Tallinna Kalaranna fordi merepoolsel kaponiiril (pooltornil) oli algselt 30 tulepunkti, Suure Rannavärava kaelkaponiiril oli ka vähemal 30 tulepunkti. Justkui sama mis ambrasuur...Aga ehk oskab keegi relvatule osadest ja liigitamisest targemat rääkida...
Samuti 'dotid', 'dossid' jms. Vene keeles on kenasti olemas ka sõna 'kaponir', isegi PSM projektides kohtab seda...ehitada neid vist küll ei jõutud. Vene keeles tundubki (minu kõhutunde järgi, selgust pole veel saanud) piir jooksvat Nõukogude perioodi algusest, praegu kasutatakse tsaari-aja kohta ikka ka kaponiiri-sõna. Ise olen küll EW kaponiiride kohta kasutanud vene keeles 'DOT'...sama kõhutunde järgi, aga võisin ka eksida...
Vene keelest toortõlkimise kohta täna ettesattunud märkus Tunast, ühest raamatuarvustusest:
"Väikesest lõivu maksmisest tõlgitavale keelele ei ole raamatu eestindajad pääsenud. Baltiskoje more-st on Läänemere asemel saanud Balti meri, ainult mõnes üksikus kohas on see tõlgitud Läänemereks."
Meilgi siin tihti eksitud asi...
Aga mõni asi on eesti keeles küll paigas. corvus võiks endale selgeks teha sõna 'rajatis' tähenduse, väga selgelt on kirjutatud nt siin:
https://www.riigiteataja.ee/akt/728982
Vene keeles on 'rajatisega' (sooruženie) üldse segane lugu, minu kogemuste järgi kasutatakse seda isikliku eelistuse järgi, ehkki vähemalt Nõuka-ajal oli see ametlikult paigas...praegu tundub olukord olevat vabam (kaootilisem). Eesti keelde tõlkimisel tuleks vältida toortõlget ja vaadata ehitise iseloomu ja siis panna õige sõna, abi saab ka samast Ehitusseadusest.
Prantsuse keelega ilmselt sama. Puhtalt LM kontekstis kasuta sama liigitust mis prantslasedki (ag avaata ka ehituslikku külge), ja ürita leida nende endi definitsioone:
- suurfort ja väikefort (LM-s kindlad tähendused; millised, ei tea täpselt)
- bloc - lihtsalt ehitise organiseerimise (plokeerimise) mõttes, siis võib ka 'plokk' olla. Muidu ikka kaponiir. EW ajal kenasti kasutatud ja eriti selle aja ehitiste kohta kõlbab ka praegu kasutada. Sinu kartused arusaamise kohta on asjatud - eks fortifikatsiooni sõnavara on paljuski prantsuse keelest pärit (kaponiir küll itaalia keelest) ja seletama peab alati. Ka sõna 'bastion' peab seletama...ja nt 'reduut' võib vägagi erinevat asja tähendada...
- entrée - siin pole lihtsalt sissepääs, natuke midagi suuremat. Pääsla? Värav? Nagu LM jagab - meeskonnavärav, varustusvärav...miskipärast on eriliik 'köisteevärav'...ja veel on ka väljapääsud (sortie?)
- abri - LM kontekstis peaks juba kasutama täiendit, nt 'meeskonnavarjend', 'meditsiinivarjend' vms
- Bois du Four - vähemalt kaardi järgi on seal küll rohkem ehitisi kui üks...ja kaponiir on kenasti mitmeks plokeeritud...
Eks Sa nimetamisega pead ikka minema üldiselt üksikule, siis suudad termineid hallata...vastupidi liikudes jooksed rappa...
Samuti 'dotid', 'dossid' jms. Vene keeles on kenasti olemas ka sõna 'kaponir', isegi PSM projektides kohtab seda...ehitada neid vist küll ei jõutud. Vene keeles tundubki (minu kõhutunde järgi, selgust pole veel saanud) piir jooksvat Nõukogude perioodi algusest, praegu kasutatakse tsaari-aja kohta ikka ka kaponiiri-sõna. Ise olen küll EW kaponiiride kohta kasutanud vene keeles 'DOT'...sama kõhutunde järgi, aga võisin ka eksida...
Vene keelest toortõlkimise kohta täna ettesattunud märkus Tunast, ühest raamatuarvustusest:
"Väikesest lõivu maksmisest tõlgitavale keelele ei ole raamatu eestindajad pääsenud. Baltiskoje more-st on Läänemere asemel saanud Balti meri, ainult mõnes üksikus kohas on see tõlgitud Läänemereks."
Meilgi siin tihti eksitud asi...
Aga mõni asi on eesti keeles küll paigas. corvus võiks endale selgeks teha sõna 'rajatis' tähenduse, väga selgelt on kirjutatud nt siin:
https://www.riigiteataja.ee/akt/728982
Vene keeles on 'rajatisega' (sooruženie) üldse segane lugu, minu kogemuste järgi kasutatakse seda isikliku eelistuse järgi, ehkki vähemalt Nõuka-ajal oli see ametlikult paigas...praegu tundub olukord olevat vabam (kaootilisem). Eesti keelde tõlkimisel tuleks vältida toortõlget ja vaadata ehitise iseloomu ja siis panna õige sõna, abi saab ka samast Ehitusseadusest.
Prantsuse keelega ilmselt sama. Puhtalt LM kontekstis kasuta sama liigitust mis prantslasedki (ag avaata ka ehituslikku külge), ja ürita leida nende endi definitsioone:
- suurfort ja väikefort (LM-s kindlad tähendused; millised, ei tea täpselt)
- bloc - lihtsalt ehitise organiseerimise (plokeerimise) mõttes, siis võib ka 'plokk' olla. Muidu ikka kaponiir. EW ajal kenasti kasutatud ja eriti selle aja ehitiste kohta kõlbab ka praegu kasutada. Sinu kartused arusaamise kohta on asjatud - eks fortifikatsiooni sõnavara on paljuski prantsuse keelest pärit (kaponiir küll itaalia keelest) ja seletama peab alati. Ka sõna 'bastion' peab seletama...ja nt 'reduut' võib vägagi erinevat asja tähendada...
- entrée - siin pole lihtsalt sissepääs, natuke midagi suuremat. Pääsla? Värav? Nagu LM jagab - meeskonnavärav, varustusvärav...miskipärast on eriliik 'köisteevärav'...ja veel on ka väljapääsud (sortie?)
- abri - LM kontekstis peaks juba kasutama täiendit, nt 'meeskonnavarjend', 'meditsiinivarjend' vms
- Bois du Four - vähemalt kaardi järgi on seal küll rohkem ehitisi kui üks...ja kaponiir on kenasti mitmeks plokeeritud...
Eks Sa nimetamisega pead ikka minema üldiselt üksikule, siis suudad termineid hallata...vastupidi liikudes jooksed rappa...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Uudistaja
- Postitusi: 3
- Liitunud: 19 Sept, 2015 15:03
- Kontakt:
Terminoloogia
Tere!
Pöördusin siia, kuna tundub olevat asjalik paik, kust saada pädevat infot. Nimelt tõlgin ühte sõjandusalast raamatut inglise keelest eesti keelde, kuid takerdun sõjandusega seotud terminitesse. Seepärast pöördun ilmselt siia, kui töö käigus küsimusi tekib. Loodetavasti saan siit abi või vähemalt head nõu. Esimene termin või sõnapaar, millele teie abil eesti keelset vastet sooviksin leida, on tracer fire. Tean küll, millega on tegemist, kuid ei oska sellele hoobilt eestikeelset vastet leida. Ideid?
Pöördusin siia, kuna tundub olevat asjalik paik, kust saada pädevat infot. Nimelt tõlgin ühte sõjandusalast raamatut inglise keelest eesti keelde, kuid takerdun sõjandusega seotud terminitesse. Seepärast pöördun ilmselt siia, kui töö käigus küsimusi tekib. Loodetavasti saan siit abi või vähemalt head nõu. Esimene termin või sõnapaar, millele teie abil eesti keelset vastet sooviksin leida, on tracer fire. Tean küll, millega on tegemist, kuid ei oska sellele hoobilt eestikeelset vastet leida. Ideid?
Re: Terminoloogia
Trasser, trasseeriv...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Terminoloogia
Annan oma panuse uute mõistete leiutamisel
Trasseeriv tuli on muidugi 100% korrektne, õige ja väga hea.
Oleneb kus kasutada, aga kuidas oleks "markeeriv tuli" ?
Trasseeriv tuli on muidugi 100% korrektne, õige ja väga hea.
Oleneb kus kasutada, aga kuidas oleks "markeeriv tuli" ?
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Terminoloogia
Et siis markeeriv tuli aga trasseeriva moonaga // sest markermoona mõistet ei ole // no keeruliseks läheb ju // peaks ikka ühe (võõr)sõna ja/või mõiste juurde jääma..Fucs kirjutas:Trasseeriv tuli on muidugi 100% korrektne, õige ja väga hea.
Oleneb kus kasutada, aga kuidas oleks "markeeriv tuli" ?
Keep it simple stupid - pakun ikka vana hea trasseeriv tuli trassermoonaga
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 3
- Liitunud: 19 Sept, 2015 15:03
- Kontakt:
Re: Terminoloogia
Tegelikult oleksin pidanud lisama ka väheke konteksti. Lause tervenisti selline:
Long streams of red tracer fire slid across the valley in a flattened arc, splashing onto the hillside.
Long streams of red tracer fire slid across the valley in a flattened arc, splashing onto the hillside.
Re: Terminoloogia
Esiti, kui pähe potsas, siis tundus küll jube hää. Kõvasti parem kui alguses taristu, sotra ja reke aga siis...
Hmm. Nojah. Nii kaugele ma kohe oma lühikeste juhtmetega ei jõudnud, et markeritega kõmmutama hakatakse meil
EKI ÕS toetab ka igati trasseerivat asja.
trass`eerima <28: trass`eerida, trasseerin> trassi tähistama; sõj lennul valgus- v suitsujuga järele jätma. Trasseeriv kuul, mürsk = trasseer+kuul, trasseer+mürsk
Minu kuulsusetu lõpp sõnade leiutamise valdkonnas jõudis praega ilusasti lõpule siin.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist