Uudissõnad
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Uudissõnad
http://www.postimees.ee/2933963/sojandu ... ne-ja-reke
«soomustransportöör» - «sotra»,
«liaison» - «lävimine»,
«resilience» - «kerksus» (imho ei ole õnnestunud).
«reconnaissance» - «reke» (tegusõnana «rekkima»),
«deconfliction» ja «projectile» «klaarimine» ja «laskekeha» (viimane imho väga hea).
Sõnadele «missile» ja «debriefing» puhul ei saa terminikomisjoni hinnangul esile tõsta ühtegi esitatud uut ettepanekut.
«soomustransportöör» - «sotra»,
«liaison» - «lävimine»,
«resilience» - «kerksus» (imho ei ole õnnestunud).
«reconnaissance» - «reke» (tegusõnana «rekkima»),
«deconfliction» ja «projectile» «klaarimine» ja «laskekeha» (viimane imho väga hea).
Sõnadele «missile» ja «debriefing» puhul ei saa terminikomisjoni hinnangul esile tõsta ühtegi esitatud uut ettepanekut.
Re: Uudissõnad
Mina oleks teemale mõneti teistsuguse pealkirja leiutanud...
Näiteks:
Tulevasi unarsõnu
Lahinguväljale sobimatute väljendite võistluselt
Uusi segadusetekitajaid
Sarjast suuri sõnameistreid
Näiteks:
Tulevasi unarsõnu
Lahinguväljale sobimatute väljendite võistluselt
Uusi segadusetekitajaid
Sarjast suuri sõnameistreid
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Uudissõnad
Kohati tundub kogu see "terminite" vajadus näpust imetuna.
liaison - see on ju väga vana teema. liaison officer - sideohvitser. liaison - side, kontakt liitlasega. ühesõnalise termini otsimine (millega google translate saaks dokumendis kõik sõnad asendada) on täielik mugavusteema.
Samuti - recce
Luure on luure on luure. Ja on seda alati olnud. Kui inglased (ja ameeriklased) ütlevad recce - eestlased ei pea selle peale oma dokumentidesse reke kirjutama....
Edit: ma juba ennetan järgmist konkurssi. Mehitamata luurelennuki (ehk äbariku võõrsõna "droon") asemel tuleks kasutada terminit "reket".
liaison - see on ju väga vana teema. liaison officer - sideohvitser. liaison - side, kontakt liitlasega. ühesõnalise termini otsimine (millega google translate saaks dokumendis kõik sõnad asendada) on täielik mugavusteema.
Samuti - recce
Luure on luure on luure. Ja on seda alati olnud. Kui inglased (ja ameeriklased) ütlevad recce - eestlased ei pea selle peale oma dokumentidesse reke kirjutama....
Edit: ma juba ennetan järgmist konkurssi. Mehitamata luurelennuki (ehk äbariku võõrsõna "droon") asemel tuleks kasutada terminit "reket".
Re: Uudissõnad
drooni asemel sobiks ikka rahvalik nimetus kratt:
1. folkl vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd, tulihänd, puuk Peremees teinud endale krati. Kratt lennanud taeva all, tulejuga taga. Kannavad kui kratid vara kokku.
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kratt&F=M
1. folkl vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd, tulihänd, puuk Peremees teinud endale krati. Kratt lennanud taeva all, tulejuga taga. Kannavad kui kratid vara kokku.
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kratt&F=M
Re: Uudissõnad
Liaisoni kohta on praegu kasutusel ka liesoon.
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Uudissõnad
Mida see kerksus/resilience tähendab?
Märkimata jäi veel, et jalaväe lahingumasin on nüüdsest rauter.
Kui mõnda nendest sõnadest kasutama hakatakse, siis võib näiteks rauterist või mõnest muust sõnast ehk asja saada. Nii nagu on saamas asja ühest teisest sõnast "taristu", mis aitab mõnevõrra kergemini väljendada seda, mida mõtleme infrastruktuuri all.
Märkimata jäi veel, et jalaväe lahingumasin on nüüdsest rauter.
Kui mõnda nendest sõnadest kasutama hakatakse, siis võib näiteks rauterist või mõnest muust sõnast ehk asja saada. Nii nagu on saamas asja ühest teisest sõnast "taristu", mis aitab mõnevõrra kergemini väljendada seda, mida mõtleme infrastruktuuri all.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Uudissõnad
Ausalt öelda, mulle see "laskekeha" täitsa meeldib. Muu jääb ilmselt "uudsete unarsõnade" valdkonda. Aga ka varasemad konkursid on mõningaid sõnu andnud - "taristu" näiteks on laialt kasutusel. Ja ärgem unustagem, et ka näiteks "tagurdama" oli 70-datel uudissõna.
Re: Uudissõnad
Skangpoomijad.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Uudissõnad
Trend kui selline (uute sõnade leidmine, mis keelt rikastaks) on täiesti terve ja arusaadav.
Pigem tekitab minus, ja vist ainult mitte minus, küsimusi see ühesõna vastete otsimine ammutuntud ja kasutusel olevatele mõistetele.
Tekib tunne, et on tuhandeid NATO dokusmente mis tuleb masintõlkest läbi lasta, ja siis saab vastavaid eesti dokusmente.
Aga selles ei ole ju probleem? Minu jaoks on pigem hetkel küsimus, et milles on probleem? Milleks on vaja neid pseudotermineid genereerida? Muud targemat pole teha?
Eesti sõjanduskeelt on muidugi vaja kohendada ja elustada, aga mitte recce asemel reke ütlema õpetada, ega liaison asemel lävimine. Lävimine sõnana oli keeles ka varem olemas. Kui eesmärk on mingit NATO nomenklatuuri (masintõlke jaoks) teha, siis tegeletagu sellega rohkem omaette...
Pigem tekitab minus, ja vist ainult mitte minus, küsimusi see ühesõna vastete otsimine ammutuntud ja kasutusel olevatele mõistetele.
Tekib tunne, et on tuhandeid NATO dokusmente mis tuleb masintõlkest läbi lasta, ja siis saab vastavaid eesti dokusmente.
Aga selles ei ole ju probleem? Minu jaoks on pigem hetkel küsimus, et milles on probleem? Milleks on vaja neid pseudotermineid genereerida? Muud targemat pole teha?
Eesti sõjanduskeelt on muidugi vaja kohendada ja elustada, aga mitte recce asemel reke ütlema õpetada, ega liaison asemel lävimine. Lävimine sõnana oli keeles ka varem olemas. Kui eesmärk on mingit NATO nomenklatuuri (masintõlke jaoks) teha, siis tegeletagu sellega rohkem omaette...
Re: Uudissõnad
mis loogikaga muutub jalaväe lahingumasin rauteriks? ei suuda praegu küll seda seost leida....
Re: Uudissõnad
Inglise keeles on olemas sõna "rout" (häälda: raut), mis muuhulgas tähendab ka "korratult põgenema". Et siis rauter võiks olla "vaenlase korratult põgenema ajaja"mis loogikaga muutub jalaväe lahingumasin rauteriks? ei suuda praegu küll seda seost leida....
Mitte et siin eriline loogika taga oleks, aga kui sa juba nii küsisid, siis...
Re: Uudissõnad
Kui Postimees päev varem mõned uussõnad välja kuulutas ja küsis, mis need võiksid küll tähendada, siis ma oleksin pakkunud, et rauter on debriefing. Ja tegusõna sellest vastavalt rautima.
-
- Liige
- Postitusi: 784
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Re: Uudissõnad
Kui koeral mitte kui midagi muud teha pole, siis lakub ta mune!
Võtke heaks või pange pahaks, austet kamraadid.
Huvitav mida võiks sellise konkursi produtseerijatele limpsida anda!?
Kas on ideid?
Võtke heaks või pange pahaks, austet kamraadid.
Huvitav mida võiks sellise konkursi produtseerijatele limpsida anda!?
Kas on ideid?
Re: Uudissõnad
krijgsvolk kirjutas:Kui koeral mitte kui midagi muud teha pole, siis lakub ta mune!
Võtke heaks või pange pahaks, austet kamraadid.
Huvitav mida võiks sellise konkursi produtseerijatele limpsida anda!?
Kas on ideid?
Tõepoolest hästi öeldud!
Krt, seda sõnumit võik kogu nimetet komisjonil lasta kõva häälega lugeda!
[i]Aga lapsed on Teil toredad![/i]
Re: Uudissõnad
Täpselt nii ongi, kürb (oi vabandust, peenis) suhu kõigile nendele haritud inimestele (sh omal ajal samuti terminiloogikakomisjoni kuulunud praegusele KVJ-ile), kes peavad emakeelt Eesti kultuuri üheks olulisemaks osaks, kes saavad aru, et eluspüsimiseks peab keel jõudumööda arenema ja täienema, eriti tuleks aga midagi suhu toppida nendele, kes peavad militaarkultuuri ja militaarkeelt üleüldise kultuuri lahutamatuks osaks, kus samuti võiks vähemalt kaheti mõistetavaid ja head eestikeelset vastet mitteomavaid sõnu natukenegi eestindada! Palju parem oleks ju see, kui „sellise“ jama peale ülemäära aega ei raisataks, sõjanduskeel koosnegu segaduse vältimiseks pigem russitsismidest ja anglitsismidest ja üleüldse on meil viimane aeg selguse huvides inglise keel käsukeelena kasutusele võtta!
Kui naljad kõrvale jätta, siis mina ei saa küll aru, mis selles sõjandussõnade võistluses halba on. Mingit kulu riigieelarvele sellest ei tekkinud, terminikomisjoni liikmed ehk pidid natukene oma tööaega sellele kulutama, tavalistel inimestel tekkis võimalus kah kaitseväe asjades ja keeleloomes kaasa mõelda (hea näide sellest, et riigikaitse ja keelearendamine pole vaid mingi kitsa „professionaalide“ ringi asi). Keegi kohustuslikus korras uusi sõnu peale ei hakka suruma, ellu jäävad sõnad, mis praktikas sobivust tõestatavad, määrustikke jm dokumentatsiooni uuesti trükkima ei hakata jne.
Samuti võiks sõimamise juures korra mõelda sellele, et siin foorumis ilmselt pea igas postituses esinev sõna ’relv’ tuletas keeleuuendaja Aavik omal ajal sõnast ’revolver’. Kui see sõna oleks välja mõeldud alles täna (tuletades selle samamoodi revolvrist), siis nimetataks paljud ka seda ilmselt „arusaamatuks nurisõnaks“ – sh need, kes täna ei kujuta eesti keelt ilma selleta isegi ette.
Seejuures ma ei arva, et sellised võistlused või terminikomisjon toodaks ainult puhast kulda või et kõik võõrkeelest tuletatud sõjandussõnad tuleks asendada eestipäraste vastetega (nagu näiteks Soomes, kus soome keele eripärast tulenevalt pole sõjanduses vist pea ühtegi sõna, mis oleks otselaen saksa, vene või inglise keelest – oh neid lolle soomlasi, munn ka neile suhu!). Näiteks sõnadele ’ssomustransportöör’ ja ’jalaväe lahingumasin’ ei ole minu arvates eriti mõtet hakata aretama lühikest eestikeelset vastet, kuna suurem osa maailma riike nimetabki neid masinaid (oma keeles loomulikult) just niimoodi (nt inglise keeles ’armoured personnell carrier’ ja ’infantry fighting vehicle’).
Ise julgen pakkuda, et see ’rauter’ ilmselt eesti keelde ei juurde; sotra on samuti kahtlane, kuid selle šansid on paremad. Parimad võimalused on ilmselt ’rekkel’, kuna see on juba täna praktikas laialt kasutusel. Paha sõna pole ka ’resilience’ – oluline sõna, millel tegelikult puudub täna normaalne ja ühene eestikeelne vaste.
Toomas, ’liaisioni’ vastena on tõesti kasutatud ka ’sideohvitseri’, väikeprobleem võib aga teatud kontekstis tekkida sellega, et ’sideohvitser’ võib olla ka n-ö side-eriala peal teeniv ohvitser. Või hakkame viimast siis anglitsismi abil ’kommunikatsiooni-ohvitseriks’ nimetama, et teda sellest liasoonist eristada?
Mis puudutab reconnaissance’i võrdsustamist ’luurega’, siis luure on tegelikult palju laiem mõiste ning selle ingliskeelne vaste pole teps-mitte ’reconnaissance’, vaid ’intelligence’. Reke on lihtsalt üks, peamiselt vist taktikalise tasandi luuremeetod, mille n-ö nõuka-aegne vaste oli ’rekongnotseerimine’. Praktikas on see ’reke’ juba teatud kaitseväe osades laialt kasutusel, ning omal ajal algselt olla selle uue terminina välja pakkunud selle valdkonna suur praktik kol-ltn Riho Ühtegi (aga tallegi tuleks midagi kindlasti suhu toppida, et ta jumala pärast ei raiskaks oma aega sellele, et oma teenistusvaldkonna keelt üritab arendada ja suupärasemaks muuta!).
Täpselt on uued terminid ära toodud ja lahti seletatud siin: http://www.kmin.ee/et/sonaus
Kui naljad kõrvale jätta, siis mina ei saa küll aru, mis selles sõjandussõnade võistluses halba on. Mingit kulu riigieelarvele sellest ei tekkinud, terminikomisjoni liikmed ehk pidid natukene oma tööaega sellele kulutama, tavalistel inimestel tekkis võimalus kah kaitseväe asjades ja keeleloomes kaasa mõelda (hea näide sellest, et riigikaitse ja keelearendamine pole vaid mingi kitsa „professionaalide“ ringi asi). Keegi kohustuslikus korras uusi sõnu peale ei hakka suruma, ellu jäävad sõnad, mis praktikas sobivust tõestatavad, määrustikke jm dokumentatsiooni uuesti trükkima ei hakata jne.
Samuti võiks sõimamise juures korra mõelda sellele, et siin foorumis ilmselt pea igas postituses esinev sõna ’relv’ tuletas keeleuuendaja Aavik omal ajal sõnast ’revolver’. Kui see sõna oleks välja mõeldud alles täna (tuletades selle samamoodi revolvrist), siis nimetataks paljud ka seda ilmselt „arusaamatuks nurisõnaks“ – sh need, kes täna ei kujuta eesti keelt ilma selleta isegi ette.
Seejuures ma ei arva, et sellised võistlused või terminikomisjon toodaks ainult puhast kulda või et kõik võõrkeelest tuletatud sõjandussõnad tuleks asendada eestipäraste vastetega (nagu näiteks Soomes, kus soome keele eripärast tulenevalt pole sõjanduses vist pea ühtegi sõna, mis oleks otselaen saksa, vene või inglise keelest – oh neid lolle soomlasi, munn ka neile suhu!). Näiteks sõnadele ’ssomustransportöör’ ja ’jalaväe lahingumasin’ ei ole minu arvates eriti mõtet hakata aretama lühikest eestikeelset vastet, kuna suurem osa maailma riike nimetabki neid masinaid (oma keeles loomulikult) just niimoodi (nt inglise keeles ’armoured personnell carrier’ ja ’infantry fighting vehicle’).
Ise julgen pakkuda, et see ’rauter’ ilmselt eesti keelde ei juurde; sotra on samuti kahtlane, kuid selle šansid on paremad. Parimad võimalused on ilmselt ’rekkel’, kuna see on juba täna praktikas laialt kasutusel. Paha sõna pole ka ’resilience’ – oluline sõna, millel tegelikult puudub täna normaalne ja ühene eestikeelne vaste.
Toomas, ’liaisioni’ vastena on tõesti kasutatud ka ’sideohvitseri’, väikeprobleem võib aga teatud kontekstis tekkida sellega, et ’sideohvitser’ võib olla ka n-ö side-eriala peal teeniv ohvitser. Või hakkame viimast siis anglitsismi abil ’kommunikatsiooni-ohvitseriks’ nimetama, et teda sellest liasoonist eristada?
Mis puudutab reconnaissance’i võrdsustamist ’luurega’, siis luure on tegelikult palju laiem mõiste ning selle ingliskeelne vaste pole teps-mitte ’reconnaissance’, vaid ’intelligence’. Reke on lihtsalt üks, peamiselt vist taktikalise tasandi luuremeetod, mille n-ö nõuka-aegne vaste oli ’rekongnotseerimine’. Praktikas on see ’reke’ juba teatud kaitseväe osades laialt kasutusel, ning omal ajal algselt olla selle uue terminina välja pakkunud selle valdkonna suur praktik kol-ltn Riho Ühtegi (aga tallegi tuleks midagi kindlasti suhu toppida, et ta jumala pärast ei raiskaks oma aega sellele, et oma teenistusvaldkonna keelt üritab arendada ja suupärasemaks muuta!).
Täpselt on uued terminid ära toodud ja lahti seletatud siin: http://www.kmin.ee/et/sonaus
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist