Grafi "Eesti rahvusriigis" on sellest üpris põhjalikult kirjutatud. Muidugi nad soovisid Eestis domineerida ja asju ajada, aga ühtlasi soovisid nad olla föderatiivse Vene nõukogude riigi osa. Kommuuni kui näiliselt iseseisva riigi idee suruti neile peale Moskvast.Seega peaks kõigepealt Töörahva Kommuuni olemus endale läbi lõhki selgeks tegema, nagu näiteks kui palju ja mis kontekstis me saame üldse meie oma kommude puhul näha "oma" domineerimise soovi.
Kodusõja element Vabadussõjas
Seda küll, kuid isiklikult kahtlen, et midagi olulist veel konkreetselt selles küsimuses välja tuleb (kommuuna juhtide soovid ja kavad).Värske diskusioon kui selline teemal siiski puudub? On mul õigus?
Rohujuure tasand on tõesti sama hästi kui uurimata.Samas on TK kohta arhiivis palju ülejooksikute ütlusi, ülestäheldusi jmt. kust võiks selguda pisut enamat kui vaid TK juhtorganite mälestustest, deklaratsioonidest või päevakäskudest väljanopitut. Just rohujuure tasandil, mitte ainult üldteada tsitaatidest ja dokumentidest lähtuvat...
Käsitlus Eesti Töörahva Kommuunast, räägib Ago Pajur:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1056501
Seal teisigi häid saateid
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1056501
Seal teisigi häid saateid
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Eesti rolli Landeswehri sõjas võib teatud määral võrrelda Nõukogude Venemaa rolliga Vabadussõjas. Mõlemad riigid toetasid kohalike omavahelises konfliktis ühte osapoolt: Venemaa - eesti komuniste; Eesti - läti rahvuslasi. Mõlemad riigid sekkusid oma vägedega konflikti ja mõlemad olid neis konfliktides põhitegijad, võrreldes enda poolt toetatavate jõududega. Oluline vahe on selles, et kui Eesti abistas läti rahvuslasi, et aidata viimastel luua iseseisev riik, siis Venemaa aitas eesti kommuniste, et aidata viimastel luua nõukogude Venemaa koosseisus olev osariigi-taoline moodustis.
Sõnades olid nad ETK armee - nii neid esitleti. Faktiliselt on lugu keerulisem ja tegelikult pole asja põhjalikumalt uuritud. ETK-l oli näiteks ka oma sõjaministeeriumi-taoline asi (vist osakonna nime all). ETK, nagu mulle näib, tegeles punaküttide puhul vähemalt mingil määral administreerimisega. Samas polnud mitte mingisugust ETK väejuhatust. Eesti punakütid allusid operatiivselt Nõukogude Venemaa Punaarmee staapidele.
Tegelikult ka siin on tõmmatavad mõned paralleelid läti rahvuslastega ja Landeswehri sõjaga. Läti väeosad, mida Eesti väejuhatuse alluvuses hakati 1919. aasta veebruaris moodustama, olid vormiliselt iseseisva Läti riigi väed. Nad allusid kokkuleppe korras Eesti väejuhatusele. Lätlased administreerisid oma väeosi, kuid operatiivselt olid nad "suure venna" ehk eestlaste alluvuses.
Tegelikult ka siin on tõmmatavad mõned paralleelid läti rahvuslastega ja Landeswehri sõjaga. Läti väeosad, mida Eesti väejuhatuse alluvuses hakati 1919. aasta veebruaris moodustama, olid vormiliselt iseseisva Läti riigi väed. Nad allusid kokkuleppe korras Eesti väejuhatusele. Lätlased administreerisid oma väeosi, kuid operatiivselt olid nad "suure venna" ehk eestlaste alluvuses.
Landeswehri sõda võib vaadelda kodusõjana selles mõttes, et läti rahvuslased ja baltisakslased klaarisid omavahel sõjalisel teel arveid. Samas paralleelselt tegutsesid oma huvides EV ja von der Goltz.
Kuna see kodusõda toimus võimu pärast Lätis, siis pole seda õige nimetada Liivimaa kodusõjaks, sest võimu pärast Liivimaa põhjaosas ei sõditud.
On siiski küll iseküsimus, kas baltisakslaste ja lätlaste omavaheline paugutamine sõja mõõdu välja annab, aga küsimus, mis on sõda, on tegelikult täiesti omaette teema.
Kuna see kodusõda toimus võimu pärast Lätis, siis pole seda õige nimetada Liivimaa kodusõjaks, sest võimu pärast Liivimaa põhjaosas ei sõditud.
On siiski küll iseküsimus, kas baltisakslaste ja lätlaste omavaheline paugutamine sõja mõõdu välja annab, aga küsimus, mis on sõda, on tegelikult täiesti omaette teema.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist