Postitatud: 03 Nov, 2010 6:11
[quote="hillart"]
Vabandage mind, aga ma tõepoolest ei saa aru, et milleks tekitada probleemi mitte millestki, kui vastav terminoloogia on eesti keeles juba ammu ilma välja töötatud ja isegi vastavad raamatud on välja antud.
Ok, et rääkida ühestest terminitest, siis kas sa mõtled Ernitsa "Valimik sõjandustermineid"? Viitan ja tõstatan alljärgnevalt sealt raamatust näidetega arutelu:
1) lk 21 "automaat" - vahetatava padrunisalvega individuaaltulirelv, mis tulistab vahe- ehk nõrgaimpulsiliste 5,45-7,62 mm padrunitega. Nimet ka automaat- ja ründevintpüssiks.
2) lk 22 "automaatpüstol" laadurpüstol, individuaaltulirelv, mille laadimine ja vinnastamine toimub lasu puhul tekkivate püssirohugaaside vm energia toimel. Mõni a. võimaldab ka valangutega laskmist;
3) lk 94 "laadurrelv", iselaadiv relv, üksiklaskudega tulistav poolautomaatne tulirelv (püstol, snaipripüss jt), mille ümberlaadimine toimub automaatselt lasu ajal tekkivate püssirohugaaside vms mõjul;
4) lk 170 "püstol", käest tulistatav, hrl poolautomaatne üksikisiku tulirelv, kasut pms vastase elavjõu hävitamiseks lähivõitluses (50-70 m);
5) lk 170 "püstolkuulipilduja" püstolipadrunitega tulistav automaatrelv; ühendab püstoli portatiivsuse ja kuulipilduja pidevtule võimalust;
6) lk 22 "automaatrelv", tulirelv,milles lasu puhul tekkivat püssirohugaaside survet või tagasilöögi energiat kasut uueks laadimiseks ja järjekordseks lasuks automaatselt; a. võimaldab tulistada üksiklaskudega, valangutega ja pidevtulega (kuni padrunite lõppemiseni salves). Relva, milles automaatselt toimub ainult ümberlaadimine ja vinnastamine, nimetatakse poola-ks, elk laadurrelvaks;
7) lk 255 "vintpüss" individuaalne vintraudrelv, mida kasut vastase kahjustamiseks kuulide, täägi ja päraga. V-i eriliigiks on snaipripüss;
lk 209 "snaipripüss", täpsuspüss, optilise sihikuga vintpüss eriti tähtsate üksiksihtmärkide tulistamiseks. S. võib olla salv- või laadurpüss;
9) lk 191 "salvpüss" tulirelv, mille padrunid antakse padrunipessa padrunisalvest;
10) lk 94 "laadurrelv", iselaadiv relv, üksiklaskudega tulistav poolautomaatne tulirelv (püstol, snaipripüss jt), mille ümberlaadimine toimub automaatselt lasu ajal tekkivate püssirohugaaside vms mõjul;
11) lk 164 "poolautomaatrelv", laadurrelv, relv, milles osa ümberlaadimisprotsessist toimub automaatselt, osa käsitsi;
12) lk 212 "sõjapüss" täiskaliibriline püss, sportlaskmises täiskaliibriga relva termin;
13) k 244 "täiskaliibriline relv" normaalkaliibriline relv, tulirelv, mille kaliiber on 4,54-9,0 mm (varasema klassifikatsiooni järgi 6,5-9,0 mm)
14) "ründevint(püss)" - sellist terminit seal ei ole
Minu väited - kogu see raamat vajab ülevaatamist ja sisulist ühtlustamist. Ainuüksi käsitulirelvade osas (eespool toodud mõned näited), mis ei jõua kuulipildujateni, on vead sees:
a) relva tehniliste (ja vahel funktsionaalsete) omaduste iseloomustamiseks kasutataks kord "relva" siis "püssi". Kui ühel lehel on räägitud ja viidatud relvale, siis järgmisel lehel on saanud sellest juba püss (vt nt 8, 9 ja 10). See tekitab segadust. Üks minu ettepanekutest on, et "relv" (kui K-A. Petersoni poolt välja mõeldud uudis-sõna) jääks üldisesse kastusse, kui igasuguse "tapariista" (nii noa, püssi, granaadi, kuulipilduja, kirves vms) nimetamiseks ning ... käsitulirelvade iseloomustamiseks, sõltuvalt nii selle funktsionaalsetest, kui tehnilisteest parameetritest jääks üheselt ainult "püss". Olgu siis tegemist tsiviil, militaarmaastikul (või mõlemas) kasutatavate püssidega. Enne kui emotsioonid lakke viskate - mõelge see mõte rahulikult läbi.
b) osa terminitest (nt 11) on minu hinnangul väärad. Nimetatud näite osas tekib vastuolu rahvusvahelise terminoloogiaga, kus poolautomaatrelvaks nimetatakse püssi, mis võimaldab lasta kuni valangutega (täisautomaatrelv kuni pidevtulega). Nimetatud termin viitab ainult püssi ümberlaadimisprotsessi poolautomatiseeritusele, millest ma, väga vabandan, aru ei saa.
c) osad terminid, mis on aga ristviidatud, räägivad teineteisele vastu! Palun vaadake ja võrrelge punkte ainuüksi puktides 4, 10, 11 antud definitsioone!
d) osa termineid on iganenud (nt punkt , sest näiteks täisautomaatpüssi modifitseerimisel (nt 3-kordse suurenduse lisamisel) ei saa sellest kohe snaipipüssi.
e) punktis 7 nimetatud relva (ehk siis tapariista - vintpüssi - iseloomustatakse läbi selle lisanditee, elik vintpüss on ta siis, kui sellel on kaba ja tääk. Tegelik ja üheselt mõistetav termin oleks ju polt-lukk süsteemiga püss
Ainuüksi eespool toodud, mõne näite puhul, jään seisukoha juurde, et parem definitsioon on vaja anda (minu poolt ad hoc, vabas vormis seletus sulgudes) järgmistele püssidele:
1) vintpüss (laadimiseks polt-lukk süsteemi kasutav vintraudne püss, mida kasutatakse sportlike-, esiklike-, teenistuslike- ja sõjaväeliste ülesannete täitmiseks);
2) täpsuspüss (erinevate lisadega (harkjalad, reguleeritav optika, põsetugi jne) vintpüss, mis võimaldab üksiklaskudega tabavat tuld anda 300 + meetri kauguste objektide pihta. Jaguneb vastavalt kasutatavale kaliibrile väikese, keskmise ja suurekaliibriliseks. Kasutakse nii polt-lukk kui automaatlaadimisüsteemi vintrelvi
3) poolautomaatne püss (relvaseaduses on kirjas, kustmaalt lõppeb püstoli pikkus. Siis sellest pikkusest algavadki püssid - nimetagem x . Poolautomaatne püss on kuni valanguid lasta võimaldav vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks vahe- ja nõrgaimpulsilist laskemoona)
4) täisautomaatne püss (alates x pikkusest, kuni pidevtuld anda võimaldav, vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks vahe- ja nõrgaimpulsilist moona)
5) püstolkuulipilduja (alates x pikkusest, erinevat tulerezhiimi andmist võimaldav vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks püstolimoona.
Sellise mõtted siis hommikul! Andke aga argumenteeritud kriitikat, igasugune "mõttetu jutt", "uuendusi ei ole vaja" ei müü
Vabandage mind, aga ma tõepoolest ei saa aru, et milleks tekitada probleemi mitte millestki, kui vastav terminoloogia on eesti keeles juba ammu ilma välja töötatud ja isegi vastavad raamatud on välja antud.
Ok, et rääkida ühestest terminitest, siis kas sa mõtled Ernitsa "Valimik sõjandustermineid"? Viitan ja tõstatan alljärgnevalt sealt raamatust näidetega arutelu:
1) lk 21 "automaat" - vahetatava padrunisalvega individuaaltulirelv, mis tulistab vahe- ehk nõrgaimpulsiliste 5,45-7,62 mm padrunitega. Nimet ka automaat- ja ründevintpüssiks.
2) lk 22 "automaatpüstol" laadurpüstol, individuaaltulirelv, mille laadimine ja vinnastamine toimub lasu puhul tekkivate püssirohugaaside vm energia toimel. Mõni a. võimaldab ka valangutega laskmist;
3) lk 94 "laadurrelv", iselaadiv relv, üksiklaskudega tulistav poolautomaatne tulirelv (püstol, snaipripüss jt), mille ümberlaadimine toimub automaatselt lasu ajal tekkivate püssirohugaaside vms mõjul;
4) lk 170 "püstol", käest tulistatav, hrl poolautomaatne üksikisiku tulirelv, kasut pms vastase elavjõu hävitamiseks lähivõitluses (50-70 m);
5) lk 170 "püstolkuulipilduja" püstolipadrunitega tulistav automaatrelv; ühendab püstoli portatiivsuse ja kuulipilduja pidevtule võimalust;
6) lk 22 "automaatrelv", tulirelv,milles lasu puhul tekkivat püssirohugaaside survet või tagasilöögi energiat kasut uueks laadimiseks ja järjekordseks lasuks automaatselt; a. võimaldab tulistada üksiklaskudega, valangutega ja pidevtulega (kuni padrunite lõppemiseni salves). Relva, milles automaatselt toimub ainult ümberlaadimine ja vinnastamine, nimetatakse poola-ks, elk laadurrelvaks;
7) lk 255 "vintpüss" individuaalne vintraudrelv, mida kasut vastase kahjustamiseks kuulide, täägi ja päraga. V-i eriliigiks on snaipripüss;
lk 209 "snaipripüss", täpsuspüss, optilise sihikuga vintpüss eriti tähtsate üksiksihtmärkide tulistamiseks. S. võib olla salv- või laadurpüss;
9) lk 191 "salvpüss" tulirelv, mille padrunid antakse padrunipessa padrunisalvest;
10) lk 94 "laadurrelv", iselaadiv relv, üksiklaskudega tulistav poolautomaatne tulirelv (püstol, snaipripüss jt), mille ümberlaadimine toimub automaatselt lasu ajal tekkivate püssirohugaaside vms mõjul;
11) lk 164 "poolautomaatrelv", laadurrelv, relv, milles osa ümberlaadimisprotsessist toimub automaatselt, osa käsitsi;
12) lk 212 "sõjapüss" täiskaliibriline püss, sportlaskmises täiskaliibriga relva termin;
13) k 244 "täiskaliibriline relv" normaalkaliibriline relv, tulirelv, mille kaliiber on 4,54-9,0 mm (varasema klassifikatsiooni järgi 6,5-9,0 mm)
14) "ründevint(püss)" - sellist terminit seal ei ole
Minu väited - kogu see raamat vajab ülevaatamist ja sisulist ühtlustamist. Ainuüksi käsitulirelvade osas (eespool toodud mõned näited), mis ei jõua kuulipildujateni, on vead sees:
a) relva tehniliste (ja vahel funktsionaalsete) omaduste iseloomustamiseks kasutataks kord "relva" siis "püssi". Kui ühel lehel on räägitud ja viidatud relvale, siis järgmisel lehel on saanud sellest juba püss (vt nt 8, 9 ja 10). See tekitab segadust. Üks minu ettepanekutest on, et "relv" (kui K-A. Petersoni poolt välja mõeldud uudis-sõna) jääks üldisesse kastusse, kui igasuguse "tapariista" (nii noa, püssi, granaadi, kuulipilduja, kirves vms) nimetamiseks ning ... käsitulirelvade iseloomustamiseks, sõltuvalt nii selle funktsionaalsetest, kui tehnilisteest parameetritest jääks üheselt ainult "püss". Olgu siis tegemist tsiviil, militaarmaastikul (või mõlemas) kasutatavate püssidega. Enne kui emotsioonid lakke viskate - mõelge see mõte rahulikult läbi.
b) osa terminitest (nt 11) on minu hinnangul väärad. Nimetatud näite osas tekib vastuolu rahvusvahelise terminoloogiaga, kus poolautomaatrelvaks nimetatakse püssi, mis võimaldab lasta kuni valangutega (täisautomaatrelv kuni pidevtulega). Nimetatud termin viitab ainult püssi ümberlaadimisprotsessi poolautomatiseeritusele, millest ma, väga vabandan, aru ei saa.
c) osad terminid, mis on aga ristviidatud, räägivad teineteisele vastu! Palun vaadake ja võrrelge punkte ainuüksi puktides 4, 10, 11 antud definitsioone!
d) osa termineid on iganenud (nt punkt , sest näiteks täisautomaatpüssi modifitseerimisel (nt 3-kordse suurenduse lisamisel) ei saa sellest kohe snaipipüssi.
e) punktis 7 nimetatud relva (ehk siis tapariista - vintpüssi - iseloomustatakse läbi selle lisanditee, elik vintpüss on ta siis, kui sellel on kaba ja tääk. Tegelik ja üheselt mõistetav termin oleks ju polt-lukk süsteemiga püss
Ainuüksi eespool toodud, mõne näite puhul, jään seisukoha juurde, et parem definitsioon on vaja anda (minu poolt ad hoc, vabas vormis seletus sulgudes) järgmistele püssidele:
1) vintpüss (laadimiseks polt-lukk süsteemi kasutav vintraudne püss, mida kasutatakse sportlike-, esiklike-, teenistuslike- ja sõjaväeliste ülesannete täitmiseks);
2) täpsuspüss (erinevate lisadega (harkjalad, reguleeritav optika, põsetugi jne) vintpüss, mis võimaldab üksiklaskudega tabavat tuld anda 300 + meetri kauguste objektide pihta. Jaguneb vastavalt kasutatavale kaliibrile väikese, keskmise ja suurekaliibriliseks. Kasutakse nii polt-lukk kui automaatlaadimisüsteemi vintrelvi
3) poolautomaatne püss (relvaseaduses on kirjas, kustmaalt lõppeb püstoli pikkus. Siis sellest pikkusest algavadki püssid - nimetagem x . Poolautomaatne püss on kuni valanguid lasta võimaldav vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks vahe- ja nõrgaimpulsilist laskemoona)
4) täisautomaatne püss (alates x pikkusest, kuni pidevtuld anda võimaldav, vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks vahe- ja nõrgaimpulsilist moona)
5) püstolkuulipilduja (alates x pikkusest, erinevat tulerezhiimi andmist võimaldav vintraudne püss, mis kasutab laskmiseks püstolimoona.
Sellise mõtted siis hommikul! Andke aga argumenteeritud kriitikat, igasugune "mõttetu jutt", "uuendusi ei ole vaja" ei müü