R. Rosenthal, "Kes andis korralduse "Irboska veretööks"?"

Lahingud ja üksused. Relvad ja tehnika. Varustus ja autasud. Kõik teemasse puutuv..
Vasta
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

R. Rosenthal, "Kes andis korralduse "Irboska veretööks"?"

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Uues "Tuna" numbris on huvitav artikkel:
Reigo Rosenthal "Kes andis korralduse "Irboska veretööks"?"
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

1919. aasta septembris Eestist välja saadetud ametiühingutegelaste pereliikmetele maksis Töö-hoolekandeministeerium kuni 1921. a 1. detsembrini igakuiselt 150 kuni 1000 marka abiraha. Pärast seda kavatseti raha vaid neile peredele edasi maksta, kelle toitjad surnud. (Waba Maa. 19.11.1921, lk 3)
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: R.Rosenthali artikkel

Postitus Postitas Reigo »

Uutes Ajalooarhiivi toimetistes on ilmunud Taavi Minniku artikkel Vabadussõja aegsete repressioonide historiograafiast. Selles puudutatakse ka minu artiklit Tunas, mis rääkis Irboska veretööst. Minniku artikli retsensendiks olin mina isiklikult, kusjuures ma osutasin mõningatele vigastele väidetele ning mõttekäikudele. Nüüd, kus kogumik on ilmunud, on näha, et Minnik pole sellele eriti reageerinud (täpsemalt on reageerinud mingisuguse kahemõttelisusega: "Selle üle, kui tugevalt on Rosenthal oma artikli kokkuvõttes esitatud järeldused argumenteerinud, võib artiklit lugedes loomulikult igaüks ise otsustada"). Noh, käsitleme neid küsimusi siis siin.


Minnik väidab artiklis (lk 258):
"Lepa mälestused on üles tähendanud Richard Tammemägi, kes on neile oma käega lisanud, et tema (Tammemäe) ja Vabadussõja-aegse sisemise kaitse ülema Eduard Alveri vahel olevat aset leidnud jutuajamine, milles viimane olevat kinnitanud, et just tema oli olnud mahlaskmiste initsiaator, eesmärgiga diskrediteerida toonast siseministrit Aleksander Hellatit, ning et konkreetse korralduse tapmisteks andis soomusrongide diviisi juhtkond.
Osutasin Minnikule, et see, et käsu andis Soomusrongide diviisi juhtkond, järeldus hoopis Lepa mälestustest ning Puskari NKVD ülekuulamisprotokollist (mitte Tammemäe sõnadest). Minnik ei pidanud siiski vajalikuks oma ekslikku väidet parandada.


Minnik väidab artiklis:
"Sealsamas välistab Rosenthal valitsuse liikmete ja sõjavägede ülemjuhatuse seotuse."
[Jutt käib Irboska veretööst.]

Osutasin Minnikule: Artiklis „Kes andis käsu Irboska veretööks?“ pole „välistamise“ kohta küll midagi väidetud. Seal on hoopis väidetud: „Küll aga pole mingit alust näha juhtunu taga kas siis Eesti valitsuse liikmete või sõjavägede ülemjuhatuse kätt“. See tähendab – Eesti valitsuse liikmete või ülemjuhatuse osaluse kohta pole mingeid tõendeid. [Tõendite mitteolemasolu ei välista veel tingimata midagi.]



Minnik väidab artiklis: "
Ka ei maini 1940.-1941. aastal NKVD poolt Irboska asjas ülekuulatud isikutest (Helmut Veem, Aleksander Hellat ja Jaan Lepp) keegi Eduard Alveri seotust tapmisega. Muidugi ei saa unustada, et tegu on ülekuulamistel antud ütlustega, kuid Veemi Lepa ja Hellati ülekuulamise protokollid on just need allikad, kust teoreetiliselt peaks olema võimalus leida kinnitust nii Tammemäe kui ka Rosenthali väidetele."
[Artikli esialgses versioonis oli see mõttekäik esitatud palju pretensioonikamalt, seda on Minnik siiski hiljem korrigeerinud]

Osutasin Minnikule: . Süveneme siiski nende protokollide sisusse: 1) Jaan Lepp tunnistas NKVD-ülekuulamisel enam-vähem sedasama, mida „Tunas“ avaldatud mälestustes: tema, Lepp, korraldas mahalaskmise, käsu selleks tõi talle Lutsar ja selle kinnitas Poopuu. Mingit võimalust „vastutust“ Alverile lükata Lepal NKVD-ülekuulamisel polnud, sest ega Alver ju Irboska jaamas ei viibinud. Seda enam, et tõenäoliselt ei teadnud Lepp Alveri rollist midagi (vastasel juhul oleks ta seda oma „Tunas“ avaldatud mälestustes vast maininud; kuid ta väitis mälestustes hoopis, et Lutsar „see õige süüdlane oligi“).
2) Veemi süüdistati NKVD-ülekuulamisel, et ta osales koos Lutsari ja Lepaga mahalaskmise korraldamises Irboska jaamas. Veem eitas seda, väites, et tema ei olnud asjaga kuidagi seotud. Mingit vajadust „vastutust“ Alverile lükata tal ei olnud, isegi kui ta teadis Alveri rollist.
3) Hellat teatas NKVD-ülekuulamisel, et tema ei tea, kes käsu mahalaskmiseks andis. Seega ei maininud ta isegi Lutsarit, kes selleks ajaks oli sarnaselt Alveriga surnud, ent kelle roll oli n-ö avalik saladus. Pealegi pole kindel, et Hellat Alveri rollist teadis Kokkuvõttes võivad need protokollid tõepoolest olla allikad, kust Alveri rollile võiks teoreetiliselt kinnitust leida, kuid kui praktikas nende sisuga tutvuda, siis on näha, et sealt ei leia sellele ei kinnitust ega ka ümberlükkamist.

Artikli esialgses versioonis valitses ka täielik segadus mõiste terror kasutamisega; mõiste definitsioon isegi puudus. Ja seda töös, mis keskendus just sellele samale terrorile! Isiklikult tekkis küsimus, milline oli see "ekspertiis", mis taolisele pudrule esikohti jagas? (Ma eeldan, et auhindu saanud Minniku üliõpilastöös ei olnud olukord mõistega "terror" parem).
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: R.Rosenthali artikkel

Postitus Postitas metssiga »

Mis sa ikka imestad, Reigo. Inimene on noor ja küll ta veel areneb. Muidugi, arvestades tema seniseid kirjutisi, kui ikka eesmärgiks on tõestada, kasvõi läbi ussi m..ni, et Eesti Vabariik oli terroristlik riik, siis on see areng vähemalt murettekitav. Iseenesest on ta ju hea ajaloo uurija tüüpi. Tegelt paneb mindki kahtlema, kas ta neid oma eeldusi suudab ikka ära kasutada. Vaatame - näeme
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist